Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

07.07.2009 OÜE esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt lepinguliste kohustuste rikkumisega tekitatud kahju 75 627,79 krooni väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetati 09.10.2009 maksekäsu kiirmenetlus ning asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 15.10.2009 kohus jättis avalduse käiguta ja kohustas hagejat 14 päeva jooksul esitama oma nõude põhjenduse ja tasuma täiendavalt riigilõivu. 30.10.2009 OÜE esitas Harju Maakohtule hagi OÜPT vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse, 03.11.2009 ja 15.04.2010 hagi täpsustuste kohaselt pooled sõlmisid 28.06.2006 laolepingu (ladustamisleping), millega hageja andis kostja valdusesse ladustamiseks kaubakaardis nimetatud asjad (metallmaterjal). 04.augustil 2008 ja 04.septemberil 2008 toimunud kontrollide käigus tuvastas hageja, et lepingu alusel kostja valdusesse ladustamiseks antud asjad on saanud kahjustusi. Asjad olid mehaaniliselt kahjustatud ja saanud roostekahjustusi, mistõttu ei olnud metallmaterjal enam müügiks ja tootmiseks kõlbulik. Hageja teatas kontrolli tulemustest pretensioonidega ka kostjale. Asjaolude selgitamise tulemusena selgus, et mehaanilised kahjustused olid tekitatud kostja töötajapoolse hoolsuskohustuse rikkumise tõttu töötaja poolt juhitud laaduriga, ja roostekahjustused olid tekitatud asjade ümberpaigutamisega ühest laost teise halbades ilmastikutingimustes (tormis ja vihmas). Asjade hoidmistingimuste ehk lepingutingimuste rikkumisega tekitas kostja hagejale kahju. Hageja leiab, et kostja on oluliselt lepingut rikkunud, sest paigutas metallmaterjali ühest laost teise ümber tormis ja vihmas, pärast ümberpaigutamist jättis pakenditelt vee eemaldamata, olles ise väidetavalt teadlik, et pakend ei ole niiskuskindel. Hageja ei ole laolepingut rikkunud. Pakendite ümberpakkimisel eemaldati ainult see osa pakendist, mis on vajalik meritsi vedamiseks. Kostja ei esitanud hagejale pakendi osas mistahes nõudmisi või pretensioone. Lepingu punktis 4.1. oli hageja kohustatud metallmaterjali nõuetekohaselt markeerima ja pakendama pakkidesse, mis väldib materjali rikkumist peale- ja mahalaadimisel. Pooled ei ole kokku leppinud, millises pakendis peavad metallmaterjal olema hoidmisel. Kahjustuste tõttu ei õnnestunud hagejal osa kaubast – 16 961 tonni – müüa kahjustusteta kauba turuhinna järgi (9,60 kr/t), vaid oluliselt odavamalt, hinnaga 6,50 kr/t. Seega tekkis hagejale kahju kogusummas 52 579,10 krooni (62 043 krooni koos käibemaksuga). Hageja kandis kahju ka puudustega kauba tagastamise transpordikulude ning ostja poolt puudustega kauba hinnaalandamise tõttu ostjale tagastatud hinnavahe näol. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas kokku 65 529,10 krooni, 30.10.2009 hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 7138,18 krooni ning alates 31.10.2009 viivised protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud taotles hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

