Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Ergo
Kindlustuse
AS
vastu
hüvitise
Hageja Peep Ulst Kostja Ergo Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn) • Kostja esindaja Vaho Vahkal Kirjalik menetlus • •
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Ergo Kindlustuse AS-ilt Peep Ulsti kasuks välja hüvitis 2522.80 eurot (kaks tuhat viissada kakskümmend kaks eurot 80 senti) ja viivised 145.93 eurot (ükssada nelikümmend viis eurot 93 senti).
3.Mõista Ergo Kindlustuse AS-ilt Peep Ulsti kasuks välja viivised alates 11.10.2010.a põhivõlalt 2522.80 eurolt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.Peep Ulst esitas Ergo Kindlustuse AS vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista hüvitise 6058.27 eurot, viivised 239.79 eurot ja alates 11.10.2010.a seadusjärgsed viivised.
Hagiavalduse kohaselt toimus 25.07.2008.a liiklusõnnetus Tartus XXX maja ees, kus põrkasid kokku hageja juhitud mootorratas Suzuki GSF 600S (reg XXX) ja Opel Omega Caravan (reg XXX), mida juhtis Annika Ein. Kostja leidis 10.10.2008.a otsuses, et liiklusõnnetuse põhjustas Annika Ein. Hageja ei ela linnas, mistõttu ei ole tal olnud võimalik raviasutusi ilma mootorsõidukit kasutamata külastada. Hageja on raviasutuste külastamiseks kasutanud OÜ Abola poolt liisitud ja OÜ Abola Transport kasutuses olnud sõiduautot Mazda 6. Hageja kasutas vaidlusalust sõiduautot Mazda 6 ainult raviasutuste külastamiseks. Hageja esitas 2009.a veebruaris kostjale taotluse liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud isikukahju hüvitamise kohta ning palus muuhulgas hüvitada talle raviasutuste külastamiseks tehtud transpordikulud. Kostja rahuldas taotluse, hagejale hüvitati transpordikulu Abola Transport OÜ 30.01.2009.a arve alusel summas 31 482.28 krooni. Hageja esitas 04.11.2009.a kostjale avalduse, milles palus hüvitada transpordikulud vastavalt Abola Transport OÜ arvele nr 9111. Kostja jättis avalduse rahuldamata ning palus esitada põhjendused ja transpordi kasutamise graafik. Pärast hagejalt ülevaate ja arve nr 1026 saamist aktsepteeris kostja hageja poolt tehtud sõite kokku 9297,8 km ulatuses. Arve nr 1026 oli summas 144 798 krooni transportteenuse eest perioodil 01.02.2009-01.12.2009.a. Kostja leidis, et kulutusi transpordile summas 144 798 krooni ei saa pidada põhjendatuks ning hageja transpordikuludest kuulub hüvitamisele 50 006.60 krooni. Kostja tasus viimati nimetud summa hagejale hüvitisena. Hageja on talle määratud ravi tõttu pidanud raviasutusi külastama ja et ta on seoses sellega kandnud kulutusi transpordile. 01.02.2009-01.12.2009.a on hageja seoses raviga pidanud sõitma 9653,4 km. Hageja on raviasutustes käimiseks kasutanud talle Abola Transport OÜ poolt kasutada antud sõiduautot Mazda 6. Abola Transport OÜ on selle perioodi eest esitanud hagejale arve nr 1026 summas 144 798 krooni (15 kr/km). Nimetatud kulutused olid mõistlikud arvestades hindade keskmist taset transporditeenuste turul. Hageja tervislikku seisundit arvestades on kohane võrrelda hageja kulutusi Invatakso hinnaga. Hageja tervisliku seisundi tõttu ei olnud tal võimalik kasutada tavapärast taksoteenust. MTÜ Invatakso transporditeenuse hind 06.05.2009.a oli 10 kr/km ning tasu arvestus alates hetkest, mil auto sõidab välja Tartus Vilja tänaval asuvast garaažist. Perioodil 01.02.2009.a kuni 01.12.2009.a olid taksoteenuste hinnad Tartus 8-12 kr/km, millele lisandus sõidualustamistasu. Rendiauto puhul tuli arvestada, et tervislikust seisundist lähtuvalt ei olnud hagejal võimalik nimetatud ajaperioodil kasutada väikest sõiduautot. Hageja jalg oli jäik, mistõttu ta sai sõita ruumikas autos, kus ei pidanud jalga kõverdama City Car autorendi pakkumisest nähtuvalt oli hagejale sobiva sõiduauto eeldatav maksumus 28-ks päevaks 18 711 krooni ja 11 kuu kulutused oleksid olnud 205 821 krooni. Perioodil 12.03.2009 kuni 05.11.2009 oli hageja kasutuses olnud sõiduauto läbisõit 9004 km. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et perioodil 01.02.2009 kuni 01.12.2009 on hageja seoses raviasutuste külastamisega läbinud 9653 km on ilmne, et hageja ei ole kasutanud tema kasutuses olnud sõiduautot 50 % ulatuses oma sõitudeks. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostja peaks talle täiendavalt hüvitama 94 791.40 krooni. Hageja ei ole rikastunud, kuna ta on tasunud Abola Transport OÜ-le sõiduauto Mazda 6 kasutamise eest arve nr 1026 alusel 17.02.2010.a 81 407.90 krooni, 02.03.2010.a 43 390.10 krooni ja 26.04.2010.a 20 000 krooni. Asjaolu, et Abola Transport OÜ on hagejaga seotud isik, ei oma tähtsust. Kostja esitatud hinnad on võetud teenusepakkujatelt Tallinnast ning ei ole mõistlik eeldada, et hageja oleks pidanud pakkumised võtma üle vabariigi. Rendihinnale lisandub kütusekulu, kuid hageja poolt tarbitud sõidukirendi summa sisaldas endas sõiduks vajalikku kütust. Tulenevalt LKS § 45 lg 4 oleks kostja pidanud vähemalt 26 762.10 krooni hagejale üle kandma 31.03.2010.a. Nimetatud summa kandis kostja hageja arveldusarvele 17.08.2010.a. Seega hilines kostja tasumisega 139 päeva ning viiviste summa on 743.65 krooni. Lisaks oleks kostja pidanud hagejale tasuma 31.03.2010.a käesolevas hagis nõutava hüvitise 94 791.40 krooni. Hagi esitamise seisuga on kostja nimetatud kohustuse täitmisega viivitanud 194 päeva ja viiviste summa on 3678.24 krooni. TsMS § 367 alusel palub hageja alates 11.10.2010.a mõista kostjalt välja seadusjärgne viivis.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt võib hüvitatavaks kuluks lugeda raviasutuse külastamise tõttu tekkivaid otseseid kulusid. Hageja poolt vaidlusalusel perioodil kasutatud sõiduk kuulus Danske Bank A/S Eesti filiaalile ja selle vastutavaks kasutajaks on Abola OÜ. Hageja on Abola OÜ juhatuse ainuke liige ja enamusosanik. Hageja on kostjale selgitanud, et enne liiklusõnnetust kasutas ta sõidukit tööülesannete täitmiseks, samas oli seda võimalik kasutada ka vabal ajal. Seega kasutas hageja sõidukit enne liiklusõnnetust ja pärast seda nagu isiklikku. Liiklusõnnetuse toimumine ei tinginud sõiduki rentimist. Seega saab hüvitamisele kuuluda otsene bensiinikulu. 9653.2 kilomeetri läbimisele bensiini hinnaga 15 kr/l kulus bensiinile 958 eurot. Kostja on hüvitist maksnud rohkem. Kostja leiab, et hageja on endale kuulunud äriühingult sõidukit rentides rikkunud hea usu põhimõtet. Kannatanu ei saa kahju hüvitamise teel rikastuda. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks taksoteenuste eest tasunud. 02.03.2009.a kviitung on väljastatud aasta enne arve nr 1026 koostamist. Arvestades seda, et hageja on osaühingu omanik, juhatuse liige ja pearaamatupidaja, ei ole kassa kviitungitega raha maksmine tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et raha on ettevõttesse laekunud. Hageja esitatud arve kuurendi maksumus on 13 163.45 kr/kuus, mis ületab sõidukite kuurendi tavapärase hinna kahekordselt. Ratastooli kasutamise vajadus langes hagejal ära hiljemalt 15.10.2008.a ja seega vajas hageja automaatkäigukastiga sõidukit, mille keskmine turuhind oli 6500 kr/kuus. Sellise hinnaga oleks saanud rentida sõiduki ka Tartus. Ei ole põhjust arvata, et 2010.a alguse sõidukite rendihinnad erinesid oluliselt 2009.a hindadest. Hageja elab maakohas ja seega on tal vajalik kasutada sõidukit ka muude isiklike vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodu alusel otsustas kostja hüvitada raviasutuste külastamise katteks 50% rendihinnast summas 35 750 krooni ja kütusekulu 14 256.60 krooni, kokku 50 006.60 krooni. Tartus oli sellel perioodil vähemalt kaks taksoettevõtet, mis osutasid kokku 81 sõidukiga taksoteenust 8 kr/km, sisseistumistasu 25 krooni ja ootetunni hinnaga 176 krooni. Taksoteenuste puhul oleks põhjendatud hüvitis 90 174 krooni ehk 5763.16 eurot.
