(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-30591
Tsiviilasi
MG OÜ hagi BT ja ÄAAS-i vastu 11 059 euro nõudes
Tsiviilasja hind
11 059 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MG OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Denis P Kostja BT ja ÄAAS (registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Asjaolud MG OÜ esitas 30.06.2011 hagi BT ja ÄAAS-i vastu 11 059 euro nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista poolte vahel 22.09.2006 sõlmitud laenulepingust XXX tulenev intressivõlgnevus 11 059 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista intressivõlgnevuselt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 20.12.2008 kuni hagi esitamiseni summas 2 241,16 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni protsendina nõudest. Hageja leiab, et käesoleval juhul on intressilt lubatud viivist nõuda, kuna leping loeti põhivõla tasumisega lõppenuks ning intressi summa jäi konstantseks. Sisuliselt sai laenulepingu lõpetamisel tasumata intressist põhivõlg, mis enam ei suurene. Seega VÕS § 113 lg 6 sätestatud piirang hageja hinnangul ei kohaldu. Hagiavaldus ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on kostjale 25.08.2011 kätte toimetatud. Tähtajaks kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus on kostjat hoiatanud, et hagile tähtajaks vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on intressivõlgnevuse osas õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 059 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja intressivõlgnevuselt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 20.12.2008 kuni hagi esitamiseni summas 2 241,16 eurot ning alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni protsendina nõudest ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et VÕS § 113 lg 6 on imperatiivne säte ning sellest ei ole võimalik vastavalt asjaoludele kõrvale kalduda. Samuti ei seo nimetatud säte selle rakendamist võlgnevuse geomeetrilise suurenemisega ega anna võimalust nõuda intressilt viivist juhul, kui põhivõlgnevus sellest ei suurene. Tegemist on absoluutse keeluga. Hageja seisukoht, et lepingu lõpetamisel muutus intressivõlgnevus sisuliselt põhivõlgnevuseks on meelevaldne ega tulene seadusest.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõuab kostjalt 11 059 euro intressivõlgnevuse ja 2 241,16 euro hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Kohus rahuldab hagi intressivõlgnevuse osas, mis on 83,15% hageja poolt nõutust. Seega jätab kohus menetluskulud 83,15% ulatuses kostja kanda ning 16,85% ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 1958,45 eurot, s.o riigilõiv hagi esitamisel 1 118,45 eurot ja õigusabikulud 840 eurot. Hageja märgib, et kokku on õigusabiteenust osutatud 8,2 tundi, tunnihinnaga 120 eurot / tund, kokku seega 1 180,80 eurot. Kuivõrd tasu oli kokku lepitud projektitasuna, siis nõuab hageja kostjalt esimese etapi tasu 840 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 840 eurot vajalikud ega põhjendatud. Käesolevas asjas on kohtule esitatud vaid hagiavaldus koos lisadega. Kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 840 eurot. Hagiavaldus on 3-l leheküljel, millest sisuline osa moodustab vaid 2 lehekülje. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, hageja pole pidanud esitama ühtegi täiendavat seisukohta ega põhistust, kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 480 euro ulatuses, s.o 4 töötunni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1 329,12 eurot, s.o riigilõiv hagi esitamisel 1 118,45 eurot + õigusabikulud 480 eurot – 16,85%. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.