12 000 eurot Hageja EIOÜ (registrikood XXX asukoht XXX, postiaadress XXX), lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja HTOÜ (registrikood XXX asukoht XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares (Advokaadibüroo Vares & Partnerid, Viru 9, 10140 Tallinn, e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistung
20.09.2011
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Hannes Olli Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Vares
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista HTOÜ põhivõlgnevus 12 000 (kaksteist tuhat) eurot ja viivise seisuga 20.01.2011 summas 2 428,45 (kaks tuhat nelisada kakskümmend kaheksa eurot ja 45 senti) EIOÜ kasuks.
3.Välja mõista HTOÜ viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates 21.01.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni EIOÜ kasuks. Kohtukulude jaotus Menetlusulud jätta 100% ulatuses HTOÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 12 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt seisuga 20.01.2011 summas 2 428,45 eurot ja alates 21.01.2011 viivise 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.05.04.2008 sõlmisid H OÜ (edaspidi töövõtja) ja kostja HTOÜ (Taotleja) töövõtulepingu nr XXX, mille sisuks oli taotleja investeeringutoetuse saamine PRIA-st, milleks töövõtja pidi koostama taotlustoimiku vastavalt määrusele. Töövõtja koostas taotlustoimiku kostja poolt edastatud informatsiooni ja dokumentide alusel ning andis taotlus-toimiku kostjale üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga 25.04.2010. Seega täitis töövõtja oma kohustuse. Kostja edastas töövõtja poolt koostatud taotlustoimiku PRIA-le, mille põhjal PRIA tegi toetuse eraldamise otsuse kogusummas 1 564 660 krooni.
3.Vastavalt lepingu punktile 3.1 oli lepingujärgne tasu teostatud tööde eest 40 000 krooni, millele lisandus 10% toetuse summast, mis eraldatakse ameti otsusega või käskkirjaga taotleja kasuks + käibemaks. Töövõtja esitas lepingu punkti 3.2 kohaselt kostjale esimese arve nr XXX lepingujärgse tasu maksmiseks 40 000 krooni (koos käibemaksuga 47 200 krooni), mille kostja tasus 20.01.2009. Ülejäänud osa lepingujärgsest tasust, mis on 10% toetuse summas ehk 156 466 krooni + käibemaks, pidi kostja tasuma lepingu p 3.3 järgi siis, kui amet on teostanud rahaülekande või tasaarvelduse kostja kasuks. Lisaks oli kostja kohustatud vastavalt lepingu p-le 5.8 teavitama töövõtjat ameti tehtud otsustest toetuse menetlemisest ja eraldamisest ning edastama töövõtjale koopiad kõikidest ameti poolt kostjale kirjalikult saadetud otsustest viie tööpäeva jooksul peale vastavasisulise otsuse teada saamist ametilt. Kostja ei ole tänase päevani töövõtjat teavitanud PRIA toetuse väljamaksmise otsustest ning on sellega sihilikult kõrvale hoidnud lepingujärgse tasu maksmisest. Lisaks on kostja seaduslik esindaja andnud suuliselt kuni 12.01.2011 väärinformatsiooni, nagu ei oleks kostja veel alustanudki investeeringute elluviimisega, mistõttu ei ole ka PRIA saanud väljamakset teostada.
4.23.08.2010 edastas töövõtja kostjale teavituskirja nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on uueks võlausaldajaks hageja EIOÜ (registrikood XXX). 22.09.2010 esitas hageja kostjale arve nr XXX vastavalt H OÜ töövõtulepingule nr XXX p.3.4 summas 12 000 eurot ehk 187 759,20 krooni, mida kostja ei ole tänaseni tasunud.
5.11.01.2011 avastas hageja, et PRIA kodulehel oleva info põhjal on kostjale toetus summas 1 564 660 krooni välja makstud juba PRIA 2009 finantsaastal, mida PRIA kinnitas hagejale. Seega on tasu summas 156 466 krooni muutunud sissenõutavaks juba 2009.
