Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-09-32160

põhinõudest 2 094,04 (32 764,55 krooni) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses (otsuse tegemise seisuga 8 % aastas ehk 0,021 % päevas) alates 20.novembrist 2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Tsiviilasi nr 2-09-32160

vastu võtma teraslehtede pakke kaaluga 3 tonni. Kauba ümberpakkimisel hageja töötajate poolt eemaldati teraslehtede pakenditelt kaitseliistud, niiskuskindel ja kaitsev paber, kaup pakiti kilesse, mis hoiab metallil kondensaadi ning pakid olid kinnitatud teisiti metallkinnitusrihmadega. Hageja ei avaldanud kostjale soovi kauba hoidmiseks eritingimustel. Kostja lisas, et 16.09.2008 saabus lattu kaks konteinerit MSCU 0156577 ja MSCU 10311661, milles kaup oli deformeeritud, kuna pakendid olid katkised. Sellest sündmusest teatati hagejale ning kauba saabumise kohta tehti fotod. Kostja ei oska öelda, mis kaubast edasi sai. 04.08.2008 ja 04.09.2008 ei toimunud laos kontrolli ning nendel päevadel ei esitanud hageja esindajad kostjale mingeid pretensioone kauba ladustamise ja hoiustamise kohta. Hageja väidetel tekkisid probleemid 04.08.2008 ja 04.09.2008, kuid pretensiooni esitas hageja kostjale meili teel alles 12.12.2008. Muid pretensioone (v.a 12.05.2009 tähitud kirjaga saadetud) ei ole hageja esitanud. Lepingu punkt 9.2.b nägi ette pretensioonide edastamise tähitud kirjaga. Hageja kasutas ka teisi laoruume, näiteks Marati 14 Tallinnas, kus oli samalaadne kaup ning hageja on proovinud ka varem saada kostjalt ebaõiglaselt hüvitist, selline katse toimus näiteks 12.05.2009, kui hageja esitas pretensiooni kauba hoidmise kohta. Pretensioonile tõenduseks lisatud fotodel paistab aga foonil aken ja sein, milliseid kostja laos ei ole. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja põhjendas oma otsust alljärgnevalt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 28.06.2006 sõlmiti hageja ja kostja vahel laoleping (ladustamisleping) ning tolliladu kohustus osutama ladustajale laoteenuseid vastavalt lepingu punktis 2 kokkulepitud tingimustele. VÕS § 897 mõttes on laoleping hoiuleping. Laoleping on konsensuaalne leping, millest hoidja omandab kolm põhikohustust: asjade hoidmine, ladustamine ja säilitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune kaup anti üle kostja kui hoidja valdusse ning lepingu kohaselt võttis kostja need oma valve ja hoole alla. Seega tekkis kostjal kohustus tagada ka selle kauba säilimine. Ladustatud asjade säilitamine tähendab asjade valvamist, säilitamiseks vajalike abinõude tarvitusele võtmist ja asjade säilimise eest hoolitsemist. Kostja ei ole teinud kõik endast olenevat, et tagada asjade säilimine. Kostja väidetel on ta vabanenud asja säilitamise kohustusest seetõttu, et hageja pakkis kauba ümber. Tunnistajatena üle kuulatud kostja töötajate - laojuhataja S Ki ja dispetšeri V Bi ütlustega on tõendatud, et ümberpakkimine toimus kostja teadmisel ja nõusolekul. Seda asjaolu tõendab ka see, et kostja valduses olid ümberpakkimist teostanud hageja töötajate isikut tõendavate dokumentide koopiad, mille kostja esitas tõendina kohtule. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolu, et ümberpakkimisel või pärast seda juhtis ta hageja tähelepanu sellele, et kostja lao tingimused (temperatuur, niiskusrežiim vms) ei taga kauba säilimist hageja poolt ümberpakitud kujul. Laolepingu eesmärgiks on vallasasjade ladustamine selleks ettenähtud ja kohaldatud ruumides või kohas. Kostja ei ole enne kohtumenetlust tuginenud sellele, et kaup riknes kile alla kogunenud kondensaatvee tõttu, seda võimalust on kostja asunud tõendama alles kohtumenetluses. Kostja 02.01.2009 vastusest hageja 12.12.2008 pretensioonile nähtub, et kostja peab ümberpakkimisel kasutatud pakendit ebasobivaks seetõttu, et 23.11.2008 tormi ajal hakkas kostja lao lagi läbi jooksma ning hageja kaubale sattunud lumesulamisvee tagajärjel kahjustus niiskuse tõttu üksnes ümberpakitud kaup, mitte tehasepakendis olnud kaup. Kostja ei ole vaidlustanud ega ümber lükanud hageja väidet, et esialgne pakend oli mõeldud teraslehtede