Kostja 22.12.2009 kirjalikus vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et on täitnud kõik 28.06.2006 hagejaga sõlmitud ladustamislepingust tulenevad endapoolsed kohustused täielikult ja korrektselt. Samas hageja ei ole täitnud oma kohustusi ning on jätnud nelja kuu jooksul (märts – juuni) teenustasu maksmata. 28.06.2006 poolte vahel sõlmitud ladustamislepingu nr 13-2006/P alusel hagejal tekkis õigus kasutada kostja ladusid enda kauba (teraslehed) ladustamiseks ja hoidmiseks. Vastavalt lepingu punktile 4.1. kohustus hageja kauba markeerima ning pakendama pakkidesse, mis väldib kauba rikkumist kauba peale- ja mahalaadimisel. Lepingu punktist 4.4. tulenes hageja kohustus teostada enesekontrolli enne kauba üleandmist ja ka kauba üleandmisel. Lepingu p 5.2. nägi ette, et kui ladustaja (hageja) soovib, et kaupade hoidmisel arvestatakse teatavate eritingimustega, on ta kohustatud sellised tingimused laole kirjalikult üle andma lepingu sõlmimisel. 2008.a. augustis hageja töötajad K. P , A. T ja U. K tegelesid teraslehtede ümberpakkimisega kostja laos, kuna hageja sõnul ei ole ostjad võimelised vastu võtma teraslehtede pakke kaaluga 3 tonni. Kauba ümberpakkimisel hageja töötajate poolt eemaldati teraslehtede pakenditelt kaitseliistud, niiskuskindel ja kaitsev paber. Kaup pakiti väiksematesse pakkidesse, kus puudusid kaitseterasliistud ning niiskuskindel ja kaitsev paber, pakid olid pakitud kilesse, mis hoiab metallil kondensaadi ning pakid olid kinnitatud teisiti metallkinnitusrihmadega. Hageja ei ole avaldanud soovi kauba hoidmiseks eritingimustel. 16.09.2008 saabus lattu kaks konteinerit MSCU 0156577 ja MSCU 10311661, kus kaup oli deformeeritud, kuna pakendid olid katkised. Sellest sündmusest teatati hagejale, kauba saabumise kohta tehti fotod. Mis kaubast edasi sai, kostja ei tea. Hageja kasutas ka teisi laoruume, näiteks XXX Tallinnas, kus oli samalaadne kaup ning hageja on juba proovinud varem saada valega kostjalt hüvitist, selline katse oli hageja poolt, kui nad esitasid pretensiooni 12.05.2009. kauba hoidmise kohta. Pretensioonile tõenduseks lisatud fotodel paistab aga foonil aken ja sein, milliseid kostja laos ei ole. Kostja kinnitab, et 04.08.2008 ja 04.09.2008 laos ei olnud kontrolli ning nendel päevadel hageja esindajad ei ole mingeid pretensioone kauba ladustamise ja hoiustamise kohta esitanud. Hageja väidetel probleemid tekkisid 04.08.2008 ja 04.09.2008, kuid pretensiooni hageja esitas kostjale meili teel alles 12.12.2008. Muid pretensioone (va 12.05.2009 tähitud kirjaga saadetud) ei ole hageja esitanud. Lepingu punkt 9.2.b nägi ette pretensioonide edastamise tähitud kirjaga. Seoses sellega kostja ei nõustu, et tegemist on kaubaga, mis oli kahjustatud kostja laos, kuna ka kauba kostja laost hageja esindajale üleandmisel ei ole esitatud ühtegi pretensiooni üleantava kauba kvaliteedi kohta, seda tõendavad 04.08.2008 ja 04.09.2008 talilehed. Kaup ladustati autodele ning kostja ei tea, kuhu kaup viidi. Kauba loast hagejale väljaandmisel ei ole vormistatud ühtegi vaatlusakti puuduse avastamise kohta, kostja esindajat ei ole kutsutud kauba vaatluseks muus kohas. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Poolte vahel ei ole vaidlust, et 28.06.2006 sõlmiti hageja ja kostja vahel laoleping (ladustamisleping), millega hageja kui ladustaja andis kostjale kui tollilaole vastutavale hoiule koos fikseeritud hoiutähtajaga kauba, milline on ära toodud „Ladstaja kaubakaardis“. Tolliladu kohustus osutama ladustajale laoteenuseid vastavalt lepingu punktis 2 kokkulepitud tingimustele. Vaidlust ei ole, et lepingu alusel hageja andis ja kostja võttis tollilattu ladustamiseks perioodil 2008.a. juulis ja septembris saabunud kaks partiid külmvaltsitud teraslehti. Hageja leiab, et kostja on rikkunud laolepingu tingimusi, selle tagajärjel on ladustatud kaup saanud kahjustusi ning hageja on ladustatud kauba väärtuse vähenemise tõttu kandnud kahju.

