Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-10-16989
Tsiviilasi
C OÜ hagi MN’i vastu võlgnevuse nõudes.
Tsiviilasja hind
140,09 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: C OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Alar Salu (post: Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Ahtri 6, 10151 Tallinn); e- post: [email protected]); Kostja: MN (isikukood XXX elukoht XXX); Kostja esindaja E N (XXX). Lihtmenetlus, pooled istungil 06.06.2011 ära kuulatud
esindajad
Menetluse liik
1.Jätta C OÜ hagi MN’i vastu põhivõla 140,09 eurot ja viivise 64,96 eurot ja edaspidise viivise 0,7% päevas põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks rahuldamata. 2.Jätta MN menetluskulud C OÜ kanda. Menetlusosalisel on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades selleks vastava avalduse koos menetluskulude nimekirja vastavate tõenditega. Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, nõue 1.18.03.2006 kanti kinnistusraamatusse XXX omanikuna sisse MN. 27.07.2007 toimunud korteriomanike üldkoosolekul otsustati nimetada XXX asuvate korteriomandite valitsejaks C OÜ. Alates 2007 augustist ehk vahetult peale hageja valitsejaks nimetamist muutusid kostja majandus- ja kommunaalkulude maksed osaliseks ja kaootiliseks. 2008 märtsis ulatus kostja võlg ligi 12 000 kroonini. Vähehaaval on kostja küll võlgnevust vähendanud, kuid alates 2008 oktoobrist, peale seda kui hageja valitsemisperiood lõppes, on kostja põhjendamatult keeldunud hagejale 2191,93 krooni tasumisest. Hageja on kostjale võlgnevuse olemasolu meelde tuletanud, kuid hoolimata sellest ei ole kostja võlga tasunud. Kuna kostja võlgnevust ei likvideerinud, esitas hageja 13.04.2010 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas 26.05.2010 vastuväite. Käesoleva hetke seisuga on kostjal majandus- ja kommunaalkulude makseid tasumata kokku summas 2191,93 krooni. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 2191,93 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 2 191,93 krooni (140,09 eurot) ja viivis 1 016,49 krooni (64,97 eurot) seisuga 31.08.2010 ja alates 01.09.2010 viivis 0,07% kuni kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 2.Vahetult enne 27.07.2007 toimunud korteriomanike üldkoosolekut esitas hageja oma pakkumise. Pakkumises lähtus hageja sellest, et hooldatav pind on 1378 m2. XXX objekti ruutmeetrite kohta esialgse informatsiooni sai hageja ehitisregistrist. Kuna mõni aeg hiljem selgus, et hooldatavat pind on hoopis 966,5 m2 edastas hageja EN uue pakkumise, mis oli tehtud 966,5 m2 kohta. Hageja soovis XXX objektil tehtavate tööde eest saada kindla summa – ligikaudu 14 000 krooni. Kuna esialgselt teadaolev hooldatav pind vähenes 30% ([966,5/100]*1278), siis vastavalt tõusis ka ühe ruutmeetri hind 30% ([10,32*100]/14,71) ehk hind tõusis 10,32 kroonilt 14,71 kroonile. Esialgsele pakkumisele on alla kirjutanud vaid pakkumise esitaja ehk hageja juhatuse liige NA. Teisele majanduskavale, mille andmed vastavad tegelikkusele, on aga alla kirjutanud nii hageja haldur Kalev Mõttus, kui ka ühistu ja majandusnõukogu liige E N. Seega on nimetatud kokkulepet aktsepteerinud mõlemad pooled ning see on pooltele siduv, mistõttu on täiesti asjakohatu kostja väide, et hageja on ühepoolselt lepingut muutnud. Kinnitatud on seega teine majanduskava, mille tõttu on korteriomandi omanikud, seega ka kostja, kohustatud tasuma vastavalt sellele kavale. Hageja ei ole kostjale esitanud ühtegi arvet, milles märgitud teenuste tariifid kattuksid esialgses pakkumises toodud tariifidega. Kuna tariifid on arvetel selgelt välja toodud, siis pidi kostja seda ka koheselt märkama. Kostja on aga alles 2008 septembris võtnud seisukoha, et hageja on omavoliliselt hindu tõstnud. Seega aktsepteeris kostja tegelikult tariife ligi aasta. Saldoväljavõttest on näha, et kostjal tekkis võlgnevus kohe pärast hageja valitsejaks nimetamist. 