Tsiviilasi nr 2-09-32160

meretranspordiks. Hageja poolt ümberpakendamisel kasutatud pakendamisviisi sobivust kuivas laohoones ladustamiseks ja maismaatranspordiks tõendavad Inspectorate Estonia AS kinnituskiri, Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliuuringute Teaduskeskuse juhataja, professor Urve Kallavuse vastus hageja järelepärimisele ning hageja Poola koostööpartneri RDS STAL 27.04.2010 seisukoht. Mittehermeetilise pakendi kuivas keskkonnas sobivust kinnitab ka kostja esitatud ArcelorMittal Tallinn OÜ vastus kostja järelepärimistele. ArcelorMittal Tallinn OÜ vastus tuleb muus osas tõendina tähelepanuta jätta, sest vastused pakendamise ja kondensaadi tekkimise kohta on antud üldistatult esitatud küsimustele ning ei ole seostatud konkreetsete laotingimustega ega pakendiga. Kohus jätab tõendina arvestamata ka OÜ Karu Katus 29.03.2010 vastuse kostja järelepärimisele, sest vastus, et OÜ-l Karu Katus on esinenud tsingitud metalli hoidmisel probleeme, kui terasplekk oli pakitud kilesse, ei tõenda kostja laos hageja kaubal kahjustuste tekkimise põhjuseid. Samuti ei arvesta kohus tõendina 04.08.2009 ja 03.09.2008 talilehti, kostja vastusele lisatud laokirja N-2 lisasid, Estosteel OÜ plangile 04.02.2009 veose kahjustuste kohta vormistatud fotosid ja kauba loetelu ning 12.05.2009 pretensiooni 04.02.2009 ja 12.02.2009 kaubapuuduste kohta, kuivõrd need tõendid ei käsitle käesoleva vaidluse esemeks oleva kauba kahjustumist. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et 23.11.2008 tormi ajal hakkas kostja lao katus läbi jooksma ning sadevesi sattus hageja teraslehtede pakkidele. Seda tõendavad tunnistajate Bi ja Ki ütlused, samuti kostja 12.01.2009 vastus hageja 12.12.2008 pretensioonile. Kohus leiab, et hageja väide, et kostja viis teraslehtede pakke teise lattu tormise ja tuisuse ilmaga, ei ole leidnud tõendamist, samas 12.12.2008 pretensioonile lisatud fotodel on kaubapakendid kaetud veega. Pretensiooni kohaselt tehti fotod 02.12.2008, samuti tõendavad tunnistajate O. P ja M. Pi ütlused, et läbijooksu tagajärjel pakkide märgumisest ning teise lattu ümbertõstmisest sai hageja teada 02.12.2008. Eeltoodust järeldub, et isegi kui kostja teostas kauba teise lattu viimist kuiva ilmaga, näitab asjaolu, et läbijooksu tagajärjel pakenditele sattunud vesi oli seal veel nädal aega hiljem seda, et kostja ei võtnud tarvitusele esmaseid abinõusid, et kauba riknemist ära hoida: pakenditelt ei kuivatatud sinna kogunenud vett. TTÜ professor Kallavuse arvamuse kohaselt võib kilepakendile seisma jääv vesi imbuda pakendi sisse ja tekitada roostekahjustusi. Seadusest tulenevalt peab hoidja tarvitusele võtma abinõud, mis võimaldaksid asja kaitsta, valvata ning selle järele vaadata. Eeltoodust järelduvalt kostja seda kohustust ei täitnud. Kostja paigutas pärast katuse läbijooksu hageja kauba ümber teise lattu, läbijooksust ja ümberpaigutamisest hagejale teatamata. Tunnistajate Ki ja Bi ütluste kohaselt nemad ise läbijooksust ega ümberpaigutamisest hagejale ei teatanud, tunnistajate arvates tegi seda juhatus, millist väidet muud tõendid ei tõenda. Hageja eitab ümberpaigutamisest teadmist. On mõistlik eeldada, et läbijooksu tõttu ümberpaigutamisest teadasaamisel oleks hageja kaupa koheselt kontrollinud ning kõrvaldanud kaubapakkidele sattunud vee. Ladustamislepingu punktist 3.5. tulenevalt eeldas kauba teise lattu paigutamine hageja eelnevat informeerimist. Lubamatu asja hoidmistingimuste muutmine ilma hoiuleandja nõusolekuta tähendab lepingutingimuste rikkumist ning vastutust sellest tuleneva kahju hüvitamise eest. Kostja ei ole ümberpakkimise ajal ega pärast seda juhtinud hageja tähelepanu kauba sellises pakendis hoidmise ebasobivusele kostja laos. VÕS § 902 lg –st 2 tulenev kohustus teatada pärast asja hoiulevõtmist toimunud muudatuste mõjust asja säilimisele hõlmab kohtu hinnangul ka kostja nõusolekul toimunud ümberpakkimise mõju asja kvaliteedile. Võttes lisaks arvesse, et ümberpakkimine toimus kostja teadmisel ja nõusolekul, on kostja tuginemine

