Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 14.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-8173/30
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 14.10.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5109

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Hannes Olev

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-8173

Tsiviilasi

aktsiaseltsi Bpankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

võlgnik: aktsiaselts B(pankrotis, registrikood XXX); pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, Tallinn 10132, e-post: [email protected]).

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada aktsiaselts B(pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.

2.Aktsiaseltsi B(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: Esimeses järgus, s. o. pandiga tagatud nõudeid tunnustati summas 3 433 062,10 eurot (53 715 749,48 krooni. Rahuldamata jäänud nõuete suurused on toodud allpool olevas tabelis. No

Võlausaldaja nimi

Kokku

Tunnustatud nõude suurus (EUR) 2 198 227,12 1 234 834,98 3 433 062,10

Rahuldamata jäänud nõude suurus (EUR) 1 805 795,23 1 234 834,98 3 040 630,21

Teises järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 3 914 329,75 eurot (61 245 951,85) krooni. Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele raha puudumise tõttu valjamakseid ei tehtud. Rahuldamata jäänud nõuete suurused on seega võrdsed tunnustatud nõuetesuurustega ning on toodud allpool olevas tabelis.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

8.Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. I Asjaolud Harju Maakohtu 19.05.2010 määrusega on välja kuulutatud aktsiaselts B pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Terje Eipre. Pankrotihaldur on 18.08.2011 esitanud kohtule pankrotihalduri lõpparuande ja taotluse aktsiaselts B(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Terje Eipre palub vabastada ta pankrotihalduri kohustustest ning võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige IS(end. R , isikukood XXX). Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.08.2011. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. 10.10.2011 esitas haldur Swedbank AS’i kirjaliku kooskõlastuse jaotise alusel tehtud väljamaksete ja halduri tasu kohta. II Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Terje Eipre on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande.

2-10-8173 Võlgniku vallasvara müügist laekus pankrotipessa kokku 361 680,65 eurot, ehk 5 659 072,46 krooni. Müüdud vallasvara hulka kuulusid võlgniku XXX ja XXX tootmiskomplekside materjalilao jäägid, varasemalt müügiks toodetud aiamajad (müüdi halduri poolt suures osas välisriikidesse) ja aiamajade näidised, XXX ja XXX tootmiskomplekside territooriumil asunud võlgnikule kuuluvad seadmed/puidutööpingid, sõidukid ja muu väikevara (kontori- ja sidetehnika, mööbel, tööriistad jmt). Kuna võlgniku vara oli väga spetsiifiline, siis kiiresti, kõrge hinnaga ja suure mahuga pankrotivarale oli äärmiselt raske ostjaid leida. Kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga andis pankrotihaldur XXX tootmiskompleksi koos sellel asuvate tootmisseadmetega ja muu varaga üürile kolmeks kuuks – 2010.a. juulist kuni septembrini. Eelnimetatud kolme kuu eest (kuni tootmiskompleksi müügini enampakkumisel) laekus pankrotipessa üüritulu näol kokku 28 760,24 eurot, ehk 450 000 krooni. XXX tootmiskompleksi välja üürimise kohta toimusid samuti läbirääkimised potentsiaalsete üürnikega ning pankrotitoimkond jõudis heaks kiita ühe laekunud pakkumise alusel kompleksi üürile andmise, kuid enne dokumentide lõpliku vormistamist võttis potentsiaalne üürnik oma pakkumise tagasi. 29.09.2010.a. võlgniku pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel müüdi alljärgnev võlgnikule kuuluv kinnistu („ XXX tootmiskompleks“) koos XXX territooriumil asunud võlgnikule kuuluvate seadmete/puidutööpinkide ja muu väikevaraga (kontori- ja sidetehnika, mööbel, tööriistad jmt) tervikvarana: - kinnistu, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, asukohaga Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX, pindalaga 82 211 m2, tootmismaa 100%. Registriosa III. jakku oli kantud kehtiv keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur Kristel Maalman , COÜ (registrikood XXX) kasuks (sisse kantud 24.03.2010). Registriosa IV. jaos olid järgmised kehtivad kanded hüpoteekide kohta: - esimesel järjekohal hüpoteek summas 16 500 000 krooni Aktsiaselts Hansapank (praegu AS Swedbank, registrikood XXX, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. - teisel järjekohal hüpoteek summas 10 000 000 krooni Aktsiaselts Hansapank (praegu AS Swedbank, registrikood XXX, Tallinna linn) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. kolmandal järjekohal hüpoteek summas 40 000 000 krooni COÜ (registrikood XXX) kasuks. Kaaskoormatud kinnistud XXX ja XXX( Stöökoda, omanik OÜ B(pankrotis)). Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Eelpool nimetatud kinnistu müügist laekus pankrotipessa kokku 214 104,02 eurot, ehk 3 350 000 krooni. Koos kinnistuga müüdud seadmete ja muu väikevara müügist laekunud summa sisaldub punktis 4.2 nimetatud summas. 08.03.2011.a. võlgniku pankrotimenetluses toimunud enampakkumisel müüdi alljärgnev võlgnikule kuuluv kinnistu („ XXX tootmiskompleks“) koos selle territooriumil asunud võlgnikule kuuluva muu väikevaraga (kontori- ja sidetehnika, mööbel, tööriistad jmt) tervikvarana: - kinnistu, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru jaoskonna registriossa nr XXX, katastritunnusega XXX, asukohaga Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX linn, XXX, pindalaga 41 448 m2, tootmismaa 100%. Registriosa III. jakku oli kantud kehtiv 7(18)