KOHTU SEISUKOHAD
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • 25.07.2008.a toimus liiklusõnnetus Tartus XXX maja ees, kus põrkasid kokku hageja juhitud mootorratas Suzuki GSF 600S ja Annika Eini juhitud Opel Omega Caravan; • liiklusõnnetuse põhjustas Annika Ein (tl 12); • hageja sai liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse; • hageja esitas kostjale 01.10.2009.a transpordikulude hüvitise saamiseks dokumendid (tl 13, 17-21). Kostja luges Abola Transport OÜ 30.01.2009.a arve alusel 21.10.2009.a kogu hüvitamisele kuuluvaks transpordikuluks 31 482.30 krooni (tl 14-16, 22); • hageja esitas 04.11.2009.a taotluse mh transpordikulude hüvitise saamiseks 02.02.2009.a28.02.2009.a eest summas 16 407.90 krooni (tl 29-30), kostja jättis hüvitise välja maksmata (tl 31-32); • hageja esitas 18.01.2010.a, 02.03.2010.a ja 06.04.2010.a taotlused hüvitise saamiseks mh transporditeenuse eest. Taotlus on esitatud Abola Transport OÜ arve alusel 01.02.2009.a – 01.12.2009.a eest 9653.20 km kohta hinnaga 15 kr/km (tl 33-42, 45-47, 50, 51-52). • Kostja rahuldas taotluse osaliselt. Erinevate otsustega luges kostja põhjendatuks sõiduki kasutamise 9653.2 km läbimiseks ja määras hüvitise kogusummas 50 006.60 krooni (tl 4344, 48-49). Kostja arvestas hüvitise 1 kuu eest sõiduki kuuhinnaga 6500 krooni ning sellest hüvitati 50%. Lisaks arvestati bensiinikulu 10l/100 mk ja 15 kr/l;
•
Hageja kasutuses olnud sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga 802MKS vastutav kasutaja on Abola OÜ (tl 119), hageja on OÜ Abola ja OÜ Flemental (endine ärinimi Abola Transport OÜ) juhatuse liige ja osanik (tl 114-118).
Seega ei ole poolte vahel vaidlust, et tegemist on kindlustusjuhtumiga liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 26 mõttes. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale on liiklusõnnetusega kahju tekkinud ning transpordikulude hüvitamise vajadus on põhjuslikus seoses toimunud liiklusõnnetusega. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja peab hüvitama hagejale kui kannatanule liiklusõnnetusest tulenevad kahjud hageja nõutud ulatuses, s.t 01.02.2009.a kuni 01.12.2009.a kantud ja hüvitamata transpordikulud summas 6058.27 eurot (94 791.40 krooni). LKS § 31 lg 2 p 3 alusel hüvitatakse kannatanule muuhulgas raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulud. Samas paragrahvi lõige 3 ja 4 sätestavad, et põhjendatuks loetakse kulutusi, mis ei ületa hindade keskmist taset vastavate teenuste turul. Hüvitis makstakse välja tegelikku kulu tõendavate dokumentide alusel. Liikluskindlustuse hüvitise arvestamisel kuuluvad kohaldamisele ka võlaõigusseaduse kahju hüvitamist käsitlevad sätted. Seega peab kohus tuvastama, kui suured on antud juhul raviasutuste külastamiseks tehtud põhjendatud transpordikulud (4.) ning kas hageja on kulutusi ka reaalselt kandnud (5.).