Tsiviilasi nr 2-09-32160

ümberpakkimisele kui kostja vastutust välistavale asjaolule kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt asub kohus seisukohale, et ladustamislepingu punkt 3.1.2 tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel arvestamata jätta. Olukorras, kus kostja ei ole vastu vaielnud hageja valitud pakendamisviisile, tõendatud on lausvee sattumine ja jäämine pakenditele viisil, mille eest vastutab kostja, kostja on loobunud kahjustuste põhjuste väljaselgitamiseks taotletud ekspertiisist, tuleb kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et roostekahjustused hageja kaubal on tekkinud kostjapoolsest ladustamislepingu rikkumisest. Kostja ei ole täitnud laolepingust tulenevat asja hoidmise ja kvaliteedi säilimise tagamise kohustust. Tõendatud on samuti, et 04.08.2008 avastatud ühe pakendi mehaaniline vigastus on tekkinud kostja töötajate süül. Ergo Kindlustuse 05.02.2009 kahjukindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise teates on asutud seisukohale, et kauba mehaanilised kahjustused on tekkinud laadimistööde käigus; 22.08.2008 pretensioonile lisatud fotodelt nähtub, et mehaaniliselt vigastatud on pakendi üks külg ülevalt alla kogu paki ulatuses. Selline kahjustus võib kohtu hinnangul tekkida kaubapaki tõstmise käigus. Pooltevahelisest ladustamislepingust ja ladustaja kaubakaardist nähtuvalt osutas kostja hagejale laadimisteenust. Kostja poolt laadimisteenuse osutamist tõendavad ka tunnistajate Bi, Ki ja Pi ütlused. Laadimisteenuse osutamise osas on poolte vahel töövõtulepingu tunnustele vastav võlasuhe. Kostja oli teenuse osutamisega kohustatud saavutama kokkulepitud tulemuse, milleks laadimisteenuse osutamise puhul on kauba teisaldamine, peale- või mahalaadimine. Töö teostamise käigus kauba kahjustamine on käsitatav mittekohase täitmisena VÕS § 100 mõttes, seega lepingu rikkumisena. Vaidlust ei ole, et hagejale on kahju tekkinud kostja juures ladustatud kauba väärtuse vähenemise tõttu, kostja on vaidlustanud üksnes väärtuse vähenemise põhjuse ja enda vastutuse kahju hüvitamise eest. Laolepingust tulenevaks kostja otseseks kohustuseks oli tagada kauba säilimine, seega kauba kvaliteedi kahjustumisega seoses tekkiva kahju ärahoidmine. Kohus tuvastas, et hagejale kuulunud kauba kahjustumine on põhjuslikus seoses kostja laolepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Samuti oli lepinguliste kohustuste rikkumise tagajärjena sellise kahju tekkimine kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). OY Kontino AB prahikirjaga/saatelehega on tõendatud, et hagejale tagastati viimase poolt müüdud kaup kahjustuste tõttu. Sellega tekkis hagejal Soome transpordil kahju poole transpordikulu ulatuses ehk summas 4750 krooni ja tagasi Eestisse transpordi osas summas 5000 krooni. Summa suurust tõendavad Ferroline Grupp OÜ arved. Samuti tuleneb kahju Valdek AS-ile müüdud kauba juures avastatud kahjustuste tõttu hinnaalandamise tulemusena Valdek AS-ile tagastatud hinnavahe 3200 kooni, mille suurust tõendavad Valdek S-ile esitatud 29.01.2009 arve nr 3920109-2 ja 27.03.2009 kreeditarve nr E-4180309-1-I. Kahjustuste tõttu 16 961 tonni kauba müümist oluliselt odavama hinnaga – 6,50 kr/t – ning sellega 52 579,10 krooni ulatuses kahju tekkimist tõendavad OÜ-le Ukramet esitatud 28.04.2009 ja 04.05.2009 arved. Kahjustusteta kauba turuväärtust 9,80 kr/t tõendab Valdek AS-ile 29.01.2009 väljastatud arve. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud hageja kahju suurus kokku summas 65 529,10 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab 65 529,10 krooni kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ning edasi protsendina 0,02 % põhinõudest päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse 30.10.2009 esitamise seisuga on hageja arvestanud viiviseid