8.kanne: hüpoteek summas 40 000 000,00 krooni COÜ (registrikood XXX) kasuks. Sisse kantud 12.11.2008, 20.04.2009 kinnistamisavalduse alusel muudetud 14.05.2009. Kaaskoormatud kinnistud XXX ja XXX( Stöökoda, omanik OÜ B(pankrotis)). Eelpool nimetatud kinnistu müügist laekus pankrotipessa kokku 50 000 eurot, ehk 782 330 krooni. Koos kinnistuga müüdud väikevara (kontori- ja sidetehnika, mööbel, tööriistad jmt) müügist laekunud summa sisaldub punktis 4.2 nimetatud summas. AS B(pankrotis) ja Belgia äriühing A. sõlmisid 02.04.2009.a. ostu-müügilepingu puidutöötlemismasina PI_151_BT omandamiseks ning AS B(pankrotis) tasus ettemaksena tellitud seadme eest 358 391,25 eurot, ehk 5 607 604,53 krooni. 09.02.2011.a. sõlmis haldur kooskõlas pankrotitoimkonna 03.12.2010.a. otsusega ostu-müügilepingu viidatud 02.04.2009.a. ostu-müügilepingust tuleneva nõude loovutamiseks. Kuna nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud haldur kindel, kas A. asub oma lepingust tulenevaid kohustusi täitma, siis sõlmiti kokkuleppe, mille kohaselt kannab nõude omandaja tasu nõude omandamise eest üle AS-le B(pankrotis) kolme päeva jooksul alates hetkest, mil ta saab A. ́lt piisava kinnituse selle kohta, et A. täidab tema ja võlgniku vahel sõlmitud lepingust tuleneva puidutöötlemismasina üleandmise kohustuse nõude omandajale. AS Lasita Maja ja A. vahel sõlmitakse kokkulepe, kus võlgnik midagi garanteerida ei saa, kuna masin ei asu Eestis. Eelpool nimetatud nõudeõiguse müügist laekus pankrotipessa 5 299,34 eurot (käibemaksuta), ehk 82 916,65 krooni (käibemaksuta). 13.05.2011.a. müüs haldur kooskõlas pankrotitoimkonna 06.05.2011.a. otsusega alljärgmise võlgnikule kuuluva kinnistu: - Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud kinnistu (korteriomand), XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 1, aadressil Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX, mille üldpind on 91,00 m2 ja mille tähistus plaanil on 1; mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega XXX, kinnistu kogupindalaga 4183 m2, sihtotstarve elamumaa 100%, Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX. 8(18)