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et ajavahemikus 01.02.2009.a kuni 01.12.2009.a tegi hageja tegi hageja raviasutuste külastamiseks sõite kogumahus 9653.2 km. Selle hageja esitatud arvestuse on kostja lõplikult aktsepteerinud 04.05.2010.a teatega (tl 51-52), kus kostja on viimasena aktsepteerinud ka hageja transporti silmaarsti vastuvõtule. Tulenevalt LKS §-st 31 lg 4 tuleb põhjendatud kahjuhüvitise suurus arvestada hindade keskmist taset arvestades. Hagejal oli VÕS § 139 lg 3 kohaselt kohustus teha toiminguid tekkinud kahju vähendamiseks. Hagejalt võis mõistlikult oodata, et ta valib transporditeenuse saamiseks kõige soodsama variandi, mis ei ole hagejale ebamugav. Transporditeenuse saamiseks oli hagejal kaks võimalust: rentida auto või kasutada taksoteenust. Hageja esitatud City Car Autorent 16.09.2009.a pakkumise kohaselt oli automaatkäigukastiga sõiduauto renditasu 28 päevaks 18 711 krooni (tl 18). Kostja esitatud 15.03.2010.a hinnapakkumise kohaselt on automaatkäigukastiga sõidukit võimalik rentida 6500 krooni eest kuus (tl 131), 17.03.2010.a hinnapakkumise kohaselt kuuhinnaga 7300 krooni (tl 132) ja 18.02.2010.a pakkumise järgi 7990 krooni kuus, kui periood on 1 aasta (tl 133). Auto Tartusse toomine maksaks kuni 88 eurot (tl 164-166). Kohus ei loe tõendatuks, et keskmised sõidukite rendihinnad olid ajavahemikus 01.02.2009.a kuni 01.12.2009.a oluliselt kõrgemad kui 2010.a. Poolte esitatud dokumente kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et hagejal oleks olnud võimalik rentida automaatkäigukastiga auto umbes 7500 krooniga kuus ning 10 kuu hind oleks sel juhul olnud 75 000 krooni. Sellele lisandub bensiinikulu. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja poolt pakutud arvestusele, mille kohaselt bensiinikulu on 10 liitrit/100 km hinnaga 15 kr/liiter. 9653.2 km läbimiseks on bensiinikulu 14 479.80 krooni. Kogu transpordikulu oleks sel juhul 89 479.80 krooni. Kohus leiab, et kostja seisukohad 50% rendikulude hüvitamise osas ei ole põhjendatud. Ei ole tõendatud, kas ja mil määral kasutas hageja rendiautot ka muudeks sõitudeks kui raviotstarbelised sõidud. Asjaolu, et hageja elab maakohas, ei tähenda tingimata, et ta kasutas sõidukit ka kostja viidatud toidu ostmiseks ja meelelahutuseks. Kohus leiab taksoteenuse osas, et hinnavõrdluses tuleb kõrvale jätta Invatakso pakutavad hinnad. Hageja tervis võimaldas temal endal autot juhtida ja seega ei ole invatakso kasutamise vajadus põhjendatud. Hagejal oli võimalik kasutada sõitudeks tavalist taksot. Hageja esitatud 27.01.2009.a ajaleheartikli järgi oli Tartus 2009.a kõigi taksofirmade ühtne tariif 12 krooni kilomeeter, 25 krooni
sõidualustustasu ja 240 krooni ootetund (tl 155). Kostja esitatud 05.02.2009.a ja 11.02.2009.a väljavõtte kohaselt oli 2009.a Tartus SV Takso kilomeetri hind 8 krooni, sisseistumistasu 25 krooni ja seisutund 176 krooni. Taksofirmal on 81 sõidukit. Sellise hinnaga pakkusid teenust ka Vatex Takso ja Meie takso (tl 134, 135). Seega muutusid 2009.a veebruaris taksoteenuste hinnad ja hageja poolt nimetatud ajavahemikul oli taksoteenust võimalik saada hinnaga 8 kr/km ja sisseistumistasu 25 krooni. 9653.2 km sõiduhind taksoga oleks olnud 77 225.60 krooni. Hageja tegi osundatud ajavahemikul 255 sõitu (tl 34-39) ning kilomeetri hinnale oleks lisandunud sõidualustustasu 12 750 krooni (255 x 25 x 2, kuna üks sõit on edasi-tagasi). Kokku oleksid kulutused taksole olnud 89 975.60 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kulutused taksole ning rendiautole erinevad teineteisest vähe. Hageja kasutas antud juhul rendiautot ning tal on õigus nõuda transpordikulude hüvitamist 89 479.80 krooni ulatuses.