Tsiviilasi nr 2-09-32160

summas 7138,18 krooni. Kohus mõistab viivised välja TsMS § 367 nõuete kohaselt: kohtuotsuse tegemise seisuga summaliselt ning edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse 19.11.2010 tegemise seisuga on viivised muutunud sissenõutavaks summas 12 422,45 krooni (sh hagi 30.10.2009 seisuga 7138,18 krooni, perioodil 31.10.2009 – 19.11.2010 5284,27 krooni=0,021 % päevas x 384 päeva x 65 529,10 krooni). Apellatsioonkaebus Kostja vaidlustas maakohtu 19.11.2010 otsuse täies ulatuses. Kostja leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnorme (VÕS § 127, § 139 ja § 897), rikkunud menetlusõiguse norme ning teinud tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikke järeldusi, mistõttu on jõudnud väärale lõppjäreldusele. Kohus ei andnud hinnangut kostja selgitusele, et pretensiooni tõenduseks lisatud fotodel paistavad detailid (aken ja sein), milliseid kostja laos pole. Kostja on seisukohal, et kaup deformeerus mujal (nt vedamise käigus). Maakohus ei põhjendanud, miks kostja seisukoht pole veenev ja miks see jäetakse tähelepanuta. Esimese astme kohus ei arvestanud talilehti tõendina, kuna „need tõendid ei käsitle vaidluse esemeks oleva kauba kahjustumist“. Kostja kohtu arvamusega ei nõustu. Tunnistaja Sergei Klepinini selgitas kohtule, et tollilao praktika järgi juhul, „kui kaubaga on probleeme, siis märgitakse seda talilehes“; kauba kohta hageja pretensioone väljalaadimise ja pealelaadimise ajal esitanud ei ole.“ Seega tõendavad talilehed asjaolu, et kauba vastuvõtmisel kostja laost ei esitanud hageja kostjale ühtegi pretensiooni kauba kvaliteedi kohta. Kostja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et „kauba üleandmisel hagejale ei esitatud ühtegi pretensiooni kauba säilimise (kvaliteedi) kohta ega vormistatud ühtegi vaatlusakti puuduste avastamise kohta. Pole ka kutsutud kostja esindajat kauba vaatluseks muus kohas“. Maakohus ei põhjendanud, miks eespoolmainitud kostja selgitus jäetakse tähelepanuta. Kauba deformatsiooni põhjuste kohta asus kohus seisukohale, et „selline kahjustus võib kohtu hinnangul tekkida kaubapaki tõstmise (laadimistööde) käigus“. Siinjuures viitab kohus Ergo Kindlustuse AS-i 05.02.2009 kirjale „Kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmine“. Tegemist ei ole relevantse tõendiga ning kohus ei oleks pidanud tuginema oma otsuses kindlustusandja oletusele. Veel enam, kohus jättis tõendina tähelepanuta OÜ Karu Katus 29.03.2010 vastuse kostja järelpärimisele. Kohus oleks siis pidanud jätma ka hageja tõendi (Ergo Kindlustuse AS-i kirja) tähelepanuta nii, nagu kohus seda tegi kostja tõendiga. Hageja pole tõendanud, et kaup deformeerus kostja tegevuse/tegevusetuse tõttu. Muuhulgas leiab kostja, et hageja argumendid deformatsiooni põhjuste kohta on vastuolulised: tunnistaja O P seisukohal oli „pakk kahjustatud tõstuki poolt. Ergo Kindlustuse AS-i 05.02.2009 kirjast tuleneb, et „tegemist on laadimistöödel tekitatud kahjuga, mitte sõiduki otsasõidust tekkinud kahjuga“. Kostja arvates ei selgitanud hageja lõplikult välja deformatsiooni põhjusi; ei selgitanud välja kohta, kus vaidlusalune kaup deformeerus ning pole tõendanud kostja süüd selles. Esimese astme kohus jättis peaaegu kõik kostja tõendid tähelepanuta ning võttis arvesse ainult hageja tõendeid. Esimese astme kohus jättis kostja poolt esitatud seisukohad täielikult tähelepanuta ning ei ole nendele hinnangut andnud. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