6.Hageja märgib, et alusetud on kostja väited, nagu oleks töövõtja rikkunud oma kohustusi ja taotlustoimik oli oluliste puudustega. Meetme määruses on selgelt öeldud, millal on taotlustoimik oluliste puudustega ning mis on sellise taotlustoimiku esitamise tagajärjed. Nõuetele vastava taotluse tingimused on nimetatud meetme määruse § 10 lõikes 2. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui taotleja või taotlus nõuetele ei vasta, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Meetme määruse § 9 kohaselt kontrollib PRIA nõutavate dokumentide olemasolu taotluse vastuvõtmisel. Kostja esitatud taotluse suhtes ei tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsust, mis tähendab, et töövõtja koostatud taotlustoimik ei olnud oluliste puudustega. Hageja leiab, et ehitusloa ja ehitusprojekti PRIA-le esitamata jätmise etteheide on kostja poolt kummastav, kuna ehitusluba ja ehitusprojekt asusid kostja, mitte töövõtja käes. PRIA järelepärimisele ei olnud vaja koostada mitte mingit vastust, vaid lihtsalt esitada küsitud ehitusluba, ehitusprojekt ja hinnapakkumine. Töövõtulepingu p 4.1 kohaselt kohustus töövõtja taotlustoimiku ette valmistama ja kokku panema avalikult kättesaadava teabe, taotleja esitatud informatsiooni ja dokumentide ning mistahes muude äriühingute, haldusorganite või muude asutuste poolt väljastatud dokumentide alusel. Töövõtulepingu p 5.7 kohaselt kohustus kostja võtma töö vastu või esitama argumenteeritud nõudmised töövõtjale taotlustoimiku täiendamiseks. Töövõtulepingu p 5.6 kohaselt oli taotlustoimiku PRIA-sse toimetamise kohustus kostjal. Kostja ei ole esitanud töövõtjale argumenteeritud nõudmist taotlustoimiku täiendamiseks. 15.07.2008 e-kirjas kirjutas kostja töövõtjale: „Saadan sulle PRIA järelepäringu seoses taotluse puudustega. Palun tegele selle vastusega hiljemalt 25.
juuliks.“ Hageja leiab, et töövõtja tegeleski PRIA järelepärimise lahendamisega, kui andis kostjale täpse juhise viia enda käes olevad dokumendid PRIA-sse. Ei olnud mõtet dokumente töövõtjale tuua. Töövõtulepingu p-de 1.2 ja 5.6 kohaselt esitab kostja PRIA-le dokumendid ise kui ta ei ole selleks töövõtjat volitanud. Kostja ei olnud töövõtjat volitanud enda nimel dokumente esitama.
7.Hageja märgib, et kostja ei ole VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingust taganenud. Teiseks ei kohaldu kostja väidetud asjaoludele VÕS § 116 lg 2 p 1, kuna kostja ei ole ei töövõtja süül ega üleüldse millestki ilma jäänud. Töövõtulepingu esemeks olnud taotlustoimiku tellimise ja PRIA-le esitamise eesmärgiks oli PRIA-st investeeringutoetuse saamine, mida kostja on saanud. Kolmandaks on kostja VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt kaotanud õiguse töövõtulepingust taganeda. Kostja poolt etteheidetav lepingurikkumine toimus 15.07.2008, mil kostja saatis töövõtjale kirja, et PRIA-le tuleb esitada ehitusluba ja -projekt. Isegi kui kohus peaks leidma, ehitusloa ja -projekti PRIA-le esitamata jätmine oli lepingurikkumine vaatamata sellele, et eelkõige kostja ise rikkus töövõtjale vajalike dokumentide toomise kohustust, siis VÕS § 116 lg 5 välistab ikkagi lepingust taganemise õiguse. Nimelt sätestab VÕS § 116 lg 5, et kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Ehituslepingu ja -projekti PRIA-sse postitamine ei moodusta töövõtulepinguga võetud kohustustest olulist osa. Hageja peab vajalikuks märkida ka seda, et VÕS § 189 tulenevalt tuleb lepingust taganemise korral üleantu tagastada. VÕS § 189 lg 2 kohaselt tagastamine ja väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud kui üleantu seisnes teenuse saamises. Sellisel juhul tuleks hüvitada üleantu väärtus. Vaidlusalusel juhul on kostja alustanud taganemise juttu alles pärast teenuse saamist ning ka pärast osutatud teenuse tulemusel saadud investeeringutoetus kättesaamist. See osundab, et kostja ei käitu heas usus. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas kostja toodud omapoolsete kohustuste täitmata jätmise põhjendused ega ka fakt, et kostja rikkus töövõtulepingu p 5.8 ja varjas hageja eest taotluse rahuldamise ja toetuse saamise fakti. Kostja poolset hea usu põhimõtte tahtlikku rikkumist ilmestab ka tõik, et töövõtja küsis kostjalt 2009 ja 2010 mitmeid kordi, kas kostja on oma investeeringu teostanud. Kostja seaduslik esindaja Madis Karu valetas igal korral, et tal ei ole vahendeid investeeringu elluviimiseks ja plaanib tööga alustada kunagi hiljem. Isegi 2011, kui saadi PRIA-st teada, et kostja on toetuse tegelikult kätte saanud, eitas kostja seda hetkeni kui kostjale edastati PRIA vastuskiri.