2-10-8173 Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. XXX koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 23.08.2007 avaldusega. Registriosa teise jakku on korteriomandi reaalosana eluruumi nr. 1 omanikuna kantud aktsiaselts B(pankrotis, registrikood XXX). Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Marek Laanemets BOÜ kasuks. 19.04.2010 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 22.04.2010. Registriosa neljandas jaos kanded puuduvad. Eelpool nimetatud kinnistu müügist laekus pankrotipessa 1 800 eurot, ehk 28 163,88 krooni. 14.07.2011.a. müüs haldur kooskõlas pankrotitoimkonna 12.07.2011.a. otsusega alljärgmise võlgnikule kuuluva kinnistu: - Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand, XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 17, aadressil Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX , mille üldpind on 90,30 m2 ja mille tähistus plaanil on 17; mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega XXX, kinnistu kogupindalaga 4183 m2, sihtotstarve elamumaa 100%, Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. XXX, XXXkoosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 23.08.2007 avaldusega. Registriosa teise jakku on korteriomandi reaalosana eluruumi nr. 17 omanikuna kantud aktsiaselts B(pankrotis, registrikood XXX). Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur Marek Laanemets , BOÜ (registrikood XXX) kasuks. 19.04.2010 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 22.04.2010. Registriosa neljandas jaos kanded puuduvad. Eelpool nimetatud kinnistu müügist laekus pankrotipessa 1 400,00 eurot, ehk 21 905,24 krooni. 10.08.2011.a. müüs haldur kooskõlas pankrotitoimkonna 06.05.2011.a. otsusega alljärgmise võlgnikule kuuluva kinnistu: - Viru Maakohtu kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kantud korteriomand, XXXmõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 10, aadressil Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX, mille üldpind on 61,60 m2 ja mille tähistus plaanil on 10; mis registriosa esimese jao andmete kohaselt koosneb katastriüksusest katastritunnusega 38101:003:0036, kinnistu kogupindalaga 4009 m2, sihtotstarve elamumaa 100%, Lääne-Virumaa, XXX vald, XXX alevik, XXX. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr. XXX koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud 23.08.2007 avaldusega Registriosa teise jakku on korteriomandi reaalosana eluruumi nr. 10 omanikuna kantud aktsiaselts B(pankrotis, registrikood XXX). Registriosa kolmandasse jakku on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks BOÜ (registrikood XXX), kohtutäitur Marek Laanemets kasuks. 19.04.2010 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 22.04.2010. Registriosa neljandas jaos kanded puuduvad. Eelpool nimetatud kinnistu müügist laekus pankrotipessa kokku 430,00 eurot, ehk 6 728,04 krooni. 9(18)

Lisaks on senises pankrotimenetluses olnud käibemaksukohustus summas 98 677,40 eurot. Massikohustused, pankrotimenetluse kulud ja käibemaksukohustus moodustavad kokku 233 435,18 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa AS B(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 7 385 997,36 eurot, ehk 115 565 746,24 krooni. Peale Töötukassa poolt võlgniku endistele töötajatele hüvitatud summade maha arvamist tunnustatud nõuete kogusummast, kujunes (seisuga 28.01.2011.a) pankrotivarast rahuldamisele kuuluvate nõuete kogusummaks 7 379 977,24 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses oli osaliselt rahuldatud pandiõiguse esimese järjekoha pandipidaja AS-i Swedbank nõue – summas 392 431,89 eurot. Pandiõiguse teise järjekoha pandipidajale OÜ-le C ning teises ja kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata vara käesoleval ajal puudub. Seoses OÜ I poolt vara ära viimisega ja ostjale kohale toimetamata jätmisega esitas pankrotihaldur 09.08.2010 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks I ja selle juhatuse liikme ja töötaja tegevuse suhtes. 29.10.2010.a. teatas Viru Ringkonnaprokuratuur pankrotihaldurile kriminaalmenetluse alustamata jätmisest, kuna prokuratuuri seisukohalt puudub antud juhul alus kriminaalmenetluse alustamiseks. 08.11.2010.a. vaidlustas pankrotihaldur kriminaalmenetluse alustamata jätmise, esitades kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebust läbi vaadanud prokuröri abi leidis, et pankrotihalduri poolt esitatud kuriteokaebuses kirjeldatu alusel võib käesoleval juhul olla tegu omastamisega KarS § 201 lg 1 kohaselt ning saatis 23.11.2010.a. kriminaalasja materjalid tagasi Viru Ringkonnaprokuratuurile kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kriminaalasja menetluse ajal õnnestus halduril saavutada kokkulepe ja kuriteokaebuses viidatud isikutelt vara tagasi saada. Kõnealune vara on halduri poolt tänaseks juba ka ära müüdud. Seoses sellega, lõpetas Prokuratuur 29.06.2011.a. eelpool nimetatud kriminaalasja menetluse.