Tsiviilasi nr 2-09-32160

kohaldada. Kostja hinnangul on otsus vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja 442 lg-ga 8 ning täielikult põhjendamata. Kohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja on rikkunud lepingu tingimusi. Vastupidi, oma lepingulisi kohustusi rikkus hageja. Kohtuotsusest ei tulene, millist lepingulist kohustust täpsemalt on kostja rikkunud. TTÜ uuring ei ole tuvastanud, mis oli kauba kahjustuste põhjuseks. Vastavalt Lepingu punktile 3.2 vastutab ladu kauba, mis on pakitud kahjustamata tehase pakendisse, kvaliteedi eest. Lepingu punktist 4.1 tulenes hageja kohustus kaupa markeerida ning pakendada pakkidesse, mis väldib kauba rikkumist kauba peale- ja mahalaadimisel. Olles majanduskutsetegevuses tegutsev äriühing, oleks OÜ Estosteel pidanud ette nägema, et vale pakendamismaterjali kasutamine võib tekitada niiskust ning metallmaterjal võib saada roostekahjustusi. Kohus mainib vastuoluliselt, et „kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ümberpakkimisel või pärast seda juhtis ta hageja tähelepanu sellele, et kostja lao tingimused ei taga kauba säilimist hageja poolt ümberpakitud kujul“. Teisest küljest kinnitab kohus, et „kostja 02.01.2009 vastusest hageja 23.11.2008 pretensioonile nähtub, et kostja peab ümberpakkimisel kasutatud pakendit ebasobivaks (...) ning kaubale sattunud lumesulamisvee tagajärjel kahjustus niiskuse tõttu üksnes ümberpakitud kaup, mitte tehasepakendis olnud kaup“. Kohus asus seisukohale, et „sellise kahju tekitamine oli lepinguliste kohustuste rikkumise tagajärjena kostjale ettenähtav“. Kostja kohtu arvamusega ei nõustu. Kohus ei toonud välja ühtegi põhjust, miks ta asus seisukohale, et kahju tekitamine oli kostjale ettenähtav. Tulenevalt VÕS §127 lg 3 peab kahju olema ettenähtav vaid lepingu sõlmimise hetkel, st hetkel, mil leping muutub pooltele õiguslikult siduvaks. Menetluse käigus on leidnud tõendamist, et kaup saabus kostja lattu nõuetekohaselt pakituna, kuid hiljem pakiti ümber hageja töötajate poolt uutesse pakenditesse, seega ei saanud kostja näha rikkumist võimaliku tagajärjena ette ning ei pidanud ette nägema lepingu sõlmimisel. Muuhulgas on kostja arvamusel, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja võimuses oli omapoolsete mõistlike pingutustega kahju tekkimist vältida või vähemalt kahju suurust vähendada. Nimelt esitas hageja esimese pretensiooni kostjale alles 12.12.2008, ehk 4 kuud hiljem peale esimese kontrolli teostamist ja puuduste avastamist. Hageja oleks aga pidanud kostjat koheselt avastatud kahjustustest informeerima (VÕS § 139 lg 1). Kostja palub eeltoodud põhjendustel tühistada Harju Maakohtu 19.11.2010 otsus täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vastustaja seisukoht Hageja Osaühing Estosteel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta Harju Maakohtu 19.11.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus rahuldas hagi rohkem kui 50 % ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse. Pooled ei vaidle järgmiste asjas oluliste eluliste ja õiguslike asjaolude üle:

Tsiviilasi nr 2-09-32160

-

-

28.06.2006 sõlmisid pooled laolepingu, mille alusel hageja andis perioodil juuli – september 2008 kostja valdusesse ladustamiseks kaks partiid külmvaltsitud teraslehti. Kaup sai kostja laos roostekahjustusi. Lepingu p 4.1kohaselt kohustus hageja kauba markeerima ning pakendama pakkidesse, mis väldib kauba rikkumist kauba peale- ja mahalaadimisel. Lepingu p 3.1.2 kohaselt vastutab kostja kauba kvaliteedi eest, kui kaup on pakitud kahjustamata, tehase pakendisse. 2008 augustis pakkisid hageja töötajad kauba ümber kostja laos väiksematesse pakenditesse. Töötajad eemaldasid seejuures teraslehtede pakenditelt kaitseliistud, paberi ja pakkisid metallmaterjali kilesse. Pakid kinnitati teisiti metallkinnitusrihmadega. 16.09.2008 saabus lattu kaks konteinerit (MSCU 0156577 ja MSCU 10311661) kaupa, mis oli deformeeritud ja katkiste pakenditega. Sellest teatati hagejale ja tehti fotod. Kauba laost hagejale väljaandmisel ei vormistatud vaatlusakti ja kostja esindajaid selle juurde ei kutsutud.

