lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-8932/26

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.10.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-8932/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2454
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-10-8932

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja hind

5668,46 EUR (88 692,13 EEK)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040Tallinn)

Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi KV vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

(registrikood

Hageja lepinguline esindaja Marge G ( xxx) Kostja KV (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista KV’lt (xxx) Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks 5668,46 eurot (viis tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa eurot ja 46 senti).
3.Välja mõista KVlt Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks viivis põhinõudest 7 % aastas (0,02 % päevas) alates 16.novembrist 2010 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
4.Menetluskulud jäävad kostja KV kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

23.02.2010 Swedbank Liising Aktsiaselts esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KVlt põhivõlgnevuse 88 692,13 krooni väljamõistmiseks. Kohus rahuldas avalduse ja

edastas kostjale makseettepaneku. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning avaldus anti üle Harju Maakohtule hagimenetluse läbiviimiseks. Kohtu nõudmisel hageja esitas 16.11.2010 põhjendatud nõude hagiavalduse vormis, milles taotleb K. Vlt välja mõista võlgnevuse 88 692,13 Eesti krooni (5 668,46 EUR) ja lisanduvad viivised. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt hageja Swedbank Liising AS ja kostja KV sõlmisid 18.01.2007 järelmaksuga müügilepingu , mille esemeks oli sõiduauto BMW 525D 2,5; ehitusaasta 2002. Lepinguga kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma põhiosa- ja intressimakseid vastavalt maksegraafikule. 18.01.2007 sõlmisid hageja ja kostja lepingu teenuste lisa, millega hageja võimaldas kostjale lisateenuse näol Statoili kütuse krediitkaardi kasutamist. Kostja kohustus tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele. Kostja rikkus lepingust ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu ja teenuste lisa alusel tasumisele kuuluvad põhiosa ja intressimakseid ning teenuste lisa makseid kokku summas 17 381,06 Eesti krooni. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7 % aastas (lepingu punkt 5.1.), viivisvõlg moodustab 265,97 Eesti krooni. Seoses kostja võlgnevusega saatis hageja kostjale 27.01.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Teatises informeeris hageja kostjat võlgnevuse suurusest ja andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja võlgnevust ei kustutanud ega hagejaga kokkulepete sõlmimiseks ühendust ei võtnud. Lepingu üldtingimuste punktile 7.1.2. tuginedes hageja ütles lepingu võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus kostja, tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5, andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kostja vara ei tagastanud ning hageja oli sunnitud pöörduma vara tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ R poole. Vara valdus taastati 10.03.2009. Pärast vara tagasisaamist andis hageja vara võõrandamiseks üle AA OÜ-le. OÜ R ja AAOÜ esitasid hagejale osutatud teenuste (vara tagastusteenus, vahendustasu, keemiline pesu) eest arved kokku summas 6326,28 Eesti krooni (käibemaksuta), hageja on arved tasunud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Kahju 88 692,13 krooni koosneb lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Lepingust tulenev nõue on 158 707,13 krooni, sh vara jääkmaksumus 134 733,82 krooni (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 17 381,06 krooni, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 6326,28 krooni (käibemaksuta) ja viivis 265,97 krooni. Vara realiseeriti hinnaga 70 000 krooni (käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised 7 % põhivõlast aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 20.01.2011 menetlusdokumendis märkis, et hind, millega õnnestus liisinguese võõrandada, vastab liisingueseme väärtusele TsÜS § 65 mõttes. Hageja leiab, et turuväärtuse määramise keskseks küsimuseks on see, millise hinnaga on võimalik vastavat vara müüa. Kui kostja leiab, et liisingueseme väärtus on kõrgem, kui selle reaalne müügihind, peab kostja seda tõendama. Koos lepingu ülesütlemise teatega saadeti kostjale ka müügiprotseduur, milles selgitatakse muu hulgas, et liisinguvõtjal on müügiprotseduuri igas etapis õigus saada liisinguandjalt informatsiooni ja osaleda müügiprotseduuris, aidates kaasa