2-10-8173 AS-i B(pankrotis) pankrotimenetluse käigus teostatud pankrotivara inventuuri käigus selgus, et võlgniku varade hulgas puudub W 960 (teritusmasin) ja W mõõtestendist koosnev seadmete komplekt soetusmaksumusega 495 389,37 krooni. AS-i B(pankrotis) endise töötaja käest saadud info kohaselt oli eelpool nimetatud seadmete komplekt 2007. aastal VS(pankrotis) korralduse alusel saadetud Venemaale, VS ́le (pankrotis) kuuluvasse tehasesse. Raha eelpool nimetatud seadmete komplekti eest ei ole seni ajani AS-ile B(pankrotis) laekunud. Seega kandis AS B(pankrotis) otsest varalist kahju vähemalt summas 495 389,37 krooni. Kuna Harju Maakohus kuulutas 08.11.2010.a. VS(isikukood XXX) pankroti, esitas AS-i B(pankrotis) pankrotihaldur VS(pankrotis) pankrotihaldurile nõudeavalduse eelpool nimetatud kahjunõude osas. AS ́i B(pankrotis) poolt esitatud nõudele aga vaidles VS(pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul VS(pankrotis) pankrotihaldur ja võlausaldaja vastu ning nõue jäi koosolekul tunnustamata. Pankrotihaldur küsis VS(pankrotis) pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi esitamise väljavaadete kohta toimkonna soovil ka sõltumatu juriidilise arvamuse. Haldurile esitatud juriidilise arvamuse järelduste kohaselt ei ole, arvestades esinevaid probleeme nõude tõendamisega, nõude tunnustamise hagi esitamine perspektiivne. Tõenäosus, et kohus selle hagi rahuldab, on suhteliselt väike ning kohtumenetluse kulusid arvestades (nt riigilõiv, vastaspoole lepingulise esindaja kulud) ei ole hagi esitamine sellisel juhul mõistlik. Ühtlasi, isegi kui kohus oleks hagi rahuldanud ja nõuet tunnustanud teises rahuldamisjärgus (kuna nõue ei ole pandiga tagatud), ei oleks sellest AS ́ile B(pankrotis) praktilist/materiaalset kasu. VS(pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud andmetest tema vara ja kohustuste kohta nähtub, et VS(pankrotis) varast jätkub ilmselt vaid pandipidaja nõude osaliseks rahuldamiseks ja teistes rahuldamisjärkudes tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks rahalisi vahendeid ilmselt ei jätku. Samuti ka halduri enda hinnangul on nõude tunnustamise hagi esitamine VS(pankrotis) pankrotimenetluses perspektiivitu seoses dokumentaalsete (ja muude) tõendite nappusega aga ka seoses VS ́l (pankrotis) pankrotivara puudumisega isegi pandipidaja nõude täies ulatuses rahuldamiseks. Eelpool toodust tulenevalt puudub hetkel võlgnikule kuuluv vara, mida oleks võimalik veel teistelt isikutelt saada. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse kestel ise esitanud kohtusse hagisid, kuna perspektiivsed hagi esitamise alused puuduvad. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Võlgnik tegutses kontserni osana. Peale võlgniku, kuulusid kontserni veel OÜ B(pankrotis), OÜ B(likvideerimisel), võlgnikuga 2009.a. juulis ühendatud OÜ B, OÜ A (Äriregistrist kustutatud 29.04.2011). OÜ B(pankrotis) ostis puidu toormaterjali põhiliselt Venemaalt, B 13(18)