Hageja seisukohad maakohtus lepingu olulise rikkumise osas olid kokkuvõtlikult järgmised: - kostja ei hoidnud asju kauba säilimiseks vajalikes tingimustes, - kostja paigutas asjad ümber hageja nõusolekuta ja halbades ilmastikuoludes, - nähes kaubale vee sattumist, jättis kostja selle eemaldamata, olles seejuures teadlik, et pakend ei olnud niiskuskindel. Kostja seisukohad maakohtus lepingu olulise rikkumise osas olid kokkuvõtlikult järgmised: - kuna hageja pakkis kauba pärast selle üleandmist kostjale niiskust läbilaskvasse pakendisse ümber, vastutab ta kauba riknemise eest ise, - pretensioonid kauba riknemise kohta ei ole esitatud õigeaegselt, - riknenud kauba näol võib olla tegemist hoopis teises laos hoitud kaubaga. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus oluliselt lepingu tingimusi, kas hagejal on sellega seosest tekkinud kahju ja kas kostja vastutab tekkinud kahju eest. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel sõlmiti laoleping ja kostja kohustuseks oli asjade hoidmine, ladustamine ja säilitamine (VÕS § 897). Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu järeldustega osas, et kaupade ümberpakkimine hageja töötajate poolt toimus kostja teadmisel ja nõusolekul ning kostja ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et kostja lao tingimused (temperatuur, niiskusrežiim vms) ei taga kauba säilimist ümberpakitud kujul. Nimetatu oli VÕS § 902 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine, teatada pärast asja hoiulevõtmist toimunud muudatuste mõjust asja säilimisele. Kohus jättis seetõttu õigesti VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata pooltevahelise lepingu p 3.1.2, mis eeldas kostja vastutust tekkinud kahju eest ainult kauba tehase pakendis oleku korral. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kaup roostetas kile alla kogunenud kondensaatvee tõttu, samuti, et 23.11.2008 tormi ajal sattus kaubale lao lumesulamisvesi. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei võtnud tarvitusele abinõusid, et kauba riknemist ära hoida: pakenditelt ei kuivatatud sinna kogunenud vett. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas hageja pakend oli nõuetekohane ja kas osaliselt tekkis kahju ka ebaõigest pakendist tulenevalt. Kuna kahju ei tekkinud kauba peale- ja mahalaadimisel, ei ole kostja viited lepingu p-le 4.1 põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-09-32160

