Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja omab domeeni ise XXX. Nimetatud domeeni vahendusel on füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimalik sõlmida omavahel oksjoni läbiviimise teel väikelaenude lepinguid. 08.10.2009 sõlmis kostja end iseXXX kasutajaks. Kostja ja DK(i.kXXX), AR (i.k. RRR), PS (i.k. XXX), TS (i.k. XXX), I A (i.k. XXX) ning O T (i.k. XXX) vahel sõlmiti 13. Oktoobril 2009.a. ühe oksjoni raames, mis algatati 8.10.2009 laenutaotlusega, 6 laenulepingut (edaspidi esimene (laenu)leping), mille kohaselt laenasid nimetatud isikud kostjale kokku 5000 krooni viieteistkümneks kuuks aastase intressiga 26.35%, kusjuures kostja kohustus tegema esimese tagasimakse 1.detsembril 2009.a. laenu vahendanud hageja arvelduskontole. Kostja ja IA(i.k. XXX), JK (i.k. XXX), KA (i.k. XXX) ning OT (i.k. XXX) vahel sõlmiti 13. Oktoobril 2009.a. ühe oksjoni raames, mis algatati 8.10.2009 laenutaotlusega (Lisa 3), 4 laenulepingut (edaspidi teine (laenu)leping), mille kohaselt laenasid nimetatud isikud kostjale kokku 3700 krooni viieteistkümneks kuuks aastase intressiga 26.67%, kusjuures kostja kohustus tegema esimese tagasimakse 15. novembril 2009.a. laenu vahendanud hageja arvelduskontole. Laenusummade kättesaamine kostja poolt punktides 1.1 kuni 1.3 kirjeldatud laenulepingute alusel on tõendatud S OÜ poolt hallatav kostja isikustatud kontoga iseXXX portaalis, mida kasutati punktides 1.2 kuni 1.3 kirjeldatud laenulepingute kohustuste täitmiseks, väljatrükiga, millelt nähtub 19. oktoobril 2009.a. tehtud ülekanne summas 8700 krooni. Väljamakse tegemiseks digiallkirjastas kostja maksekorralduse, millega kandis 8700 krooni oma isiklikule pangakontole SEB Pangas numbriga XXX. Esimesest lepingust tulenev esimene tagasimakse muutus lepingu alusel sissenõutavaks 1. detsembril 2009.a. ja teine tagasimakse vastavalt 1. jaanuaril 2010.a. Kostja ei olnud 1. veebruariks 2010.a. kumbagi tagasimakset teinud. Teisest lepingust tulenev esimene tagasimakse muutus lepingu alusel sissenõutavaks 15. novembril 2009.a. ja teine tagasimakse vastavalt 15. detsembril 2010.a. Kostja ei olnud 15. jaanuariks 2010.a. kumbagi tagasimakset teinud. Laenulepingute üldtingimuste p 8.5. kohaselt kaotab laenulepingu fikseeritud maksegraafik automaatselt kehtivuse, kogu Laenusumma muutub sissenõutavaks ja laenuandjal on õigus nõuda koheselt kogu Laenusumma ja kogunenud Intressi tasumist, kui sissenõutavaks muutunud tagasimaksete suurus tõuseb kahe tagasimakse summani ja teise tagasimakse summa sissenõutavaks muutumisest on möödunud üks kuu. Seega muutusid laenulepingud täielikult sissenõutavaks järgnevalt: esimene leping 1. veebruaril 2010.a ning teine leping 15. jaanuaril 2010.a. Laenulepingute täielikul sissenõudmisel oli iga lepingu kohane sissenõutav summa ilma viivisteta (st põhisumma ja kogunenud intress kokku) järgnev: esimesest lepingust 5 288.77 kr ning teisest lepingust 3 870.32 kr; kokku 9 159.09 kr. Viivistena kuulusid maksmisele järgnevad summad: esimesest lepingust 187.14 kr ning teisest lepingust 143 kr; kokku 330.15 kr. Nõuete suuruste põhistamiseks on hagiavaldusele lisatud selgitav tabel . Hageja ja DK(i.k. XXX), AR (i.k. XXX, PS (i.k. XXX), TS (i.k. XXX), IA(i.k. XXX), OT (i.k. XXX), IA(i.k. XXX), JK(i.k. XXX), KA (i.k. XXX) ja OT (i.k. XXX) on sõlminud vahemikus 1. veebruar 2010.a. kuni 15. veebruar 2010.a. loovutamise lepingud, mille kohaselt eelnimetatud isikud loovutasid hagejale eelnimetatud laenulepingutest tulenevad nõuded kostja vastu. Laenulepingud on sõlmitud eraisikute vahel. Kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud, st ei ole tasunud laenu ega intressi, olles seega rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja on viivituses. Hageja palub kostjalt välja mõista 25.09.2010 seisuga kokku 15 214,60 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kohtu põhjendused Kohus on kostjale HM toimetanud kohtukutse kätte 21.09.2011 (t/l 175). Kostja 14.10.2011 toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. 2 (4)

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 2 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1 II lause, § 164 lg 1 ja 2, TsMS § 367.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 164 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt HM S OÜ kasuks väljamõistmisele kokku 972,39 eurot, millest põhivõlgnevus 556,03 eurot, intress 139,96 eurot ja viivis 276,40 eurot. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 115,04 eurot (1 800 krooni), millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 67,11 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 47,93 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, 3 (4)

kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.