Kostja on seisukohal, et on täitnud lepingut korrektselt ning kauba ümberpakkimise tõttu vastutab kauba väidetava kahjustumise eest hageja ise, kuivõrd lepingu punktist 3.1.2 tulenevalt kostja vastutab kauba kvaliteedi eest üksnes juhul, kui kaup oli pakitud kahjustamata, tehase pakendisse. VÕS § 897 kohaselt laoleping on hoiuleping, millega hoidja oma majandus- või kutsetegevuses kohustub vallasasja hoidmisel selle ladustama ja säilitama, hoiuleandja aga kohustub maksma selle eest tasu. Laoleping on konsensuaalne leping, millest hoidja omandab kolm põhikohustust: asjade hoidmine, ladustamine ja säilitamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune kaup anti üle kostja kui hoidja valdusse ning lepingu kohaselt kostja võttis need oma valve ja hoole alla. Seega tekkis kostjal kohustus tagada ka selle kauba säilimine. Ladustatud asjade säilitamine tähendab asjade valvamist, säilitamiseks vajalike abinõude tarvitusele võtmist ja asjade säilimise eest hoolitsemist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kostja on teinud kõik endast oleneva, et tagada asjade säilimine. Kostja väidetel on ta vabanenud asja säilitamise kohustusest seetõttu, et hageja pakkis kauba ümber. Tunnistajatena üle kuulatud OÜ Paljassaare Tolliladu töötajate - laojuhataja SK ja dispetšeri V B ütlustega (tl 153 – 154 ja tl 156 – 157) on tõendatud, et ümberpakkimine toimus kostja teadmisel ja nõusolekul. Nii seletas S. K , et vastavalt poolte kokkuleppele hageja teostas ümberpakkimise oma jõududega, S. K ise ümberpakendamise juures ei viibinud, kuna tal oli palju muud tööd. Tunnistaja B seletas, et vastavalt tollireeglitele toimus tollilattu saabunud pakkide hageja poolt väiksemateks pakkideks ümberpakkimine pärast seda, kui kaup oli tollist vabastatud; tunnistaja sõnul toimus ümberpakkimine kostja juhatuse nõusolekul. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Seega on ümberpakkimine toimunud kostja teadmisel ja nõusolekul. Seda asjaolu tõendab ka see, et kostja valduses olid ümberpakkimist teostanud hageja töötajate isikut tõendavate dokumentide koopiad, mille kostja esitas tõendina kohtule. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolu, et ümberpakkimisel või pärast seda ta juhtis hageja tähelepanu sellele, et kostja lao tingimused (temperatuur, niiskusrežiim vms) ei taga kauba säilimist hageja poolt ümberpakitud kujul. Tunnistajate seletuste kohaselt kõrvaldati ümberpakkimisel pehmest metallist ümbriskarp ning teraslehtede vahelt paberid, pakendid kaeti kilega selliselt, et kile rippus üle pakendi äärte alla pakendi poole kõrguseni. Kostja leiab, et sellisel juhul ei olnud välistatud temperatuuri muutustest tingitud kondensaatvee kogunemine kile alla, metalli peale ning kaup riknes just seetõttu. Laolepingu eesmärgiks on vallasasjade ladustamine selleks ettenähtud ja kohaldatud ruumides või kohas. Kostja ei ole enne kohtumenetlust tuginenud sellele, et kaup riknes kile alla kogunenud kondensaatvee tõttu, seda võimalust on kostja asunud tõendama alles kohtumenetluses. Kostja 2.01.2009 vastusest (tl 135) hageja 12.12.2008 pretensioonile nähtub, et kostja peab ümberpakkimisel kasutatud pakendit ebasobivaks seetõttu, et 23.11.2008 tormi ajal hakkas kostja lao lagi läbi jooksma ning hageja kaubale sattunud lumesulamisvee tagajärjel kahjustus niiskuse tõttu üksnes ümberpakitud kaup, mitte tehasepakendis olnud kaup. Kostja ei ole vaidlustanud ega ümber lükanud hageja väidet, et esialgne