Maakohus tuvastas õigesti, et osaliselt sai kaup kahjustada deformeerimise tõttu kostja laos. Fotodelt (tl 45-49) nähtub, et kaubal esinevad deformatsioonid, mis vastavad otsasõidu tunnustele. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et 16.09.2008 saabusid lattu kaks konteinerit MSCU 0156577 ja MSCU 10311661, kus kaup oli deformeeritud ja pakendid katkised (fotod I kd, tl 71-74), kuid nimetatud kaup ei ole käesoleva menetluse objektiks. Seetõttu jättis maakohus põhjendatult nimetatud kostja väidetega ja tõenditega arvestamata. Fotod kauba ja pakendusmaterjalide kohta (I kd, tl 68-69) ei lükka ümber hageja väiteid selle kohta, et hageja laos hoitud kaup sai kahjustada ümberpaigutamisel tõstukiga. Samuti ei ole vastustaja sellekohased väited vastuolus Ergo Kindlususe AS kirjaga (I kd, tl 75), mille kohaselt on tegemist laadimistöödel tekitatud kahjuga, mitte sõiduki otsasõidust tekitatud kahjuga. Sisuliselt järeldub kirjast, et kindlustusandja on sisustanud mõistet „maismaasõiduki otsasõit“ kitsamalt ja leidnud, et tõstukiga muljumisjälgede tekitamine asjale nimetatud tingimustele ei vasta. Apellant on tuginenud asjaolule, et asjas esitatud kauba talilehed (I kd, tl 80) ei kajastanud defekte kaubal. Tunnistaja S. Ki ütlused selle kohta, et tollilao praktikas märgitakse probleemid kaubaga talilehele, võivad olla õiged, kuid käesolevas asjas oli hageja esitanud juba kauba kohta eraldi pretensioonid. Lisaks pole võimalik talilehtede alusel tuvastada, kas jutt käib samast kaubast. Hageja on seda eitanud. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et kauba defektid avastati 04.08.2008 (mehaanilised vigastused) ja 04.09.2008 ning 02.12.2008 (mõlemal korral roostekahju). Talilehed kajastavad kauba väljavedu juba enne roostekahjude väidetavat avastamist hageja poolt. Seega jättis maakohus põhjendatult tuginemata asjaolule, et talilehtedel ei ole märgitud kauba kahjustusi. Maakohus tuvastas 12.12.2008 pretensiooni esitamise hageja poolt, mistõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et kauba üleandmisel hagejale ei esitatud ühtegi pretensiooni. Kui hageja oli varem juba pretensiooni esitanud, ei pidanud ta seda veelkordselt kauba väljastamisel esitama. Kostja heidab hagejale ette vaatlusaktide koostamata jätmist ja kostja esindaja kauba vaatluse juurde kutsumata jätmist. Ringkonnakohus nõustub, et kostja võimalikult kiire informeerimine ja tema osavõtu tagamine kahjude tuvastamiseks oleks aidanud kahju suuruse tuvastamisele kaasa, samas ei sätesta leping hagejale selliseid kohustusi. Samuti ei oleks aidanud see kaasa juba tekkinud kahju vähendamisele. Seega ei ole nimetatud asjaolud VÕS § 139 lg 1 kohaldamise eelduseks. Apellant on heitnud maakohtule ette, et maakohus ei ole käsitlenud kostja väiteid selle kohta, et pretensiooni tõenduseks lisatud fotodel paistab foonil aken ja sein, milliseid kostja laos aga ei ole. Vastusest hagiavaldusele (I kd, tl 65) selgub, et kostja räägib seoses akna ja seinaga hageja hilisemast väidetavalt alusetust pretensioonist, mitte käesolevas vaidluses käsitletava kauba kohta esitatud pretensioonist ja sellele lisatud fotodest. Nimelt esitas hageja 12.05.2009 pretensiooni ja fotod (I kd, tl 75-78), kus olid deformeeritud teraslehed, kuid tagafoonil on näha aken ja sein, milliseid kostja laos ei ole. Seega jättis maakohus põhjendatult kostja nimetatud väited kui asjasse puutumatud tähelepanuta. Kostja ei tõendanud, et käesoleva menetluse objektiks olev kaup deformeerus mujal kui kostja juures. Ringkonnakohtu hinnangul on apellandi seisukohad põhjendatud osas, mille kohaselt maakohus ei ole hinnanud igakülgselt ja täielikult tõendeid kahju tekkimise põhjuste kohta, jättes põhjendamatult arvestamata Karu Katus OÜ ning Arcelor Mittal Tallinn OÜ kirjad. Nimetatu on menetlusõiguse oluline rikkumine, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi (TsMS § 232 lg 1). Apellandi selgituste kohaselt on vaidlusaluse lao näol tegemist kütmata metallangaariga. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuse töötaja U.Ke poolt

