Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ulvi Loonurm
Tsiviilasi
OÜ Capital Kinnisvara hagi Nikolay Lukiyanovi vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
635 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nikolay Lukiyanovi apellatsioonkaebus
Menetluse liik
28.09.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Capital Kinnisvara (registrikood 10938813, asukoht Põdrakanepi t 4 Tallinnas), hageja esindaja Maido Männik Kostja Nikolay Lukiyanov (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx), kostja esindaja Vassili Kosteitšuk
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 02.03.2011 otsus tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab
seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.17.03.2009 esitas OÜ Capital Kinnisvara Harju Maakohtusse Nikolay Lukiyanovi vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista üürilepingu alusel tekkinud võlgnevuse 13 607.11 krooni. 27.05.2010 täpsustas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 10 693.40 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt kehtis hageja ja kostja vahel perioodil 20.11.1997 kuni märts 2009 üürileping, mille alusel kasutas kostja xxxxxxxxx xxxxx xxx xx-xxx asuvat eluruumi. Lepingu p 4.2 kohaselt kohustus üürnik tasuma eluruumi kasutamise ja talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu kahekümnendaks kuupäevaks. Kostjale esitatakse igakuiselt arved korteriühistu kulude tasumiseks, arved pannakse postkasti. Perioodil 22.02.2005 - 16.03.2009 on kostja tasunud talle esitatud arveid osaliselt. Seisuga 01.01.2009 olid kostjal tasumata arved summas 13 607.11 krooni.
3.Hageja ei nõustunud, et kostja on tasunud 129.69 krooni ettenähtust rohkem. Kostja poolt märgitud maksed on arvestatud kostja varasema võlgnevuse katteks, sest poolte üürisuhe algas juba 1997. aastal. Kostja on ebaõigelt jätnud arvestamata maksed 2005. septembrist kuni 2006. augustini, põhjendusel, et ta ei ole arveid saanud. Nimetatud perioodil kostja elas korteris ning arvete mitteesitamine ei vabasta üürnikku asja kasutamisega seotud kulude kandmisest ja lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja oleks pidanud ise huvi tundma võlgnevuse vastu. Leping ei sätesta, et kõrvalkulusid tuleb tasuda üksnes esitatud arvete alusel. Samuti on ebaõige kostja seisukoht aprillikuu 2010 arve kohta. Arve on esitatud märtsis osutatud teenuste eest ja kostja kolis välja märtsi lõpus.
4.Viivise arvestamisel tuleb lähtuda korteriühistuseaduses (KÜS) sätestatud määrast 0,07% maksmata summalt päevas. Kui kohus leiab, et viivis nimetatud määras ei ole põhjendatud, palus hageja arvetel kajastuva viivisesumma 4 284.36 krooni, mõista kostjalt välja kahjuhüvitisena, sest kostja on arvete mittetasumisega tekitanud hagejale kahju.
5.Hageja vähendas nõuet 09.05.2010 arvel märgitud 757.76 krooni võrra, sest nimetatud summa oli aprillis osutatud teenuste eest ja palus kostjalt välja mõista 9 935.60 krooni, millest 5651.24 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 4284.36 krooni viivisvõlgnevus. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta septembrini ei saanud kostja arveid, mistõttu ta ei teadnud kellele ja kui palju peab maksma. Alates 2006. aasta septembrist hakkas kostja korteriühistult arveid saama ja neid ka maksma. Hagi esitamise hetkeks oli 2005. ja 2006. aastal tekkinud võlgnevus täielikult kustutatud.
7.Nõue on ka osaliselt aegunud, samuti on nõue ebaselge. Hageja esitatud tabelist nähtuvalt on kostja tasunud vaidlusalusel perioodil 129.69 krooni ettenähtust rohkem. Alates 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta augustini oli kostjal tasumata arveid summas 7 218.90 krooni, 2006. aasta septembrist oktoobrini tasus kostja arvetes näidatust vähem 3 201.17 krooni ning 2007. aasta novembrist kuni 2010. aasta jaanuarini tasus kostja ettenähtust rohkem 10 549.76 krooni. Kostja leidis, et aprillikuu 2010. aasta arve tasumisele ei kuulu ja märtsikuu arve kuulub tasumisele osaliselt, sest kostja andis eluruumi üle 24.03.2010.
Maakohtu otsuse põhjendused
8.02.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis Nikolay Lukiyanovilt välja hageja kasuks 635 eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Puudub vaidlus selles, et kostja ja AS EEEV-1 sõlmisid 20.11.1997 eluruumi üürilepingu, mille kohaselt andis AS EEEV-1 xxxxxxxxx xxxxx xxx xx-xxx asuva eluruumi kostja kasutusse. Üürilepingu p 4.2 kohaselt kohustus kostja tasuma makseid eluruumi kasutamise ja talle osutatavate teenuste eest. 15.03.2006 on üürilepingust tulenevad nõuded loovutatud hagejale. Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu sõlmimist, maksete tasumise kohustust, nõude loovutamist ega hageja kohaldatud viivisemäära 0,07% tasumata summalt päevas. Pooled ei vaidlustanud ka arvete kohta koostatud tabelites (t lk 108, 174) märgitud summade õigsust.
10.20.11.1997 sõlmitud eluruumi üürilepingust ja 15.03.2006 nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on poolte vahel võlasuhe. Hageja poolt kostjale esitatud arvetest (t lk 17-55, 58-59, 113-131) nähtuvalt on viivist arvestatud määras 0,07% tasumata summalt päevas. Kostja ei ole kohaldatavat viivisemäära vaidlustanud.
11.Hageja nõudis kostjalt 9 935.60 krooni tasumist, millest põhivõlg on 5 651.24 krooni ja viivised 4 284.36 krooni. Summa kujunes perioodil 2005. aasta september kuni 2010. aasta aprill kostja tarbitud kommunaalteenustest, mille eest on kostja jätnud tasumata või tasunud osaliselt ning tasumata summadelt kogunenud viivisest.
12.Kostja leidis, et võlgnevus on kustutatud ning tasumisele ei kuulu arved 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta septembrini, mida ta ei ole kätte saanud ning osaliselt 2010. aasta aprilli arve, sest kostja kolis korterist välja märtsis. Kostja väitel osadest arvetest tulenev võlgnevus on aegunud. Hageja eeltoodud kostja väidetega ei nõustunud.
13.Kostja leidis, et on võlgnevuse kustutanud ja tasunud hagejale vaidlusalusel perioodil 129.69 krooni nõutust rohkem. Kohus leidis, et nimetatud maksed on arvestatud kostja varasema võlgnevuse katteks. Kõikidele kohtule esitatud arvetele on märgitud viimane kostja poolt teostatud makse. Arvetele märgitud summad kattuvad kostja poolt esitatud maksekorraldustes märgitutega. Arvetest nähtuvalt on enne arve lõppsaldo esitamist arvestatud eelneva perioodi võlgnevusest maha kostja poolt teostatud maksed. Seega on hageja arvete koostamisel ning nõudesumma arvestamisel võtnud kostja teostatud makseid arvesse ning need on arvestatud jooksvalt kostja võlgnevuse katteks. Kohus lähtus arvutustes poolte esitatud koondtabelitest. Hageja arvete koondtabelist nähtuvalt oli perioodil 2007. aasta jaanuarist kuni 2010. aasta aprillini esitatud kostjale arveid kokku summas 35 150.95 krooni. Kostja oli esitatud tabeli ja maksekorralduste kohaselt 21.01.2007 - 27.04.2010 teinud hagejale makseid kogusummas 39 134.09 krooni. Eeltoodust lähtudes oli kostja võlgnevus hageja ees 10 218.77 krooni (13 379.72 + 822.19 + 35 150.95 – 39 134.09). Kuivõrd lepingus ei olnud kokku lepitud, millised nõuded maksete arvelt esimesena rahuldatakse, arvestati maksed VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks ehk esmajärjekorras kustutati varasem võlgnevus. Kohus leidis, et hageja nõue ei ole kostja poolt rahuldatud.
14.Kohus ei nõustunud kostja väitega, et kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtusse 12.01.2009, on aegunud kõik enne 12.01.2006 sissenõutavaks muutunud arvetest tulenevad nõuded. Kostja teostatud maksete arvel on kustutatud jooksvalt kostja võlgnevust hageja ees. Võttes arvesse esitatud arvutusi kostja varasema võlgnevuse, tasutud summade ja esitatud arvete kohta, oli kohtu arvutuste kohaselt kostja kustutanud oma võlgnevused, mis tulenesid 31.05.2009 ja varasematest arvetest. 31.05.2009 arve esitamisel oli kostja kogu võlgnevus 39 141.96 krooni, millest kostja oli tasunud 39 134.09 krooni. Seega tulenes vaidlusalune võlgnevus arvetest, mis olid esitatud sellele järgneval perioodil. Nende nõuete sissenõutavaks muutumisest ei ole möödunud üle kolme aasta ja nõuete aegumistähtaeg ei ole möödunud.
15.Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et tasumisele ei kuulu arved 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta septembrini, sest kostja ei ole neid kätte saanud. Üürilepingu p 4.2 sätestab, et üürnik on kohustatud tasuma maksed eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu 20.-ndaks kuupäevaks. Lepingu kohaselt ei ole nimetatud maksete tasumise kohustus seotud üürniku poolt arvete kättesaamisega. Kostja ei ole väitnud, et ta nimetatud perioodil korteris ei elanud ja teenuseid ei kasutanud. Kostjal oli kohustus tasuda teenuste eest, hoolimata arvete kättesaamise faktist. Asjakohane ei ole kostja väide, et ta ei teadnud kellele ja kui suures summas ta peab makseid tasuma. Kostja pidi teadma, et makseid teostatakse korteriühistu osutatud ja vahendatud teenuste eest, mistõttu oli kostjal võimalus esitada korteriühistule või üürileandjale järelepärimine.
16.Kohus leidis, et tasumisele kuulub ka 2010. aasta aprilli arve, kuivõrd kostja sel ajal korteris elas ja teenuseid tarbis. Kostja andis enda sõnade kohaselt üürilepingu eseme hagejale üle 24.03.2010, järelikult kuni selle ajani kasutas kostja korteriga seonduvaid teenuseid. 2010. aasta aprillis kostjale esitatud arve esitati märtsis osutatud teenuste eest. Kohus rahuldas hageja nõude ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9 935.60 krooni ehk 635 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse norme ja rikutud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnatud tõendeid.
18.27.05.2010 avalduses esitas vastustaja oma nõude aluseks olevate arvete nimekirja summadega, millest nähtub vastustaja nõude alus. Nimekiri on toodud tabeli kujul, mis algab 2005. aasta septembrist ja lõppeb 12.05.2010. Seega vastustaja täpsustas nõude ja kinnitas, et tema nõue hõlmab ajavahemikku alates 2005. aasta septembrist. Tabelis on näidatud arved kokku summas 40 654.80 krooni ja viivis summas 4 284.36 krooni. Tabeli lõpus on märgitud, et apellant on tasunud 34 245.80 krooni. Sellest järeldas vastustaja, et apellant on võlgu 10 693.40 krooni.
19.Vastustaja tabelist ei nähtu millal ja kui palju on apellant korteri eest tasunud. Kohtule esitatud KÜ xxxxx xxx xx arvetes perioodil 2005. aasta septembrist kuni 2006. aasta septembrini (t lk 133 - 146) ei ole mingit võlgnevust kajastatud. Korteriühistu 15.01.2007 arvel on näidatud võlg summas 14 871.82 krooni. Tulenevalt apellandi 02.07.2010 arvestusest koos korteriühistu arvete tasumist kinnitavate maksekorraldustega oli 2005. aasta septembrist 2006. aasta augustini tasumata arveid kokku summas 7 218.90 krooni. 2005. aasta septembrist 2007. aasta oktoobrini tasus apellant arvetes näidatust vähem 3 201.17 krooni. 2007. aasta novembrist 2010. aasta jaanuarini tasus apellant kokku 10 549.76 krooni.
20.Apellant ei tasunud septembrist 2005 kuni augustini 2006 arveid seetõttu, et talle neid ei esitatud. Üürilepingu p 4.2 järgi kui üürileandja ei ole teatanud korteriüüri suurust, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta. Kuna vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit apellandile üüriarvete või muu teate edastamise kohta, puudub tal õigus nõuda viivise tasumist. Makse tähtpäev ei ole kindlakstehtav.
21.Vaatamata apellandi arvestusega (kinnitatud maksekorraldustega) nõustumisele asus kohus ekslikule seisukohale, et nimetatud maksed on arvestatud apellandi varasema võlgnevuse katteks. Kõikidele kohtule esitatud arvetele on märgitud viimane apellandi poolt teostatud makse. 2006. aasta oktoobri, novembri ja detsembri arveid ei ole kohtule esitatud. Esimene arve, mille apellant sai KÜ xxxxx xxx xx käest oli 14.09.2006 arve,
milles oli märgitud kuumakse summas 396.44 krooni ja võlg 12 995.63 krooni, kuid ei olnud märgitud millal ja kuidas nimetatud võlg on tekkinud. Varasemaid arveid (kuni 2005. aasta september) kohtule esitatud ei ole ning vastustaja ei ole varasemale perioodile ka tuginenud. Apellant leiab, et kohtu viide varasema perioodi arvetele ei ole õige. Varasemat perioodi ei ole antud asjas käsitatud ning seetõttu ei ole apellant nimetatud osas end kaitsnud ega selles osas seisukohta võtnud.
22.Vastustaja seisukohast (tabelist) tulenevalt esitati apellandile ajavahemikul 2005. aasta september kuni 2006. aasta august arveid kokku summas 7 218.90 krooni. Apellant kinnitas, et ei ole seda summat õigeaegselt tasunud arvete mittesaamise tõttu. Ajavahemikul 2006. aasta september kuni 2007. aasta oktoober esitati apellandile arveid summas 7 470.93 krooni, millest apellant tasus 4 269.76 krooni. 2007. aasta november kuni 2010. aasta jaanuar tasus apellant 10 549.76 krooni arvetes märgitust rohkem. Sellega kustutas ta 2005. aasta september – 2006. aasta august ja 2006. aasta september – 2007. aasta oktoober tekkinud võlgnevuse. Lähtudes eeltoodust leiab apellant, et käsitatud ajavahemikul võib tema võlg vastustaja ees olla 271.72 krooni, mitte 10 693.40 krooni.
23.xxxxx xxx xx-xxx korteriomand kuulus 12.07.2005 - 18.04.2006 A. S. Apellandile ei ole selge, miks kõik korteriühistu arved on vormistatud OÜ Capital Kinnisvara nimele. Kuna nimetatud ajal oli korteri omanikuks A.S, siis seadusest tulenevalt pidi tema korteri eest korteriühistule maksma. Ei ole selge, kas A.S on 12.07.2005 – 18.04.2006 korteriühistu arveid tasunud ja kui ta neid tasunud ei ole, on ebaselge, millise üürilepingust tuleneva nõude on ta vastustajale loovutanud. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, mistõttu tuleb lahend tühistada ja tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
26.Puudub vaidlus, et pooltevaheline võlasuhe põhines 20.11.1997 kostja kui üürniku ja AS EEEV-1 kui üürileandja vahel sõlmitud üürilepingul, milline jäi eluruumi omandiõiguse üleminekul uue omaniku suhtes kehtima. Kostja kasutas eluruumi kuni 24.03.2010 (akt t I kd lk 162). Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (t I kd lk 152-154) oli eluruumi omanikuks ajavahemikul 25.07.2005 kuni 18.04.2006 A.S ja alates 18.04.2006 on omanikuks hageja OÜ Capital Kinnisvara. Vastavalt nõude loovutamise lepingule 15.03.2006 (t I kd lk 147-150) loovutas A.S
27.kõik eluruumi nr 168 osas eksisteerivad üüri- ja kõrvalkulude võlgnevused üürniku vastu hagejale. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et loovutatud võlgnevus sai tekkida perioodil alates 25.07.2005.
28.12.01.2009 esitas üürileandja avalduse maksekäsu kiirmenetluses ja nõudis üürnikult üürilepingust tulenevate maksete tasumist alates 22.02.2005 (t I kd lk 1-2). Hagimenetluses täpsustas hageja nõude arvestuse perioodi alates septembrist 2005 kuni üürisuhte lõppemiseni märtsis 2010 (t I kd lk 107-109, 183). Sellega käsutas hageja oma menetlusõigusi TsMS § 4 lg 2 mõttes ja määras vaidluse eseme. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses nõude piire ületada ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja on nõude arvestamisel lähtunud korteriühistu poolt eluruumi omanikule esitatud arvetest (ise üürnikule üürilepingu alusel arveid esitamata), üürnik sellisele arvestuse alusele vastu ei vaielnud.
29.Kostja esitas kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 143 aegumise vastuväite. Maakohus leidis TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel, et hageja nõuete aegumistähtaeg ei ole möödunud. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Üürilepingu p-st 4.2 tulenes kostjale hageja ees kohustus tasuda igakuiselt makseid eluruumi kasutamise ja muude talle osutatud teenuste eest. Seega on tegemist korduvate kohustustega, milliste aegumist reguleerib TsÜS § 154. Nimetatud sätte kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtajaks, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks; aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Selle sätte kohaldamist on Riigikohus analüüsinud lahendites nr 3-2-1-95-08, nr 3-2-1-57-08, 3-2-1-153-10. Seega algas kõigist 2005. aastal sissenõutavaks muutunud arvetest tulenevate nõuete aegumine 01.01.2006 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2008 kell 24.00.
30.Seega selleks, et tuvastada kas ja kui, siis millistest arvetest tulenevad nõuded olid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga aegunud, tuleb iga 2005. aasta arve (t I kd lk 139-142) kohta eraldi määrata sellest tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajahetk TsÜS § 147 lg 2 mõttes. Üürilepingu p-s 4.2 olid pooled leppinud kokku, et üürnik on kohustatud tasuma maksed eluruumi kasutamise ja muude talle osutatavate teenuste eest hiljemalt maksustatava kuu 20.-ndaks kuupäevaks; kui üürileandja ei ole teatanud korteriüüri suurust hiljemalt maksustatava kuu 10.-ndaks kuupäevaks, on üürnik kohustatud tasuma korteriüüri 10 päeva jooksul, arvates teate saamisest korteriüüri suuruse kohta. Seega olid pooled leppinud kokku, et üürileandja teatab igakuiselt maksete suuruse üürnikule ja maksetähtaeg sõltub vastava teate saamisest (kui saab enne 10.-ndat kuupäeva, on tähtajaks sama kuu 20. kuupäev, kui aga hiljem, siis peab tasuma teate saamisest 10 päeva jooksul).
31.Poolte vahel on vaidlus, millal esitas üürileandja (korteriühistu vahendusel) igakuiste maksete suurused üürileandjale perioodil september 2005 kuni september 2006. Hageja selgituste kohaselt pandi arved (t I kd lk 139-146, 133-137) korteriühistu poolt igakuiselt iga korteri postkasti, kostja selgituste kohaselt tervele majale vaidlusalusel perioodil üldse arveid ei esitatud ja ta ei olnud teadlik maksete suurusest. Arvete esitamise vaidluse lahendamine on esmalt vajalik aegumise vastuväite osas seisukoha võtmiseks. Kui kostja sai arved (teated maksete suuruse kohta) siiski kätte igakuiselt arvetelt nähtavatel kuupäevadel, on hageja nõue 2005. aasta eest aegunud (vt otsuse p 28), kui aga nimetatud arved ei muutunud sissenõutavaks 2005. aastal, siis aegumisega tegemist ei ole. Maakohus on otsuses jätnud kostja vastuväitele arvete kättesaamise kohta seisukoha võtmata, samuti ei ole pööratud tähelepanu kostja taotlusele selle vastuväite tõendamiseks tunnistaja ülekuulamiseks (t I kd lk 160). Selles osas ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le 8, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.
32.Põhivõlgnevuse nõude osas nõustub kolleegium apellandi etteheitega maakohtule selles, et kohus luges osad kostja poolt tasutud maksed arvestatuks kostja varasema võlgnevuse katteks. Samas ei nähtu, millist võlgnevust millise perioodi eest ja millises summas kohus silmas pidas ning milliste tõenditega ta nn eelneva võlgnevuse olemasolu kostjal tõendatuks luges. Otsusest nähtub, et maakohus nõustus hageja vastava arvamusega, milline on väljendatud 22.11.2010 menetlusdokumendis (t I kd lk 184), kus hageja esindaja kirjutas, et „... üürisuhe algas poolte vahel juba 1997. Seega on võimalik, et kostja poolt märgitud maksed on hageja poolt arvestatud kostja varasema võlgnevuse katteks.“ Ka hageja esindaja ei täpsustanud, millist võlgnevust millise perioodi eest ja millises summas ta silmas pidas. Võlgnevust on hageja arvestanud alates septembrist 2005. Tasumisele kuuluvate maksete suurused ja üürniku poolt makstud rahasummad on
tõendatud vastavate maksedokumentidega (t I kd lk 163-173; koondtabel t II kd lk 7) ja hageja neid ümberlükkavaid tõendeid ei esitanud.
33.Viivisvõlgnevuse nõude osas jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded ja esitatud kujul ei ole tegemist kontrollitava nõudega, mille põhjendatuses oleks võimalik kohtul veenduda ja millele oleks kostjal võimalik vastuväiteid esitada. Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 p-st 2 peab juba hagiavaldus sisaldama hageja nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, see on neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude ja millised võimaldavad nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal (Riigikohtu lahend nr 3-21-113-05 16.11.2005). Viivisvõlgnevuse nõude, milline tuleneb perioodiliste maksete tasumata jätmisest ja/või tasumisega viivitamisest, piisavaks individualiseerimiseks tuleb hagejal lisaks vastava rahalise kohustuse esile toomisele konkreetselt viidata igale nõude aluseks olevale maksedokumendile (arvele), sellest tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutumise kuupäevale ja täitmata kohustuse suurusele, täitmisega viivitamise perioodi pikkusele ning tuua esile kõigi eelnevate arvandmete alusel aritmeetiline viivise arvestus, mille nii algandmeid kui aritmeetilist lõpptulemust on vastaspoolel ja kohtul võimalik kontrollida. Käesolevas asjas sellist kontrollitavat menetlusdokumenti esitatud ei ole. Hageja on küll toonud välja korteriühistu arved, milledel olevast viivisearvestusest ta lähtub (t I kd lk 108), kuid viidatud summade kujunemist toimikumaterjalidest ei ole võimalik jälgida. Lisaks ei ole kahte esimest arvet, kus viivis väidetavalt oli märgitud – oktoober ja november 2006 – kohtule üldse esitatud. Kujunenud menetluslikus olukorras pidi maakohus eelmenetluses TsMS § 351 lg 1 alusel arutama pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja laskma hagejal oma nõude arvestuse esitada, selgitades ühtlasi, et esitatud kujul seda nõuet rahuldada võimalik ei ole.
34.Viivisvõlgnevusega seonduvalt on maakohus lisaks jätnud võtmata seisukoha kostja vastuväite kohta, mille kohaselt temale perioodil september 2005 kuni september 2006 arveid ei esitatud ja seetõttu ei pea ta sel perioodil tasumata summadelt viivist tasuma. Asjakohane on vastustaja seisukoht, et arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta kasutatud teenuste eest tasumata. Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-5-08 14.03.2008 rõhutanud, et kui võlausaldaja arvete esitamist ei tõenda, ei ole tal arvete esitamata jätmise tõttu alust võlgnikult maksmisega viivitamise eest viivist nõuda.
35.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
Imbi Sidok
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.