2-10-8173 Ltd. käest või viimase vahendusel, müüs selle töötlemiseks võlgnikule, kes töötles selle erinevateks puittoodeteks (aiamajad, höövelmaterjal) ja valmistoodangu müüs tagasi OÜ-le BTG. Seejärel OÜ B müüs toodangu klientidele oma kaubamärgi all. Ostjateks olid kliendid põhiliselt Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Suurbritannias. Sellist tootmise-müügiskeemi kasutati kuni 2010.a. alguseni, kui OÜ B sattus makseraskustesse ja võlgnik hakkas nii tootma, kui ka ise müüma oma toodangut. Võlgniku enda poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt ajutine maksejõuetus hakkas välja kujunema 2009.a. jooksul, kui võlgniku toodangu müügihinnad hakkasid langema, kliendid vähendasid tellimusi ning hakkasid neile juba tarnitud kauba eest võlgu jääma. Ühe sellise Saksamaal asuva kliendi pärast kandis võlgnik kahju vähemalt 120 000 eurot (1 878 000 krooni). Eelpool nimetatud kahjule lisandus veel Belgia äriühingule AMD tehtud ettemaks elementmajade tootmisseadme eest summas 358 391,25 eurot, ehk 5 607 604,53 krooni. Seadme tellimisel arvestati AS-i Swedbank Liising poolse, eelneva kokkuleppe kohaselt lubatud, 75%-lise finantseerimisega, mida paraku lõpuks ei saadud. AMD keeldus aga ettemaksu tagastamast, kuna võlgniku poolt tellitud seade on ehitatud spetsiaalselt lähtudes võlgniku vajadustest ning seda on AMD väitel väga raske mujale müüa. Eelpool toodud asjaolude tõttu kandis võlgnik kokkuvõttes väidetavalt ligi 39 100 000 krooni kahju, mis põhjustas omakorda käibevahendite defitsiiti, mille pärast võlgnik ei suutnud enam korrektselt ja õigeaegselt kanda kõiki jooksvaid tegevuskulusid, sh maksta töötajatele palka. Vaatamata sellele, et võlgniku juhatus pidas viimase ajani (isegi vahetult enne pankrotiavalduse esitamist) läbirääkimisi potentsiaalsete investoritega, kes võiksid ettevõttesse täiendavat kapitali paigutada ning seeläbi ületada käibevahendite kriisi, ei jõudnud siiski paraku eelnevad kokkulepped investoritega reaalse investeeringu teostamiseni. Võlgniku juhatus jõudis väidetavalt alles 20.04.2010.a. järeldusele, et võlgniku ajutised makseraskused hakkavad püsivateks kujunema ning esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotimenetluse käigus kättesaadud informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost ega raskest juhtimisveast, on seega tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu (KarS §-de 384) või raske juhtimisviga. Samuti ei ole haldur tuvastanud KarS §-de 385 või 3851 sätestatud tegude tunnuseid ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude tunnuseid. Teateid kuritegude kohta haldur seega esitanud ei ole.