Tsiviilasi nr 2-09-32160

koostatud arvamuse kohaselt, kui laohoone temperatuur püsis talveperioodil hoidmisel pikemat aega alla 0 kraadi, siis võis õhutemperatuuri tõustes kondensaatvesi allajahtunud pakendite peale tekkida ka õhuniiskuse toimel, kus ta imbus pakendi sisse läbi pakendikile ülekatte kohtade. Asjatundja on toonud välja väljaselgitamist vajavad asjaolud, et hinnata, milline oli esitatud võimaluste hulgast kõige tõenäolisem kauba kahjustamise põhjus. Üheks selliseks näitajaks olid ka ilmastikuolud laohoone sees. Fotodel (I kd, tl 34-42) on näha nii veeloigud pakendite peal kui ka kondensaatvesi pakendite sees. Karu Katus kirjast tulenevalt võib kile all 0 temperatuuri juures tekkida külma ja sooja muutumisel kondensaatvesi. Sama kinnitab ArcelorMittal Tallinn OÜ kiri kohtule, mille kohaselt „kui esineb temperatuurikõikumisi, näiteks päeval kütab päike lao soojaks, relatiivne niiskus tõuseb. Niiskem õhk satub pakendisse, öösel ladu jahtub, niiskus kondenseerub külmemale pinnale (plekile).“ Õige on maakohtu seisukoht, et eelpoolnimetatud kostja poolt esitatud kirjades on vastused pakendamise ja kondensaadi tekkimise kohta antud üldistatult esitatud küsimustele ning ei ole seostatud konkreetsete laotingimustega ega pakenditega. Sellisel juhul ei oleks maakohus saanud aga tugineda ka hageja esitatud RDS Stal arvamusele, milles ei ole vähimaidki andmeid selle kohta, et arvestatud on ka konkreetse laohoone temperatuuri tingimustega. Asjaolu, et materjal on plastikusse pakendatud ja korralikult kokku köidetud, ei taga veel kondensaatvee tekkimise vältimist pakendi sisse ning see sõltub mitmetest asjaoludest nagu nähtub U.K arvamusest. Eelpoolmärgitud tõenditest nende koosmõjus saab teha järelduse, et roostekahju võis tekkida hageja kaubale osaliselt ka kaupade ümberpakendamisel kilesse, mille tulemusena tekkis kile alla kondensaatvesi. Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et kilesse ümberpakendamine ei olnud antud asjaoludel hagejapoolne lepingutingimuste rikkumine. Maakohus jättis aga arvestamata, et kütmata metallangaaris talvisel ajal kilepakendisse ümberpakendamisel asetas hageja end oma tegevusega olukorda, kus tema kaup riknes. VÕS § 139 lg 1 kohaselt, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolude või oht soodustasid kahju tekkimist. Toimiku materjalidest nähtuvalt on üks pakend deformeerunud, põhiosa pakenditest kannatanud aga rooste läbi. Seetõttu hindab ringkonnakohus hageja osa kahju tekkimisel 50 % suuruseks. Maakohus on õigustatult leidnud, et tekkinud kahju oli lepinguliste kohustuste rikkumise tagajärjena kostjale ettenähtav. Kahju ettenähtavust (VÕS § 127 lg 3) ei tule mõista selle kitsas grammatilises tähenduses. Kui lepingupool ei ole lepingu sõlmimisel valmis temale teadaolevate asjaolude põhjal (nt et ladu on kütmata metallangaar; et sulavesi võib tilkuda läbi lae; et võib tekkida vajadus kaupade ümberpaigutamiseks tõstukitega) endale teatud riski võtma, siis peab ta kas lepingu sõlmimisest loobuma või nägema lepingus ette vastavad piirangud. VÕS § 127 lg 3 mõtte kohaselt ei ole oluline see, kas kostja nägi lepingu sõlmimisel ette või pidi nägema ette lepingu rikkumist, vaid see, kas ta oleks pidanud arvestama lepingu rikkumise selliste tagajärgedega ehk kahju tekkimisega. Üldreeglina võib ettenähtavaks pidada kohustuse mittetäitmisest tekkivat kahju, ettenähtav on ka tavapärane saamata jäänud tulu. Majandustegevuses sõlmitava lepingu puhul pidi kostja arvestama, et hageja soovib ladustatavat kaupa edasi müüa, nimetatu on äritegevuses reeglina eeldatav. Kahju suurusele ei esitanud kostja maakohtus tõendamise osas vastuväiteid ega tõendanud, et kahju oleks olnud väiksem. Kostja vastuväite kohaselt sai kahjustatud lehti kasutada ja müüa. Hageja on selgitanud, et kahjunõue hõlmab kauba väärtuse vähenemist, mitte materjali koguväärtust. Kahju suuruse hindamisel ei täheldanud ringkonnakohus maakohtu poolt rikkumisi ja nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, arvestades hageja enda osa kahju tekkimisel, et põhjendatud on hageja nõude rahuldamine

Tsiviilasi nr 2-09-32160

pooles ulatuses. Seega tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada osas, millega rahuldati hageja põhivõla ja viivise nõue 2 491,01 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi 50 % ulatuses ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2 491,01 eurot ja viivised, samuti viivised põhivõlgnevuselt alates 20.novembrist 2010 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Seoses maakohtu otsuse 50 % ulatuses tühistamisega ja apellatsioonkaebuse 50 % ulatuses rahuldamisega, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Maakohtu menetluskulud jäävad 162 lg 1 alusel poolte enda kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel poolte enda kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.