pakend oli mõeldud teraslehtede meretranspordiks. Hageja poolt ümberpakendamisel kasutatud pakendamisviisi sobivust kuivas laohoones ladustamiseks ja maismaatranspordiks tõendavad IE AS kinnituskiri (tl 140), Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliuuringute Teaduskeskuse juhataja, professor UK vastus (tl 149) hageja järelepärimisele, hageja Poola koostööpartneri RDS STAL 27.04.2010 seisukoht (tl 14 – 146). Mittehermeetilise pakendi kuivas keskkonnas sobivust kinnitab ka kostja esitatud AMTOÜ vastus kostja järelepärimistele (tl 114). Kohus leiab, et AMT OÜ vastus tuleb muus osas tõendina tähelepanuta jätta, sest vastused pakendamise ja kondensaadi tekkimise kohta on antud üldistatult esitatud küsimustele ning ei ole seostatud konkreetsete laotingimustega ega pakendiga. Kohus jätab tõendina arvestamata ka OÜ

KK 29.03.2010 vastuse kostja järelepärimisele (tl 113), sest vastus, et OÜ-l KK on esinenud tsingitud metalli hoidmisel probleeme, kui terasplekk oli pakitud kilesse, ei tõenda kostja laos hageja kaubal kahjustuste tekkimise põhjuseid. Samuti kohus ei arvesta tõendina 04.08.2009 ja 03.09.2008 talilehti, kostja vastusele lisatud laokirjaN-2 lisasid (lk 71 – 74), E OÜ plangile 04.02.2009 veose kahjustuste kohta vormistatud fotosid ja kauba loetelu (tl 75 – 76) ning 12.05.2009 pretensiooni 04.02.2009 ja 12.02.2009 kaubapuuduste kohta, kuivõrd need tõendid ei käsitle käesoleva vaidluse esemeks oleva kauba kahjustumist. Tallinna Tehnikaülikooli Materjaliuuringute Teaduskeskuse juhataja, professor UK vastusest (tl 149) hageja järelepärimisele nähtub, et hageja poolt ümberpakkimisel kasutatud pakendamine sobib kuivade teraslehtede pikemaks hoidmiseks kuivas ruumis või lühiajaliseks kaitsmiseks keskkonnatingimuste eest. Pakenditel esinenud kahjustus on UK sõnul tekkinud peamiselt vee sattumisest pakendite sisse, UK nimetab erinevaid võimalusi, kuidas vesi võis sattuda kile alla. UK peab tema nimetatud võimaluste hulgast kõige tõenäolisema väljaselgitamiseks vajalikuks teada ilmastikuolusid kauba ümberpakendamise, transpordi ja hoiustamise ajal nii välistingimustes kui ka laohoone sees; hoiustamise perioodi pikkust ja aastaaega, informatsiooni kaubapakendite terviklikkuse kohta enne ümberpakendamist; kahjustuste konkreetse põhjuse väljaselgitamiseks vajalik teostada kaubapakendite üksikasjalik ekspertiis. Kostja menetluse käigus loobus taotlusest hinnata ekspertiisi vormis, kas kostja poolt valitud asja hoidmise tingimused vastavad nõudmistele või mitte ning kas hageja poolt ümberpakendamisel kasutatud pakendamisviis vastas nendele tingimustele. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et 23.11.2008 tormi ajal hakkas kostja lao katus läbi jooksma ning sadevesi sattus hageja teraslehtede pakkidele. Seda tõendavad tunnistajate B ja K ütlused, samuti kostja 12.01.2009 vastus hageja 12.12.2008 pretensioonile. Kohus leiab, et hageja väide, et kostja viis teraslehtede pakke teise lattu tormise ja tuisuse ilmaga, ei ole leidnud tõendamist. Samas 12.12.2008 pretensioonile lisatud fotodel (tl 33 – 42) on kaubapakendid kaetud veega. Pretensiooni kohaselt tehti fotod 02.12.2008, samuti tõendavad tunnistajate O. P (tl 159 – 161) ja M. P (tl 163 – 165) ütlused, et läbijooksu tagajärjel pakkide märgumisest ning teise lattu ümbertõstmisest sai hageja teada 02.12.2008. Eeltoodust järeldub, et isegi kui kostja teostas kauba teise lattu viimist kuiva ilmaga, näitab asjaolu, et