8.Kostjal puudub lepingust või seadusest tulenev alus tasu maksmisest keeldumiseks. Kostja ja töövõtja vahelise lepingu p 3 kohaselt ei ole kostjal töövõtjale tulemustasu maksmise kohustust üksnes siis, kui PRIA ei tee taotluse suhtes positiivset otsust. Muid tasu maksmisest keeldumise aluseid pooled kokku ei leppinud. Õiguslikku alust tasu maksmisest keeldumiseks ei tulene ka seadusest. Kostja ei eita töö vastuvõtmist. Töövõtulepingu p 3.2 kohaselt tekkis töövõtjal kostjale 40 000 krooni suuruse arve esitamise õigus üksnes siis, kui PRIA on teinud taotluse suhtes positiivse otsuse. Pärast PRIA-st positiivse otsuse saamist esitatud arve tasus kostja nõuetekohaselt ega väljendanud mingeid pretensioone. Hageja leiab, et kostja lepingut ning väljendas arve tasumisega oma tegelikku rahulolu töövõtja teenuse suhtes. Väide, et kostja tasus arve ettevaatamatusest, ei ole usutav, kuna töövõtja arve ei olnud osa kostja igapäevasest majandustegevusest. Teiseks oli arve piisavalt selge ning suures summas, et arve õigsus võiks kogemata tähelepanuta jääda.
9.VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Seega ei puuduta nõuete loovutamise lepingu kehtivuse küsimused kostjat. Pealegi on tehingu tühisuse alused sätestatud TsÜS-s ning kostja viidatud alust nende hulgas ei ole.
10.Töövõtulepingu p 3.5 kohaselt on kostja kohustatud arved tasuma viie päeva jooksul. Tasumisega viivitamisel on õigus kostjalt nõuda viivist 0,05 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Käesoleval juhul on kostja rikkunud lepingu p 5.8 tulenevat kohustust ja jätnud
töövõtja PRIA poolt toetuse väljamaksmisest teavitamata. Kostja lootis selliselt töövõtjale tasu maksmisest kõrvale hoida. Juhul kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud, oleks arve esitatud viie päeva jooksul PRIA-st toetuse laekumisest ja kostja pidanuks selle järgneva viie päeva jooksul tasuma. Seega tuleb viivist arvestada alates kostjale PRIA toetuse laekumisest 10 päeva möödudes. PRIA maksis kostjale toetuse välja 10.07.2009, seega oleks töövõtja esitanud arve hiljemalt 17.07.2009 maksetähtajaga 5 päeva ehk 22.07.2009. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt seisuga 20.01.2011 summas 2 428,45 eurot. Kostja vastuväited
11.Kostja ei tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ja palub jätta hagi rahuldamata.
12.05.04.2008 sõlmisid töövõtja ja kostja töövõtulepingu nr XXX, mille sisuks oli toetuse taotlustoimiku koostamine vastavalt määrusele (RTL 2008, 22, 343). Vastavalt antud lepingule oli töövõtja ülesandeks koostada taotlustoimik, mis vastab määruses toodud tingimustele. Taotlustoimiku koostamisega tegeles HH. Vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile 25.04.2008 andis töövõtja koostatud taotlustoimiku kostjale üle. Kostja allkirjastas antud akti heas usus, et töövõtja on koostanud taotlustoimiku vastavalt määrusele kuna viimane väitis seda täie kindlusega. Kostjal puudusid teadmised kontrollida töövõtja töö kvaliteeti vastavasisuliste teadmiste puudumisel, antud teadmiste olemasolul ei oleks kostja töövõtjaga lepingut sõlminud, kuna selleks oleks puudunud igasugune vajadus.