2007 saldoväljavõttest nähtub, et esimesel kolmel kuul ei tasunud kostja midagi, seejärel tasus ühe makse ning järgneval kolmel kuul ei teinud kostja jälle ühtegi makset. Samuti nähtub saldoväljavõttest, et 2008 märtsis küündis kostja võlgnevus ligi 12 000 kroonini aga 2008 juulis oli võlgnevus vähenenud 547,60 krooni ning pärast seda hakkas võlg jälle suurenema. 3.Tõendid: korteriomanike üldkoosoleku protokoll koos lisadega, saldo väljavõtted 2007-2008, arve nr. 31053, arve nr 16797, täiendav majanduskava 2007-2008. Kostja vastuväited 2 (5)
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja tasus kommunaalmakseid ulatuses, milleks esines õiguslik alus. Kostjale ja teistele ühistu liikmetele ei teatanud hageja, et tõstis omavoliliselt teenuste eest hinda 10,32 kroonilt 14,72 kroonile. Kostja on seisukohal, et lepingu ühepoolne muutmine ei ole lubatud. Kostja ei pea tasuma alusetuid makseid ning ei ole seda ka teinud. Kuna puudub põhinõue, siis ei saa olla ka viivisnõuet. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. 5.Tõendid: majanduskava. Kohtu põhjendused 6.Vaidlustamata asjaolud: - Kostja MN on korteriomandi, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr XXX (XXX asuv korteriomand, reaalosa nr 9), omanik. - Hageja oli 2007-2008 XXX, asuvate korteriomandite, sh kostja korteriomandi valitseja. - Hageja nõudis kostjalt perioodil 2007-2008 haldus -ja hoolduskulude eest tasumist kuus kokku 14,32kr/m2. - Perioodil 2007-2008 jäi kostja võlgu summas 2191,93 krooni, mis on osaliselt tasumata hooldus- ja halduskulu. 7.Vaidlus on selles, kas kostja pidi tasuma haldus -ja hoolduskulude eest kokku 14,32 kr/m2 või haldusteenuse eest 3,41kr/m2 kohta ja hoolduskulude eest 6,63kr/m2 st 10,04 kr/m2. 8.KOS § 13 lg 1 järgi kohustub korteriomanik tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 22 lg 1 p 3 alusel sisaldab valitseja poolt koostatud majanduskava korteriomanike kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele ning lg 5 kohaselt kinnitavad korteriomanikud häälteenamusega majanduskava 9.27.07.2007 toimunud XXX asuvate korteriomandite omanike koosolekul kinnitati otsuse p-ga 7 kodukord (Lisa 1 koosoleku protokollile, tlk 27). Selle kinnitatud kodukorra p-de 5.7 ja 5.8 järgi peab korteriomandi omanik tasuma haldustasu ja hooldustasu vastavalt majanduskavale. Eelmainitud koosolekul on otsuse p-ga 7 kinnitatud ka 2007.a.-2008.a. majanduskava (t lk 21, 30). Kinnitatud majanduskava kohaselt tasutakse halduskulude eest 3,41 kr/m2 ning hoolduskulude eest 6,63 kr/m2 (vt majanduskava p 1 alap 1-2 ja p 2, vastav tabel), mis teeb kokku 10,04 kr/m2. Seega on 27.07.2007 toimunud korteriomanike koosolekul kinnitatud KOS § 22 lg 5 kohaselt majanduskava, mille järgi tasuvad korteriomandi omanikud haldus - ja hoolduskulude eest vastavalt koosolekul otsusega kinnitatud majanduskavale halduskulude eest 3,41 kr/m2 kohta ning hoolduskulude eest 6,63 kr/m2 kohta, kokku 10,04 kr/m2 eest. 10.Hageja esitas kohtule majanduskava, mille kohaselt leiab, et kostja peab tasuma hoolduskulude ja majandamiskulude eest 14,32 kr/m2 kohta (t lk 60), lisaks leidis, et kostja on vastavalt ka tasunud, et selline majanduskava on ka kinnitatud ja et on olemas kokkulepe, millele on alla kirjutanud Enn N majandusnõgu esimehena. Kohtule esitatud vaidlusaluse majanduskava (t lk 60) järgi tuleks tasuda kostjal viidatud haldus- ja