Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja AS SEB Liising esitas Viru Maakohtule ScandiaGroup OÜ vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes.

5 006.44 euro

01.07.2008 hageja poolt liisingueseme kasutamise eest esitatud arve nr. A08335101 oli viimane, mille kostja täielikult tasus. Alates 15.08.2008 esitatud arved on tasutud pärast liisingueseme realiseerimist. 08.04.2009 saatis hageja kostjale avalduse lepingu ülesütlemise kohta ning 23.04.2009 loeti leping ülesöelduks, kuna kostja võlgnevust ei tasunud. Kuna kostja liisingueset hagejale vabatahtlikult ei tagastanud, tellis hageja OÜ-lt Winterland Group tagastusteenuse ja puksiirteenuse. Vara tagastamise eest maksis hageja kokku 477,38 eurot. 15.05.2009 sai hageja esindaja OÜ Winterland Group liisingueseme enda valdusesse. Liisingueseme esialgse ülevaatuse käigus selgus, et liisinguese vajab remonti ja hooldustöid, mille eest tasus hageja kokku 179,21 eurot. OÜ-le ROTAL-Kaubandus maksis hageja müügiteenuse tasu 49,18 eurot. 08.06.2009 müüs hageja liisingueseme hinnaga 17 100 krooni ehk 1 092.89 eurot. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu on 1 374,60 eurot, mis koosneb auto eest hüvitamata osast 20,96 eurot, leppetrahvist 319.55 eurot, puksiirteenusest 288,84 eurot, vara tagastusteenusest 188,54 eurot, remont ja puhastus 179,21 eurot, müügiteenus 49,18 eurot, viivis seisuga 31.03.2011 summas 328,31 eurot, seega moodustab põhinõue 726,73 eurot ja kõrvalnõuded 647,87 eurot. Kokku moodustab hageja kogunõue 5 006,44 eurot, milles põhinõue moodustab 3 334,87 eurot ja kõrvalnõuded 1 671,57 eurot. Hageja palus: 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista OÜ-lt ScandiaGroup SEB Liising AS kasuks 5 006,44 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (3 334,87 eurot) alates 01.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras 3) välja mõista OÜ-lt ScandiaGroup SEB Liising AS kasuks menetluskulud summas 543,24 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja esindaja esitas 24.05.2011 kohtule vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt, summas 1 441.52 eurot. Esindaja väitel ei ole ta ennast ega liisitud vara varjanud ning on vara tagastanud esimese nõudmise peale. Esindaja väitel ei vajanud sõidukit mingit transportimist ega remonti, kuna oli täiesti sõidukorras. Sellest lähtuval ei ole hageja poolt esitatud lisakulude nimekiri põhjendatud. Samuti ei ole kostja esindaja saanud mingeid teateid leppetrahvi ja muude nõuete osas. Esindaja sõnul ei ole ettevõte võimeline ka esindaja poolt tunnistatud summat tasuma, kuna ettevõtte äritegevust ei toimu ja käive puudub (tl. 72).

HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSE KOHTA

Hageja esindaja esitas 27.05.2011 arvamuse kostja vastusele. Kostja on esitanud vastuväite hagis märgitud lisakulude kohta. Hageja ei pea kostja vastuväidet õigeks, kuna kostja vastuväide on alusetu järgmistel põhjendustel:  Kostja väitel ei ole hageja poolt tehtud lisakulutused põhjendatud. Hageja poolt tehtud lisakulud on kinnitatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: 08.04.2009 saatis hageja kostjale teatise liisingulepingute lõpetamise kohta, millega teatas, et võlgnevuse mittetasumisel palub tagastada varad Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le aadressil Paldiski mnt. 251, Harku vald, Harjumaa. Varade üleandmiseks hageja pakkus kostjale

võtta ühendust AS-iga SEB Liising. Tegelikult tagastati varad Kohtla-Järvel, mille kohta on koostatud 15.05.2009.a. kaks vara üleandmise-vastuvõtmise akti. Kuna kostja ei tagastanud varasid näidatud aadressil, oli hageja sunnitud tellima varade tagastusteenuse ning kandma lisakulusid selle eest. Mis puudutab lisakulusid puksiiriteenuste osas, on need kulud põhjendatud auto Citroen Berlingo reg. nr. xxx kindlustuspoliisi puudumisega.  Kostja väitel autod ei vajanud remonti. Kuid kostja ei võtta arvesse, et autod kuulusid realiseerimisele ning turuväärtuse määramiseks pidi hageja kontrollima auto tehnilist seisukorda. Antud juhul on autode kontrollimise käigus tuvastatud puudusi ning hageja kandis lisakulud nende kõrvaldamiseks. Samuti loeb hageja mõistlikuks kulud, mis on seotud salongi keemilise puhastamisega ja auto poleerimisega, kuna see tõstab auto hinda.  Kostja väide teatiste mittesaamise kohta on ebaõige. Hageja saatis kostjale mitu teatist nii liht- kui ka tähitud kirjadega. Viimase kirja võttis vastu 01.03.2011.a. kostja seaduslik esindaja A. D., mida tõendatakse tema allkirjaga menetlusdokumendi väljastusteatises. Samuti hageja saatis teatised kostja e-posti aadressil ja see asjaolu on registreeritud hageja programmis. Ülaltoodust lähtuvalt palus hageja esindaja hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja nõue lisakulude hüvitamise osas on põhjendatud VÕS § 367 lg 4 lähtuvalt. Lähtudes hea usu põhimõttest pakkus hageja kostjale võimalust läbirääkimisteks, kuid kostja seda võimalust ei kasutanud. Seega, kõik kohtukulud on tingitud kostja käitumisest ja need tuleb jätta kostja kanda.

KOHTUISTUNG

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 410 rahuldamisele sisulise otsusega. Vastavalt TsMS § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud järgmised liisingulepingud: liisinguleping nr L06102909, mille esemeks oli Toyota Avensis Verso 2,0D, registrimärgiga xxx, tähtajaga kuni 15.03.2010 (tl. 8-16); ja liisinguleping nr L06111524, mille esemeks oli Citroen Berlingo 1,4, registrimärgiga xxx, tähtajaga kuni 15.10.2009. (3746). Nimetatud lepingutega võtsid pooled endale kohustused, mis on kirjas nii lepingutes, liisingulepingute osaks nimetatud liisingulepingute üldtingimustes kui ka maksegraafikutes (tl. 8-16; 37-46).

Kohus nõustub hageja väitega, et kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet liisingulepingutest tuleneva nõude osas ning tõendeid, mis välistaksid nõude rahuldamata jätmise kostja suhtes. Lepingute üldtingimuste punktide 10.1.1 (liisinguleping nr L06102909) ja 12.1.1 (liisinguleping nr L06111524) kohaselt oli hagejal õigus lugeda lepingud ennetähtaegselt lõppenuks (üles öelda) juhul kui kostja ei maksa ükskõik millist makset maksegraafikus toodud suuruses ja/või ajal kahel järjestikusel maksmispäeval või ükskõik milliseid lepinguga ettenähtud summasid ühe kuu jooksul alates maksmiskohustuse täitmise tähtpäevast. Lepingute üldtingimuste punktide 10.2 (liisinguleping nr L06102909) ja 12.2 (liisinguleping nr L06111524) kohaselt, lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ükskõik millisel punktis 10.1. toodud alusel maksab kostja hagejale kõik lepingu lõpetamise päevani maksmisele kuuluvad summad ja hüvitab hagejale kõik lepingu lõpetamisega seotud kulud. Tuginedes lepingutes märgitud õigusele ütleski hageja 08.04.2009 lepingud üles seoses võlgnevustega. Ülesütlemiste avaldustes anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste kustutamiseks. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, siis loeti lepingud ülesöelduks alates 23.04.2009. Kuna kostja liisinguesemeid hagejale vabatahtlikult ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma tagastamisteenuse saamiseks OÜ Winterland Group poole. OÜ Winterland Group sai liisinguesemed enda valdusesse 15.05.2009. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, et ta oleks püüdnud hagejaga ühendust võtta ja temaga kohtuvälisele kokkuleppele jõuda. Kostja leiab oma vastuses (tl 78), et hageja poolt esitatud lisakulude nimekiri ei ole põhjendatud, et kostja ei ole nendeks kuludeks põhjust andunud. Kostja tunnistas hageja nõuet kokku summas 1 441,52 eurot. Samas ei ole kostja esitanud oma väidete tõenduseks mitte ühtegi dokumentaalset tõendit. Kohus leiab, et hagejal oli piisavalt alust lepingute lõpetamiseks kostjapoolse kohustuste mittetäitmise - võlgnevuste tõttu hageja ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg.1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud tuleb kohustus täita tähtpäeval. Maksegraafikutega, mis on liisingulepingute osa ja millele on alla kirjutanud ka kostja, olid kostja kohustuse täitmise tähtpäevad kindlaks määratud (tl 13, 43). VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Et kostja kohustuste täitmist rikkus, tõendavad temale esitatud nõudekirjad võlgnevuse tasumiseks (ajavahemikul 17.09.2009 kuni 25.02.2011, tl 33-35), milliste täitmise kohta hagejal dokumendid puuduvad ning kostja ei ole neid samuti kohtule esitanud. Samuti on võlgnevuse olemasolu tõendatud hageja poolt kostjale esitatud arvetega ja võlgnevuse arvestustega (tl. 18,21, 24, 25, 27, 28, 30, 47, 49, 52, 54, 60, 61, 62-63). VÕS § 367 lg.1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama seadusesätte lõige 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

Kohus leiab, et ükski ülesütlemisest tekkinud lisakulu ei ole tekkinud liisinguandjast tulenevast asjaolust. Seega peab need lisakulud kandma liisinguvõtja. Antud juhul on lisakuludeks ka kohtu menetluskulud, mida hageja oli sunnitud kandma seoses lepingu ülesütlemisega kaasnenud kohtumenetlusega, sest liisinguvõtja ei täitnud oma kohustusi liisinguandja ees vabatahtlikult. Kohtul puuduvad andmed, et liisinguvõtja oleks vastanud liisinguandja kirjadele lepingute täitmise seotud tekkinud võlgnevuste osas kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja palus jätta kostja kanda hageja menetluskulud summas 543,24 eurot (riigilõiv). Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 543,24 eurot.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.