lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-25095/10

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-25095/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1450
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-09-25095

Otsuse kuupäev

20.oktoober 2011

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

AS LE hagi OÜ FW ja RP vastu võla, leppetrahvi ja viiviste nõudes

Hagihind

3 225,42 eurot (50 466,91 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS LE(registrikood XXX XXX); Hageja esindaja: AP (XXX); Kostja I: OÜ FW (registrikood XXX, XXX); Kostja II: RP(isikukood XXX, XXX); Kostja esindaja: AL (XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

21.september 2011

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja AP, kostja II esindaja AL

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt W ja RP solidaarselt AS LE kasuks põhivõlg 3 225,42 eurot (50 466,91 krooni), leppetrahv 319,56 eurot (5 000 krooni) ja viivis 626,80 eurot (9 807,29 krooni). Menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega, so 80 % ulatuses, kostjate OÜ W ja RP kanda solidaarselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue

1.Hageja ja kostja I vahel sõlmiti 31.05.2001 kliendikaardi leping nr 9802, mille alusel hageja müüs ja kostja I ostis ajavahemikul 01.06.2001 – 15.10.2008 kütust hageja tanklates kliendikaardi vahendusel. Kliendikaardi lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ostetud kauba eest hageja poolt esitatud arve alusel 14 kalendripäeva jooksul alates arve esitamisest. Hageja poolt esitatud arvetest on osaliselt tasutud arve nr XXX. Kostja I põhivõlgnevus AS LE ees moodustab kokku 46 466,91 krooni. Hageja saatis kostjale I tähitud kirjaga võlanõude, milles palus kustutada põhivõlgnevus. Võlanõudele kostja I ei vastanud Võlaga hakkas tegelema K OÜ, kes saatis kostjale I maksegraafiku, mille kostja I allkirjastas, kuid tasumist graafiku järgi ei alustanud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Vastavalt kokkuleppe-maksegraafiku punktile 2.1 moodustab kostja I põhivõlgnevus 50 466,91 krooni. Seisuga 27.05.2009 on kostja I võlgnevus viivise osas 26 495,13 krooni. Kokkuleppe-maksegraafiku rikkumisel kohustuvad kostjad tasuma leppetrahvi 5 000 krooni. Kokku moodustab kostja I võlg 81 962,04 krooni. Kokkuleppe punktis 1.3 liitus RP eraisikuna kohustusega tasuda osamakseid võlgnevuse kustutamiseks hagejale, kui kostja I neid osamakseid ise ei tasu. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 81 962,04 krooni, ehk 5 238,33 eurot. Kostjate vastuväited
3.Kostja I OÜ FW esindaja oli asja arutamisest teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Samuti ei ole OÜ FW esitanud kohtule kirjalikku arvamust. Kostja II, RP hagi ei tunnista. Kokkuleppe-maksegraafik on allkirjastatud kahe juriidilise isiku esindaja poolt ning puudub füüsilise isiku RP allkiri, mis kinnitab tema tahet tagada K OÜ ja RTOÜ (OÜ FW õiguseellane) kokkulepet solidaarvõlglasena kostja I poolel. Kostja II ei pea ennast selle kokkuleppega seotuks ega võta omaks kokkuleppest temale hageja poolt esitatavaid nõudeid. Kostja II ei ole kokkuleppe ettevalmistamise protsessis, selle sõlmimisel ega ka pärast selle sõlmimist millegagi väljendanud oma tahet võtta solidaarvastutus kostja I kohustuste osas. Kokkuleppe-maksegraafiku ülesehitus ja sõnastus on ilmselt tahtlikult eksitava iseloomuga ja on juriidilisi eriteadmisi mitteomavale isikule raskesti arusaadav ja eksitav. Lisaks eeltoodule leiab kostja II, et tema osalemist kokkuleppe maksegraafikus saaks käsitleda tarbijana, kuna võlgnevuste tagamine ei ole füüsilisest isikust RP majandustegevus. Tarbijakäendus aga peab olema piiritletud rahalise summaga. Kostja II leiab, et tehing on vastuolus ka heade kommetega. OÜ K on ära kasutanud kostja kogenematust. Samuti on kokkuleppes sisalduv viivisemäär ebamõistlikult suur, st poolte vastastikused kohustused on tasakaalust väljas. Kohtu järeldused
4.Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vaidlus puudub selles, et AS LE ja RTOÜ (OÜ FW õiguseellane) vahel oli sõlmitud kliendikaardileping kütuse müümiseks ning kostja I võlgnevus hageja ees 23.01.2009 seisuga oli 50 466,91 krooni.

23.01.2009 sõlmiti AS LE ja RTOÜ vahel kokkulepe-maksegraafik, milles fikseeriti kostja I võlg ning võlgnevuse likvideerimiseks maksete tähtajad. Punktis 2.4 lepiti kokku, et maksete tasumisega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad maksed. Nimetatud punktis sätestatu rikkumisel on deebitor kohustatud kreeditorile tasuma leppetrahvi 5 000 krooni. Punkt 2.6 näeb ette maksegraafiku mittejärgimise korral, so maksetega viivitamisel, võlgniku kohustuse tasuda võlausaldajale viivist 0,5 % iga tasumisega viivitatud päeva eest.