hoolduskulusid 14,32 kr/m2 (haldusteenuse eest 4,86kr/m2 + hoolduskulud 9,46kr/m2). Kavast nähtub, et sellele on tõepoolest keegi alla kirjutanud, küll aga ei ole hageja tõendanud, et viidatud majanduskava sellises määras kulutuste kandmiseks oleks korteriomanike poolt koosolekul kooskõlas KOS § 22 lg 5 ka otsusega vastuvõetud. Seega ei saa hageja kui valitseja tugineda sellele hilisemale majanduskavale ega nõuda haldus- ja hoolduskulusid 14,32 kr/m2 (haldusteenuse eest 4,86kr/m2 + hoolduskulud 9,46kr kulutuste /m2) kandmist korteriomanikult, mida ei ole koosolekul otsusega kinnitatud. Kohtu arvates ei oma vaidluses tähtsust asjaolu, et esialgne majanduskava oli majanduskutsetegevuses tegutseva valitseja poolt koostatud valedest lähteandmetest lähtudes 3 (5)
nn endale mitte nii tulusalt, sest korteriomandi koosoleku otsusega 27.07.2007 on iga kulu suurus ruutmeetri kohta ehk korteriomandi omaniku kohustuse ulatus otsusega kinnitatud ning oma tegevuse tulukuse riski kannab antud juhul hageja ise, mitte korteriomandi omanik e kostja. 11.Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja pole hageja nõudmisi, mis arvetel on, kordagi vaidlustanud, mistõttu oleks kostja olnud justkui teadlik ning selle kaudu aktsepteerinud asjaolu, et vaadeldavad kulud on 14,32 kr/m2. Nimelt on hageja ise esile toonud, et kostja tasus kulude eest ebaühtlaselt, sj majandusaasta alguses ei tasunud üldse ning ühestki hageja esitatud saldoväljavõttest 2007.a. ja 2008.a. kohta (t lk 31-34) ei nähu, et kostja oleks nõustunud ülalmainitud haldus -ja hoolduskulude suurusega 14,32 kr/m2. Kostja ei ole selliseid väiteid ka omaks võtnud. Seega ei ole võimalik vaadelda kostja poolset kohustuste osalist ning ebaregulaarset kohutuse ulatuse nõustumisega. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja väited kostjapoolsest nõustumisest kulude suurusega kokku 14,32 kr/m2 on alusetud. 12.KOS § 22 järgi toetab majanõukogu valitsejat tema ülesannete täitmisel ja kontrollib valitseja tegevust, lg 3 järgi kontrollib majanõukogu majanduskava ja aruannet ning need esitatakse korteriomanikele kinnitamiseks koos majanõukogu seisukohaga. Seega ei tulene seadusest, et majanõukogu poolt majanduskava muudatuste või uue majanduskava projektile nõukogu liikme poolt allkirja andmine asendaks korteriomandi omanike otsust majanduskava ja selle võimalike muudatuste kinnitamisest. 13.Kuivõrd selles puudus vaidlus, et hageja nõudis haldus - ja hoolduskulusid suuremas määras kui 27.07.2007 koosolekul otsustati, siis ei ole kohtul vaja anda hinnangut ka hageja poolt kostjale saadetud arvetele 31053 ja 16797 (lk 35, 59). 14.Kuivõrd ülalpool leidis tuvastamist, et hageja kui valitseja ei saa tugineda majanduskavale, mida ei ole koosolekul otsusega kinnitatud ega nõuda sellistes ulatustes kulutuste kandmist kostjalt kui korteriomandi omanikult, siis ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda haldus ja hoolduskulude eest kokku 14,32 kr/m2 (haldusteenuse eest 4,86kr/m2 + hoolduskulud 9,46kr/m2), mida tal tuleks täita VÕS § 76 lg 1 ja KÜS § 13 lg 1. Eeltoodu tõttu ei ole kostja kohustust rikkunud VÕS § 100 järgi ning hagejal ei ole õigus nõuda ka sellise olematu kohustuse täitmist ega ka selle sellelt viivist VÕS §113 lg järgi. 15.Hagi jääb rahuldamata nii põhinõude kui viivisenõude osas. Menetluskulud 16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja. 17.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind 18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks põhinõude väärtus 2 191,93 krooni ehk 140,09 eurot (2 191,93: 15,6466 = 140,09). 4 (5)
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.