läbijooksu tagajärjel pakenditele sattunud vesi oli seal veel nädal hiljem, seda, et kostja ei võtnud tarvitusele esmaseid abinõusid, et kauba riknemist ära hoida: pakenditelt ei kuivatatud sinna kogunenud vett. TTÜ professor K arvamuse kohaselt võib kilepakendile seisma jääv vesi imbuda pakendi sisse ja tekitada roostekahjustusi. Seadusest tulenevalt peab hoidja tarvitusele võtma abinõud, mis võimaldaksid asja kaitsta, valvata ning selle järele vaadata. Tarvitusele võetavad abinõud sõltuvad lepingutingimustest ning asjadest, mida ladustatakse. Eeltoodust järelduvalt kostja seda kohustust ei täitnud. Kostja paigutas pärast katuse läbijooksu hageja kauba ümber teise lattu, läbijooksust ja ümberpaigutamisest hagejale teatamata. Tunnistajate K ja B ütluste kohaselt nemad ise läbijooksust ega ümberpaigutamisest hagejale ei teatanud, tunnistajate arvates tegi seda juhatus, millist väidet muud tõendid ei tõenda. Hageja eitab ümberpaigutamisest teadmist. On mõistlik eeldada, et läbijooksu tõttu ümberpaigutamisest teadasaamisel oleks hageja kaupa koheselt kontrollinud ning kõrvaldanud kaubapakkidele sattunud vee. Ladustamislepingu punktist 3.5. tulenevalt eeldas kauba teise lattu paigutamine hageja eelnevat informeerimist. Lubamatu asja hoidmistingimuste muutmine ilma hoiuleandja nõusolekuta tähendab lepingutingimuste rikkumist ning vastutust sellest tuleneva kahju hüvitamise eest. Kostja ei ole ümberpakkimise ajal ega pärast seda juhtinud hageja tähelepanu kauba sellises pakendis hoidmise ebasobivusele kostja laos. VÕS § 902 lg –st 2 tulenev kohustus teatada pärast asja hoiulevõtmist toimunud muudatuste mõjust asja säilimisele hõlmab kohtu hinnangul ka kostja nõusolekul toimunud ümberpakkimise mõju asja kvaliteedile. Võttes lisaks arvesse, et

ümberpakkimine toimus kostja teadmisel ja nõusolekul, on kostja tuginemine ümberpakkimisele kui kostja vastutust välistavale asjaolule kohtu hinnangul vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et ladustamislepingu punkt 3.1.2 tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel arvestamata jätta. Olukorras, kus kostja ei ole vastu vaielnud hageja valitu pakendamisviisile, tõendatud on lausvee sattumine ja jäämine pakenditele viisil, mille eest vastutab kostja, kostja on loobunud kahjustuste põhjuste väljaselgitamiseks taotletud ekspertiisist, tuleb kohtu hinnangul lugeda tõendatuks, et roostekahjustused hageja kaubal on tekkinud kostjapoolsest ladustamislepingu rikkumisest. Kostja ei ole täitnud laolepingust tulenevat asja hoidmise ja kvaliteedi säilimise tagamise kohustust. Kohus leiab, et tõendatud on samuti, et 04.08.2008 avastatud ühe pakendi mehaaniline vigastus on tekkinud kostja töötajate süül. Ergo Kindlustuse 05.02.2009 kahjukindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise teates (tl 75) on asunud seisukohale, et kauba mehaanilised kahjustused on tekkinud laadimistööde käigus. 22.08.2008 pretensioonile lisatud fotodelt (tl 43 – 49) nähtub, et mehaaniliselt vigastatud on pakendi üks külg ülevalt alla kogu paki ulatuses. Selline kahjustus võib kohtu hinnangul tekkida kaubapaki tõstmise (laadimistööde) käigus. Pooltevahelisest ladustamislepingust ja ladustaja kaubakaardist (tl 70) nähtuvalt osutas kostja hagejale laadimisteenust. Kostja poolt laadimisteenuse osutamist tõendavad ka tunnistajate B , K ja P ütlused. Laadimisteenuse osutamise osas on poolte vahel töövõtulepingu tunnustele vastav võlasuhe. Kostja oli teenuse