5.Vaidlus puudub selles, et kostja I on jätnud 23.01.2009 kokkuleppe-maksegraafiku täimata Seega tuginedes VÕS § 76 lg 1 on hageja nõue kostja I vastu põhjendatud, väljaarvatud viiviste osas, mida käsitleb kohus allpool kostja II vastuväidetega. Kohus ei nõustu kostja II vastuväidetega, et temal ei tekkinud kohustusi 23.01.2009 kokkulepemaksegraafikust. RP oli kokkulepe-maksegraafiku sõlmimise ajal RTOÜ juhatuse liige ning allkirjastas nimetatud kokkuleppe. Kokkuleppe punktis 1.3 on fikseeritud, et käesoleva kokkuleppe alusel ühineb RP kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kohus leiab, et kostja II võttis kokkuleppe allakirjutamisega endale solidaarvõlgniku kohustused hageja ees. Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-8-06 ja 3-2-1-177-10 leidnud, et kui kostja on lepingule alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana ja lepingus sisaldub punkt kostja kui füüsilise isiku kohustuse kohta, on kostja teinud kehtiva tahteavalduse hoolimata sellest, et lepingus ei ole kostjat lepingupoolena märgitud.
6.Põhjendamatu on kostja II vastuväide, et temale oli kokkuleppe tekst juriidiliselt keeruline ja ebaselge. Kostjal II, kui äriühingu juhatuse liikmel, oli kohustus parimal viisil ning heas usus juriidilise isiku huvides tegutsemine. Kui äriühingu juhatuse liige ei saanud aru kokkuleppe teksti sisust, siis oli tal kohustus kasutada kõiki võimalike vahendeid, sh juristi abi, et tegutseda äriühingu huvides. Kokkuleppe tekst on RP saadetud e-postiga (t. lk 45) ning kostjal II oli piisavalt aega sellega tutvumiseks, kokkuleppe sisu endale arusaadavaks tegemiseks ning allkirjastamiseks. Kostjal oli ka võimalus lepingu sisu muuta või keelduda selle allkirjastamast. Ei ole ilmnenud, et kokkuleppe sõlmimiseks oleks kostjale kuidagi survet avaldatud. RP allkirjastas kokkuleppe samal päeval, kui sai kätte selle teksti. Samuti leiab kohus, et kokkuleppe punktis 1.3 on sõnaselgelt väljendatud RP tahe ühineda kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna ning vastutada koos deebitoriga solidaarselt lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Sellisest sõnastusest pidi aru saama isik, kes on vabatahtlikult võtnud endale kohustuse esindada äriühingut kõigi tehingute tegemisel. VÕS § 178 lg 4 kohaselt kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus. Kui kohustusega ühinetakse võlausaldaja nõude tagamiseks, kohaldatakse lisaks vastavalt käesoleva seaduse §-des 145,149 ja 152 sätestatut.
7.Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. Riigikohus on oma lahendis 3-2-18-06 asunud seisukohale, et osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija. Sellist seisukohta kinnitab riigikohus jätkuvalt ka lahendis 3-2-1-126-09.

Kohus leiab, et 23.01.2009 sõlmitud kokkuleppe punkti 2.6 tuleb lugeda vastuolus olevaks heade kommetega. Nimetatud punktis on pooled kokku leppinud viivise määraks 0,5 % päevas, mis teeb 182,5 % aastas ning on kohustuse ja tagasimaksetava võlasumma vahel ilmselt ebaproportsionaalne. Arvestades ka asjaolu, et kokkulepe on tagatud lisaks leppetrahviga 5 000 krooni.

8.Kuna kohus leiab, et kokkuleppe punktis 2.6 märgitud viivise suurus on vastuolus heade kommetega, siis puudub alus viivise väljamõistmiseks kokkuleppe alusel. Kuna hageja on esitanud viivise nõude, siis on põhjendatud viivise nõude rahuldamine summas, mis on arvestatud tulenevalt VÕS § 113 sätetest. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 01.01.1009 on seadusest tulenev viivisemäära suurus 8 % aastas, ehk 0,02 % päevas. Perioodil 06.02 – 26.02.2009 on viivitatud 20 päeva. 23 000 x 0,02 % x 20 = 92 krooni, Perioodil 27.02. – 12.03.2009 on viivitatud 14 päeva. 38 000 x 0,02 % x 14 = 106,40 krooni, Perioodil 13.03.2009 – 20.10.2011 on viivitatud 952 päeva. 50 466,91 x 0,02 % x 952 = 9 608,89 krooni. Kokku moodustab viivis 9 807,29 krooni, ehk 626,80 eurot.
9.Seega kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlg 3 225,42 eurot (50 466,91 krooni), leppetrahv 319,56 eurot (5 000 krooni) ja viivis 626,80 eurot (9 807,29 krooni). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda võrdeliselt hagi rahuldamisega, so 80 % ulatuses. Kostja II väide, et hageja on menetlust venitanud ning seetõttu tuginedes TsMS § 169 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda, on alusetu. Hageja esitas hagi täpsustuse koheselt pärast kostja II kirjaliku vastuse esitamist. Asja arutamine on veninud põhjusel, et kostjale I ei olnud võimalik edastada kohtumaterjale ja kutset kohtuistungile. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja