Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt puurkaevu rajamise XXX. Tööde maksumus oli 57 820 krooni. Hageja rajas puurkaevu 2005.a sügisel. Poolte vahel tekkis 2006.a alguses vaidlus vee kvaliteedi osas. Maa seest tuleva vee kvaliteet ei ole aga lepingu objektiks. 2006.a juulis tellis kostja vee analüüsi, millest selgus, et vesi vastab standarditele. Kostja ainsaks vastuväiteks jäi see, et vee lõhn on mõrkjas. Hageja selgitas, et seda saab kõrvaldada filtrite paigaldusega. Kostja lubas ettepanekut kaaluda ja filtrid tellida. Kui hageja võttis kostjaga ühendust tööde eest tasumise või filtrite paigaldamise küsimuses, väitis kostja, et ta mõtleb filtrite peale ja palus lõpliku arvet mitte esitada. Kuna kostja filtreid ei tellinud, siis esitas hageja 04.11.2007.a kostjale tööde eest arve. Kostja arvet tasunud ei ole. Hagejal on lepingu järgi õigus nõuda viivist 0,2% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 57 820 krooni. Hagi ei ole aegunud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kokku 115 640 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja rajas puurkaevu 2005.a sügisel, kuid see ei vastanud kokkulepitule. Puurkaevust tulnud vesi ei olnud joogikõlblik. Viivises ei ole pooled kokku leppinud. Samuti on hageja nõue aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on töövõtulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: hageja rajas kaevu 2005.a sügisel; kostja pidi tööde eest maksma 57 820 krooni; kostja tööde eest tasunud ei ole. Kostja on väitnud, et töö ei olnud tehtud nõuetekohaselt, kuna vesi ei olnud joogikõlbulik. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et lisaks puurkaevu rajamisele, peab hageja tagama ka vee joogikõlbulikkuse. Seega tuleb lugeda lepingujärgsed tööd kostjale üleantuks 2005.a sügisel. Hageja on väitnud, et kostja lubas hagejalt tellida filtrid, mistõttu palus arvet mitte esitada. Kohus leiab, et selle väite kinnituseks ei ole hageja tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, nagu oleks kostja andnud korduvalt hagejale lubadusi võlg tasuda. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3, kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas aegumistähtaeg 2005.a lõppemisest ja aegumistähtaeg lõppes 31.12.2008.a. Kuna hagi esitati 03.11.2010.a, siis on põhinõue aegunud. Kuna põhinõue on aegunud, siis on TsÜS § 144 alusel aegunud ka viivisenõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.