osutamisega kohustatud saavutama kokkulepitud tulemuse, milleks laadimisteenuse osutamise puhul on kauba teisaldamine, peale- või mahalaadimine. Töö teostamise käigus kauba kahjustamine on käsitatav mittekohase täitmisena VÕS § 100 mõttes, seega lepingu rikkumisena. VÕS § 905 kohaselt vastutab hoidja kahju eest, mis tekib ajavahemikul asja ladustamisest kuni väljaandmiseni. VÕS § 101 lg 1 p 3 annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vaidlust ei ole, et hagejale on kahju tekkinud kostja juures ladustatud kauba väärtuse vähenemise tõttu, kostja on vaidlustanud üksnes väärtuse vähenemise põhjuse ja enda vastutuse kahju hüvitamise eest. Laolepingust tulenevaks kostja otseseks kohustuseks oli tagada kauba säilimine, seega kauba kvaliteedi kahjustumisega seoses tekkiva kahju ärahoidmine. Kohus tuvastas, et hagejale kuulunud kauba kahjustumine on põhjuslikus seoses kostja laolepingust tulenevate kohustuste rikkumisega. Samuti oli lepinguliste kohustuste rikkumise tagajärjena sellise kahju tekkimine kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 128 lg 1 kohaselt kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. OY K AB prahikirjaga/saatelehega (tl 128) on tõendatud, et hagejale tagastati viimase poolt müüdud kaup kahjustuste tõttu. Sellega tekkis hagejal kahju Soome transpordil poole transpordikulu ulatuses ehk summas 4750 krooni (5605 krooni koos käibemaksuga) ja tagasi

Eestisse transpordi osas summas 5000 krooni (koos käibemaksuga 5900 krooni). Summa suurust tõendavad FG OÜ arved (lk 129 – 130). Samuti tuleneb kahju V AS-ile müüdud kauba juures avastatud kahjustuste tõttu hinnaalandamise tulemusena V AS-ile tagastatud hinnavahe 3200 kooni (3776,47 krooni koos käibemaksuga), mille suurust tõendavad V S-ile esitatud 29.01.2009 arve nr 3920109-2 (tl 134) ja 27.03.2009 kreeditarve nr E-4180309-1-I (tl 131). Kahjustuste tõttu 16 961 tonni kauba müümist oluliselt odavama hinnaga – 6,50 kr/t – ning sellega 52 579,10 krooni (62 043 krooni koos käibemaksuga) ulatuses kahju tekkimist tõendavad OÜ-le U esitatud 28.04.2009 ja 04.05.2009 arved (tl 132-133). Kahjustusteta kauba turuväärtust 9,80 kr/t tõendab V AS-ile 29.01.2009 väljastatud arve. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud hageja kahju suurus kokku summas 65 529,10 krooni, (koos käibemaksuga 77 324,808 krooni). Kohus rahuldab hagi ja mõistab 65 529,10 krooni kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka viivised hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ning edasi protsendina 0,02 % põhinõudest päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. 19.10.2010 kohtuistungil hageja täpsustas, et viivisemääraks on seadusest tulenev viivisemäär, mistõttu viivisenõudes näidatud protsendimäär on praegu kehtiv, kuid võib tulevikus muutuda. Hagiavalduse 30.10.2009 esitamise seisuga on hageja arvestanud viiviseid summas 7138,18 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab viivised välja TsMS § 367 nõuete kohaselt: kohtuotsuse tegemise seisuga summaliselt ning edasi protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse 19.11.2010 tegemise seisuga on viivised muutunud sissenõutavaks summas 12 422,45 krooni (sh hagi 30.10.2009 seisuga 7138,18 krooni, perioodil 31.10.2009 – 19.11.2010 5284,27 krooni=0,021 % päevas x 384 päeva x 65 529,10 krooni). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, kuna kohus hagi rahuldas. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.