5.Kostja leiab, et tegelikult ei ole hageja neid kulutusi kandnud. Kassa kviitungite kohaselt tasus Peep Ulst 17.02.2010.a arve nr 1026 alusel Abola Transport OÜ-le järgmiselt:
1.kviitungi nr 1 alusel 17.02.2010.a 81 407.90 krooni;
2.kviitungi number 2 alusel 02.03.2009.a 43 390.10 krooni (tl 141);
3.kviitungi nr 3 alusel 26.04.2010.a 20 000 krooni (tl 142). Sularahaarve nr 1026 on esitatud hagejale Abola Transport OÜ poolt transportteenuse osutamise eest summas 144 798 krooni (tl 47). Kohus leiab, et nimetatud kviitungitega tuleb lugeda tõendatuks hageja poolne kulutuste kandmine. Põhjendatud ei ole kostja viide sellele, et hageja on Abola Transport OÜ juhatuse liige ja osanik. Osaühingu vara on juriidiliselt lahus osanike varast ka juhul, kui osaühingul on ainuosanik. Näiteks oli sõiduki liisingumaksete tasumise kohustus osaühingul, mitte hagejal kui füüsilisel isikul. Isegi kui asuda seisukohale, et kviitung nr 2 on vormistatud ebaõigesti, on kviitungite 1 ja 3 alusel kokku tasutud rohkem kui 89 479.80 krooni. Kviitungite alusel tuleb sularaha laekunuks lugeda ka siis, kui raamatupidajana võttis raha vastu hageja ise. Kui kostjal on kahtlus, et Abola Transport OÜ raamatupidamine ei vasta nõuetele, on kostjal õigus pöörduda politsei poole. Hageja on kostjale esitatud kirjas selgitanud, et enne avariid liikles ta mootorrattaga Suzuki ja tööülesannete täitmiseks kaustas firma sõiduautot Mazda 6. Samas oli tal ka tööst vabal ajal võimalus kasutada autot Mazda 6 (tl 113). Kohus asub seisukohale, et auto kasutamise võimalus ei tähenda, et osaühing pidi hagejale andma sõiduki tasuta kasutada ka haiguslehel oleku ajal ning see ei saa olla renditasu välja mõistmata jätmise põhjuseks. Endaga seotud äriühingult sõiduki rentimine ei ole hea usu põhimõtte vastane, kuna kostja poolt hüvitatava summa suurust see mõjutada ei tohiks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagejal on õigus nõuda kostjalt transpordikulude hüvitamist summas 89 479.80 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on hagejale tasunud hüvitiseks 50 006.60 krooni. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata hüvitise 39 473.20 krooni ehk 2522.80 eurot.
6.Viivised Kostja on palunud hagejalt välja mõista viivised. LKS § 45 lg 4 järgi tuleb kannatanule hüvitis üle kanda hüvitamise otsuse tegemisele järgneval tööpäeval. Hüvitamisega viivitamise korral maksab hüvitamiseks kohustatud kindlustusandja hüvitise taotlejale viivist võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud ulatuses. Kostja tunnistas hageja õigust saada 01.02.2009.a kuni 01.12.2009.a eest transpordikulusid 30.03.2010.a kirjas. Seega oleks kostja pidanud hagejale LKS § 45 lg 4 alusel hüvitise üle kandma 31.03.2010.a. Kostja oli hagejale selleks ajaks hüvitisena üle kandnud 23 244.50 krooni ning viivitas seega 66 235.30 krooni tasumisega (89 479.80 - 23 244.50) kuni
17.08.2010.a. VÕS § 113 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 1841.34 krooni (66 235.30 krooni x 0.02% x 139 päeva). Kostja kandis hageja arvele 26 762.10 krooni 17.08.2010.a. Alates sellest ajast kuni 11.10.2010.a viivitas kostja 39 473.20 krooni tasumisega ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 442 krooni (39 473.20 krooni x 0.02% x 56 päeva). Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 2283.35 krooni ehk 145.93 eurot. TsMS § 367 alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 sätestatud määras.
7.Kohus jätab tähelepanuta poolte kirjavahetuse (tl 23-28) ning maksekorralduse ja arve 02.11.2009.a (tl 172-173), kuna selle üle ei ole poolte vahel vaidlust. OÜ Abola majandusaasta aruanne ei ole asjakohane, kuna see ei tõenda, et hagejalt raha tegelikult laekus (tl 174-190). Samuti ei tõenda seda OÜ EPT kassa sissetuleku orderid (tl 191-192). Annabi OÜ arvest ei nähtu, mille eest arve on esitatud (tl 193). Väljavõte Abola Transport OÜ pearaamatust ei tõenda, et hageja on sõiduki kasutamise eest tasunud, see näitab ainult osaühingule laenu andmist (tl 194).
8.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus lähtub menetluskulude jaotuse määramisel sellest, et hagejal ei olnud menetluses esindajat ning ta sai menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kostja esindaja on kostja töötaja, mistõttu kostjal ei saanud seoses kohtumenetlusega tekkida eraldi esindajatasu maksmise kohustust.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.