4.Pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna võlgnik oli osa kontsernist, raskendas halduri tööd dokumentide ja info suur maht ja keerukus, sest paljud tehingud on tehtud väljaspool Eesti Vabariiki. Dokumentatsioon on mitmekeelne, palju on kontsernisiseseid omavahelisi keerukaid müüke ja (tasa)arveldusi, nõuete loovutusi, lepinguid jne. Haldur analüüsis võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti võlgniku juhatuse tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil. Võlgniku vara säilimise tagamiseks oli vaja korraldada XXX ja XXX tootmiskomplekside igapäevane toimimine, valve, sõlmida lepinguid valvuritega, Eesti Energiaga, jne; tegeleda vara välistamist nõudnud isikutega suhtlemisega ja välistada vara. Tallinna kontoris asunud vara võlgniku endisest kontorist (üüripinnalt) ära viimiseks ja ladustamiseks oli vaja üürida laoruume. Samuti korraldas ja viis haldur läbi nõuete kaitsmise koosoleku, millel olid kaitstud 131 võlausaldaja nõuded, kokku oli võlausaldajaid 169, nendest enamikuga pidi haldur suhtlema e-posti ja/või telefoni teel. Suure osa töötajatega pidi haldur suhtlema ka isiklikult, kuna nad ilmusid pidevalt halduri büroosse, paljud töötajad ei osanud koostada iseseisvalt nõudeavaldust ning haldur ja tema büroo töötajad pidid nõustama ja abistama töötajaid pidevalt nõudeavalduste koostamisel.

2-10-8173 Väga mahukaks tööks oli ka dokumentide ettevalmistamine Töötukassale esitamiseks, võlgniku endistele töötajatele hüvitiste taotlemiseks (töötajaid oli kokku u. 111), kuna võlgniku raamatupidamisprogramm ja server ei töötanud (andmebaasi kustumise pärast tehnilise rikke tõttu, enne haldurile serveri üleandmist võlgniku poolt) ning raamatupidaja pidi töötama suuremahulise raamatupidamisdokumentatsiooniga paberkandjal. Suuremal osal töötajatest ei säilinud peaaegu mitte mingeid nõude alusdokumente (palgalehti, tihtipeale ka töölepinguid) ning kõiki neid dokumente tuli halduril raamatupidamisest välja otsida. Kõikidele töötajatele tuli halduril vormistama saamata jäänud (töö)tasude, puhkusehüvitiste, lepingu lõpetamise hüvitiste ning keskmise kuutasu suuruse arvestused. Mitu korda nõudis Töötukassa juurde uusi dokumente, andmeid ja selgitusi, töötajad esitasid nõudeavaldused gruppide kaupa erineval ajal ning haldur pidi esitama Töötukassale mitu avaldust töötajatele hüvitiste taotlemiseks. Samuti korraldas haldur pankrotitoimkonna koosolekuid ja võlausaldajate üldkoosolekuid, korraldas ja viis läbi vara enampakkumised, vormistas pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente ning tagas seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotimenetluse jooksul on haldur tegelenud ka debitoorsete nõuete ja nendega seotud dokumentide analüüsimisega ning nende nõuete sissenõudmisega. Lisaks eeltoodule, vaatas haldur läbi laekunud vara välistamise avaldused ning andis kooskõlas pankrotitoimkonna otsustega välistamisele kuuluva vara õigustatud isikutele üle. Pankrotihalduri tasu maksmise kord ja piirmäärad on sätestatud pankrotiseaduse §-des 65 ja 651, mille kohaselt arvutatakse halduri tasu pankrotivara suurusest. AS-i B(pankrotis) pankrotivara suurus, millelt saab arvestada pankrotihalduri tasu, moodustab käesoleval ajal kokku 768 763,08 eurot ning PankrS § 651 lg 3 alusel on halduri tasu ülemmäär sellisel juhul kuni 5% pankrotivarast, ehk kuni 38 438,15 eurot. Kui aga halduri lõpliku tasu protsent on 4,9% pankrotivarast, siis oleks see hetkel 37 669,39 eurot (bruto, sotsiaalmaksuta). Haldur kinnitab, et on nõus tasuga 4,9% pankrotivara suuruselt. Arvestades halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust ja halduri vastavasisulist nõusolekut ning juhindudes PankrS §-st 65 tuleb haldurile tasuks määrata 37 669,39 eurot.