Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Fortum Termest AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 20 382.53 krooni saamiseks. Kohus tegi 14.07.2010 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 16.07.2010. Võlgniku KMD Kinnisvara OÜ esindaja esitas 30.07.2010 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.09.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 13.09.2010 määrusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 27.09.2010. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.09.2008 soojuse müügilepingu PÜ-8013, mille punkti 12.1 kohaselt kohustus hageja varustama elamut asukohaga Metsa 4, Püssi, kaugküttesoojusega ning kostja kohustus lepingu p 11.4 alusel tarbitud soojuse eest esitatud arve tasuma maksetähtajaks. Hageja on tarbimiskohta soojusega varustanud, kostja on aga jätnud arved osaliselt tasumata (kokku 3 arvet). 15.10.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe võla osade kaupa tasumiseks. Kostja tasus ühe makse täies ulatuses ja ühe makse osaliselt, jäädes ülejäänud maksetega viivitusse. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt päevas. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus 977.57 eurot (15 295,60 krooni) ja viivised 341,99 eurot (5 351,02 krooni), kokku summas 1 319.56 euro (20 646.62 krooni). Lisaks koguvõlgnevusele palus hageja kostjalt välja mõista viivised alates kohtuotsuse tegemisest 0,1% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni ja riigilõiv summas 255,64 eurot (4 000 krooni). Hageja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl. 7-24). Kostja esitas 13. jaanuaril 2011 vastuse hagile, milles kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt oli kostja alates 01.10.2008 Metsa 4, Püssi, korteriomanike koosoleku otsusega valitud korterelamu valitsejaks ja hooldajaks. Kostja töö põhieesmärgiks on korterelamu hooldus ja remont, kostja oli seisukohal, et kõikide teenuste, mida osutavad kolmandad isikud (prügivedu, soojus, jne) lepingud oleksid sõlmitud otse korteriomanike endiga. Teenuste osutajad aga viitasid sellele, et seadus lubab neil nõuda lepingute sõlmimist ainult elamu esindajaga. Kuna hageja keeldus sõlmimast soojuse müügilepingut otse tarbijatega, siis KMD Kinnisvara OÜ, kui korterelamu valitseja, oli sunnitud sõlmima hagejaga soojuse müügilepingu nr. PÜ-8013 korterelamu Metsa 4, Püssi nimel, saades selleks loa korteriomanike ühisuse koosoleku otsusega. Seoses sellega pöörab kostja tähelepanu sellele, et hageja ei ole hagis märkinud seda, et soojuse müügileping oli sõlmitud soojatarbijate

esindajaga. Kostja, hallates hageja poolt toodetud sooja tarbimise arveldusi korterelamu Metsa 4, Püssi korteriomanike ja hageja vahel, ei ole tegelik sooja ostja ning kostja on hagejale üle kandnud kõik korteriomanikelt laekunud soojuse tasud. Kuna üks korteriomanik on jätnud arved tasumata, siis on jäänud ka kostjal osad arved maksmata. Kostjal ei ole vahendeid, et tasuda võlgu olevate korteriomanike kohustuste eest. Kostja on korduvalt selgitanud hagejale tekkinud võlgnevuse põhjusi, samuti teinud hagejale ettepaneku võtta üle kõik nõudeõigused, et hageja saaks iseseisvalt esitada nõudeid võlgnike vastu. Hageja ei ole selle vastu huvi tundnud. Kostja hagi ei tunnista põhjusel, et temapoolne vastutus hageja ees piirneb asjaoluga, et kostjal puudub süü lepingu tingimuste rikkumise eest. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja esindaja nõustus kirjaliku menetlusega.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS § 6 sätteid, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Vastavalt VÕS § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib VÕS § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Kaugkütteseaduse § 13 kohaselt peab võrguettevõtja kindlaks määrama oma võrgupiirkonna ning tagama võrkude asendiplaani ja kirjelduse kättesaadavuse kõigile huvitatud isikutele. Võrguettevõtjal võib olla mitu võrgupiirkonda, mis koos moodustavad võrguettevõtja tegevuspiirkonna. Eri võrguettevõtjate võrgupiirkonnad võivad kattuda. Kaugkütteseaduse § 14 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega kaugkütteseaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt. Võrguettevõtja vastutab tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Võrguettevõtja on kohustatud arendama võrku selliselt, et oleks tagatud võrguettevõtja võrgupiirkonnas olevate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine. Võrguettevõtja peab korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama

sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja on kohustatud andma kõigile teistele tema tegevuspiirkonna võrguettevõtjatele vajalikku informatsiooni, et tagada soojuse jaotamine ja müük viisil, mis on kooskõlas võrgu kindla ja tõhusa kasutamisega. Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui ta on andnud Kaugkütteseaduse § 14 tulenevad kohustused üle teisele ettevõtjale. Võrguettevõtja peab vähemalt 12 kuud enne oma tegevuse lõpetamist Konkurentsiametit kirjalikult informeerima lõpetamisajast ja – kavast ning esitama piisava ülevaate abinõudest, mis tagavad Kaugkütteseaduse § 14 esitatud nõuete täitmise. VÕS 5. peatükk sätestab lepingu poole õiguse teise poole poolt kohustuste rikkumisel. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Sama seaduse § 101 lg 1 p 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 23.09.2008 sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt päevas (lepingu punkt 11.4).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.09.2008 soojuse müügilepingu PÜ-8013, mille punkti 12.1 kohaselt kohustus hageja varustama elamut asukohaga Metsa 4, Püssi, kaugküttesoojusega ning kostja kohustus lepingu p 11.4 alusel tarbitud soojuse eest esitatud arve tasuma maksetähtajaks. Hageja on tarbimiskohta soojusega varustanud, kostja on aga jätnud arved osaliselt tasumata (kokku 3 arvet). 15.10.2009 sõlmisid pooled kokkuleppe võla osade kaupa tasumiseks. Kostja tasus ühe makse täies ulatuses ja ühe makse osaliselt, jäädes ülejäänud maksetega viivitusse. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt päevas. (tl. 7-8, 9-14, 20). TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS § 231 lg 1 1. lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Kuna pooled ei ole tõendamiskoormise jaotuse osas seadusest sätestatust erinevalt kokku leppinud, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis mõlemal poolel. Kohus luges tõendatuks, et korterelamu aadressil Metsa 4, Püssi, korteriomanikud volitasid oma üldkoosolekul OÜ-d KMD Kinnisvara esinema majavalitsejana ja sõlmima AS-ga Fortum Termest soojusenergiaga varustamise lepingu korterelamu aadressil Metsa 4, Püssi kütmiseks. OÜ KMD Kinnisvara sõlmiski AS-ga Fortum Termest soojuse müügilepingu nr. PÜ-8013, mille alusel varustas AS Fortum Termest soojusenergiaga korterelamut aadressil Metsa 4, Püssi.

Kohus luges tõendatuks, et kostja KMD Kinnisvara OÜ esindaja oma vastuses hagile tunnistas lepingu sõlmimise fakti, kuid kostja väidab, et tal puudub süü. Samas ei ole kostja süü puudumise kohta kohtule dokumentaalseid tõendeid esitanud, seega ei ole kostja antud väidet tõendanud. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (TsMS § 162 lg 2). Seega kannab hageja menetluskulud kostja KMD Kinnisvara OÜ. Hageja palub hagiavalduses välja mõista kostjalt KMD Kinnisvara OÜ-lt hagi esitamisel tasutud riigilõivu 255,64 eurot (4 000 krooni). Hagiavaldusele lisatud maksekorralduste (tl 2123) kohaselt tasus hageja riigilõivu hagi esitamisel kogusummas 3 250 krooni ja maksekäsu kirimenetluse avalduse esitamisel 750 krooni, kokku 4 000 krooni ehk 255,64 eurot. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 444 lg , § 453, § 632, § 632 lg 1 järgi rahuldatakse hagi täielikult.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.