13.Kostja esitas taotlustoimiku PRIA-le, kes esitas 11.07.2008 kostjale järelepäringu seoses taotlustoimikus olevate oluliste puudustega ning palus puudused kõrvaldada hiljemalt 31.07.2008. Järelepäringust selgus, et töövõtja ei olnud täitnud töövõtulepingus XXX tulenevaid ülesandeid korrektselt ning koostatud taotlustoimik oli oluliste puudustega. Taotlustoimikust oli puudu kaks määruses toodud taotlemiseks vajalikku dokumenti ning puudused olid ka veel ühes dokumendis, millele töövõtja ei olnud varem kostja tähelepanu pööranud. 15.07.2008 edastas kostja juhatuse liige Madis Karu e-kirja HHle aadressile XXX, milles palus töövõtjal antud puudused taotlustoimikus parandada hiljemalt 25.07.2008, mida töövõtja ei teinud ja rikkus sellega 25.04.2008 üleandmise-vastuvõtmise aktis endale võetud kohustusi. 31.07.2008 koostas kostja ise vastuse PRIA järelepäringule ja lisas sellele palutud dokumendid. Kui kostja ei oleks seda teinud, oleks ettevõtte taotlus loetud nõuetele mittevastavaks ja seega ei oleks seda ka rahuldatud. Seega leiab kostja, et töövõtja ei ole täitnud töövõtulepingus XXX toodud kohustusi ja seega puudub ka õigus lepingus toodud tasule. Antud juhul oli kostja igati õigustatud lootus saada korrektne ja täielik taotlustoimik ja kuna töövõtja seda ei esitanud, oli kostjal alust taganeda töövõtulepingust 05/04/20008. Käesolevaga märgib kostja, et kostja juhatuse liige MK on 20.01.2009 ekslikult aktsepteerinud ja tasunud töövõtja poolt esitatud arve XXX, millise summa kavatseb kostja, kui alusetult makstu, tagasi nõuda, sest arve aluseks olnud tööd on siiani H OÜ poolt teostamata. Kuna töövõtja ei täitnud omapoolseid kohustusi, mis tulenesid töövõtulepingust XXX, siis ei pidanud kostja vajalikuks teavitada töövõtjat PRIA poolsest toetuse väljamaksmisest.
14.Kostja, saades 23.08.2010 töövõtja kirja teatega, et viimane on loovutanud nõude hagejale, oli kostja kindel, et tegemist on eksitusega, kuna alust nõude tekkeks ei olnud, mistõttu on ka 20.08.2010 nõude loovutamise leping nr 9 tühine. Samuti märgib kostja, et kostja soovis suhelda hagejaga, aga kuna hageja esindaja ei avaldanud oma nime ja telefoninumbrit, siis ei olnud kostjal võimalik oma seisukohti lepingu kohta ning võimalike osapooli rahuldava lahenduse kohta edastada. Kostja ei leidnud hageja esindaja andmeid ka registritest. Seejärel üritas kostja saada ühendust töövõtja juhatuse liikmega, kellega õnnestus küll kohtumine kokku leppida, kuid seoses kostja esindaja haigestumisega ei olnud võimaik kohtumisele ilmuda ning uut aega ei olnud töövõtja esindaja nõus kokku leppima. Seega ei ole kostjal olnud võimalik saavutada kohtuvälist kokkulepet. Kostjale jääb arusaamatuks, mis alusel väljastas hageja kostjale arve 22.09.2010, kui hageja sai PRIA poolt välja makstud toetusest teada alles 11.01.2011. Kohtu põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 kohaselt töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
18.Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et 05.04.2008 sõlmisid H OÜ (töövõtja) ja kostja HTOÜ (taotleja) töövõtulepingu nr XXX, mille sisuks oli taotlustoimiku koostamine PRIA-le vastavalt määrusele (tl 56-61). 25.04.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis töövõtja kostjale taotlustoimiku üle (tlk 61). 10.07.2009 maksis PRIA kostjale välja toetuse summas 1 564 660 krooni (tlk 102). Kostja on tasunud hagejale (töövõtjale H OÜ) vastavalt lepingu punktile 3.1 arve nr XXX summas 47 200 krooni. 20.08.2010 sõlmisid OÜ H registrikood XXX Loovutaja ja EIOÜ registrikood XXX Loovutuse saaja Nõude loovutamise lepingu nr 9, millega loovutaja annab loovutuse saajale tervikuna üle nõude HTOÜ registrikood XXX Võlgnik vastu, mis tuleneb võlgniku ja loovutaja vahel 05.04.2008 sõlmitud töövõtulepingust nr XXX.
19.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma 10% PRIA saadud toetuse summast.
20.Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. 20.08.2010 nõude loovutamise lepinguga nr 9 on tõendatud, et H OÜ on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale (tlk 10-11), mille kohta H OÜ on edastanud 23.08.2010 kirja kostjale, mille kättesaamist kostja kinnitab (tlk 72 esimene lõik). Seega on tõendatud, et H OÜ on loovutanud nõude hagejale. Kostja väited, et nõude loovutamine on tühine, on alusetud ja tõendamata.
21.Lepingu p 3.1 alusel lepingujärgne tasu teostatud tööde eest on 40 000 krooni, millele lisandub 10% toetuse summast, mis eraldatakse ameti otsusega või käskkirjaga taotleja kasuks. Summale lisandub käibemaks. Lepingujärgne tasu makstakse töövõtjale taotleja poolt siis, kui amet on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarvelduse kohta taotleja kasuks. Punkti 3.2 järgi töövõtja esitab taotlejale esimese arve lepingujärgse tasu maksmiseks 40 000 krooni ulatuses siis, kui amet on teinud otsuse toetuse eraldamise või tasaarveldamise kohta taotleja kasuks. Summale lisandub käibemaks. Punkt 3.3 kohaselt töövõtja esitab taotlejale järgnevad arved lepingujärgse tasu maksmiseks siis, kui amet on teostanud rahaülekande või tasaarvelduse taotleja kasuks. 25.04.2008 üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (tlk 61) on tõendatud, et töövõtja on kostjale üle andnud nõuetekohase taotlustoimiku, millise kostja pidi vastavalt lepingu p-le 5.6 saatma PRIA-le (tlk 58), mida kostja on ka teinud. 11.07.2008 edastas PRIA kostjale järelpärimise, mille kohaselt palus saata PRIA-le hiljemalt 31.07.2008 ehitusloa, ehitusprojekti ja detailse hinnapakkumise (tlk 74-75), millise järelpärimise edastas kostja töövõtjale 15.07.2008 e-kirjaga ja palus tegeleda selle vastusega hiljemalt 25.07.2008 (tlk 76). Kostja on seisukohal, et kuna töövõtja nimetatud
vastusega ei tegelenud ja dokumente ei edastanud, siis ei täitnud töövõtja lepinguga ja 25.04.2008 üleandmise-vastuvõtmise aktiga võetud kohustust osutada igakülgset abi taotlustoimiku edasisel menetlemisel ametis, sh esitama ametile viimase nõudmisel vajalikke dokumente, esitama taotlustoimiku lisaks vajalikke dokumente jmt ning seega puudub hagejal õigus lepingust tulenevale tasule. Vastavalt lepingu p 4.1 kohustub töövõtja ette valmistama ja kokku panema avalikult kättesaadava teabe, taotleja esitatud informatsiooni ja dokumentide ning mistahes muude äriühingute, haldusorganite või muude asutuste poolt väljastatud dokumentide alusel taotlustoimiku. Punkti 5.1 kohaselt kohustub taotleja õigeaegselt varustama töövõtjat tema lepinguliste kohustuste täitmiseks vajaliku informatsiooniga, sh esitama hiljemalt 5 päeva jooksul vastava nõude esitamisest töövõtja poolt nõutavad dokumendid, mis on vajalikud taotlustoimiku komplekteerimiseks. Kui taotlejal puuduvad vastavad dokumendid, siis hankima need asjakohastelt äriühingutelt, haldusorganitelt või muudelt isikutelt. Sellisel juhul teavitab taotleja töövõtjat vastava dokumentide väljanõudmise taotluse esitamisest ning nende eeldatavast töövõtjale esitamise tähtajast. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja oleks edastanud töövõtjale ehitusloa, ehitusprojekti ja detailse hinnapakkumise ja, et kostja oleks andnud töövõtjale volituse edastada nimetatud materjalid PRIA-le, seega ei saa lugeda seda töövõtja tegemata jätmiseks ja oluliseks puuduseks. Kuna nimetatud materjalid olid kostja käes, siis on eeldatav, et kostja edastab ise vajalikud dokumendid PRIA-le, milline kohustus on kostjal ka vastavalt lepingu p-le 5.6. Samuti on kohus seisukohal, et ehitusloa, ehitusprojekti ja detailse hinnapakkumise lisamata jätmine ei olnud oluline puudus, kuna PRIA rahuldas kostja taotluse ning väljastas kostjale 10.07.2009 toetuse summas 1 564 660 krooni. Samuti on kinnitanud kostja ise, et taotlus vastas määrusele, tasudes töövõtjale esimese arve summas 47 200 krooni. Kostja väited, et arve on tasutud ekslikult, on põhjendamata ja tõendamata. Seega vastas töövõtja taotlus määrusele ning hagejal on õigus 10%-le summale PRIA 10.07.2009 saadud investeeringutoetusest summas 1 564 660 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kokku 187 759,20 kroonil ehk12 000 eurot. Kostja ei ole välja toonud muid põhjuseid, miks kostjal on õigus keelduda toetuse väljamaksmisest.
22.Tõendamata on kostja väited lepingust taganemise osas. Kostja ei ole kohtule ega töövõtjale esitanud VÕS § 188 lg 1 vastavat lepingust taganemise avaldust. Samuti ei ole kostja tõendanud, et töövõtja on oluliselt lepingut rikkunud ning, et kostja on ilma jäänud sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis (VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1). Vastupidiselt on tõendatud, et kostja on vastavalt töövõtja poolt koostatud taotlustoimikust saanud PRIA toetust, seega puudus kostjal õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. Samuti on kohtu hinnangul kostja minetanud mõistliku tähtaja lepingust taganemisest vastavalt VÕS § 118, kuna kostja sai väidetavast lepingu rikkumisest teada juba 11.07.2008.
23.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus 12 000 eurot.
24.VÕS § 101 lg 1 p 1, ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,05% päevas. Hageja on arvestanud viivist alates 22.07.2009 kuni 20.01.2011 summas 2 428,45 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on viivisearvestus alates 22.07.2009, kuna vastavalt lepingu punktile 3.3 töövõtja esitab taotlejale järgnevad arved lepingujärgse tasu maksmiseks siis, kui amet on teostanud rahaülekande või tasaarvelduse taotleja kasuks. Punkti 3,5 kohaselt taotleja on kohustatud tasuma töövõtja poolt esitatud arved viie päeva jooksul. Punkt 5.8 sätestab, et taotleja on kohustatud teavitama töövõtjat ameti poolt tehtud otsustest, mis puudutavad toetuse menetlemist ja eraldamist ning edastama töövõtjale koopiad kõikidest ameti poolt taotlejale kirjalikult saadetud otsustest viie tööpäeva jooksul peale vastavasisulise otsuse teada saamist
ametilt. Kostja on tunnistanud, et varjas töövõtja eest toetuse saamist ning ei edastanud infot, milline kohustus tuli vastavalt lepingu punktist 5.8 (tlk 71 viimane lõik). Seega käitus kostja hea usu põhimõtte vastaselt. Tõendatud on, et kostjale maksti toetus välja 10.07.2009 (tlk 102), millest kostja oleks pidanud teavitama töövõtjat viie tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 17.07.2009. Töövõtja oleks arve koostanud hiljemalt 17.07.2009 maksetähtajaga 5 päeva ehk hiljemalt 22.07.2009. Seega on põhjendatud viivise arvestus alates 22.07.2009. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 20.01.2011 summas 2 428,45 ja viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt alates 21.01.2011 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 190 lg 2 alusel menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kuna kohus tegi otsuse hageja kasuks, tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 26.TsMS § 122 lg. 2 kohaselt on hagihind 12 000 eurot. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.