liisingueseme ostja leidmisele. Kostjal oli võimalus ka ise varale ostja leida. Kostja esitatud sõidukite pakkumishinnad ei tõenda sõiduki turuhinda ehk hinda, millega sõiduk tegelikult võõrandada õnnestus. Teiste sõidukite pakkumishinnad ei tõenda vaidlusaluse sõiduki väärtust. Hageja esitatud sõiduki tehnoaktist nähtuvad sõiduki tehnilised puudused, mis mõjutavad selle väärtust ja müügihinda.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses ei nõustu hageja nõudega summas 88 692,13 krooni ega hagiavalduse õiguslike põhjendustega. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kostja sõlmis lepingu tarbijana. Õigusliku hinnangu aluseks tuleb võtta VÕS § 367 lg 3 ning lähtuda liisingueseme väärtusest, mitte selle müümise faktist. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast. Seega tuleb lähtuda VÕS vastavatest sätetest. Kostja leiab, et liisinguandja on liisingueseme liigodava müügihinna lubamisega põhjustanud kahju ise ja selle kahju hüvitamise nõudmine tarbijalt ei ole kohane. Vastavalt hinnapäringule oli ajavahemikus 01.03.2009 – 31.09.2009, kui toimus ka vaidlusaluse sõiduki müük, seda marki, tüüpi ja väljalaskeaastaga sõiduautode keskmine hind 136 982 krooni. Sel perioodil oli müügis 11 sõidukit, vaidlusalune sõiduk nende hulgas. Vara üleandmisevastuvõtmise aktist nähtub, et kostja esindaja poolt üleantud sõiduk oli heas korras, minimaalsete ja normaalsest kasutusest tingitud defektidega, mis ei saanud oluliselt mõjutada sõiduki väärtust. Eemaldades sõidukite keskmist hinda vähendava hageja sõiduki loetelust, on keskmiseks turuhinnaks 131 977 krooni. Hinnapäringu võrdluses on ka müügihinna viimase muutmise ning kuulutuse arhiveerimise kuupäevad. Nimetatud kuupäevadest nähtub, et viimane kuulutuse müügihinna muutmine ja sellele järgnenud arhiveerimine sai toimuda, kui kuulutust enam ei pikendatud. See aga sai toimuda vaid juhul, kui müüja ei soovinud sõidukit enam müüa või oli sõiduk müüdud. Seega on hinnapäringu alusel keskmise turuhinna tuletamine õigustatud. Kostja leiab, et sõiduki müügihind 70 000 krooni ilma käibemaksuta on ebamõistlikult madal ja kostjat kui tarbijast lepingupoolt kahjustav. Kostjalt puudusid igasugused võimalused müügiprotsessi mõjutamiseks. Põhjendaud müügihind oleks olnud 131 977 krooni. Seega vara turuhinnaga realiseerimise järel tulnuks kostjal tasuda hagejale 158 707,13 – 131 977 – 15 = 26 715 krooni. Hageja nõue ei ole põhjendatud ulatuses, kus nõutakse summat, mis ületab VÕS § 367 lg 3 alusel saadavat, hagi täies ulatuses rahuldamiseks puudub alus, hagi on õiguslikult põhjendamata ja tõendamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, põhjalikult tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja uurinud kirjalikke tõendeid, leiab et, hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude üle: poolte vahel oli sõlmitud liisinguleping, kostja lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja ütles lepingu erakorraliselt üles; lepinguesemeks olnud sõiduk on hagejale tagastatud ja hageja on selle ära müünud. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses vastutab kostja selle eest, et sõiduki võõrandamisel saadud rahasumma ei katnud kõiki hageja poolt sõiduki omandamiseks tehtud kulutusi.
3.Hageja ja kostja vahel 18.01.2007 sõlmitud leping on pealkirjastatud sõiduki järelmaksuga müügilepinguna. Pooled on ühel meelel, et tegemist on liisingulepinguga. Lepingust nähtuvalt oli lepingu sõlmimise aluseks kostja soov omandada müüja R. P poolt võõrandatavat eset järelmaksuga ning hageja on nõustunud tehingut finantseerima ning võimaldama kostjal eseme tulevikus omandada. Lepingu lisaks olevate Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste punkti
1.2.kohaselt on hageja kui liisingufirma kohustuseks sõlmida pärast esimese osamakse ja lepingutasu laekumist müüjaga eseme omandamiseks müügileping ja teha kõik endast olenev, et

anda ese kostja (keda pooltevahelises lepingus nimetatakse ostjaks) valdusse ja kasutusse. Pooltevaheline lepinguline suhe vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § -s 361 sätestatud liisingulepingule: liisinguandja kohustub liisinguvõtja huvides omandama eseme ja andma selle liisinguandja valdusse ja kasutusse ning liisinguvõtja kohustub selle eest liisinguandjale tasuma.

4.Hageja taotleb kostjalt välja mõista 5668,46 eurot. Kuivõrd kulutuste tegemise ja hagi esitamise ajal oli Eesti Vabariigis käibel Eesti kroon, esitab kohus põhjendustes rahalised arvestused Eesti kroonides, lisades sulgudes summad eurodes. Hageja arvestuste kohaselt on lepingust tulenevate kostja täitmata kohustuste summa 158 707,13 krooni (10 143,23 eurot), millest vara jääkmaksumus 134 733,82 krooni (8611,06 eurot), debitoorne võlgnevus (tasumata põhiosa- ja intressimaksed) 17 381,06 krooni (1110,85 eurot), vara tagastamise ja vahendamise kulud 6326,28 krooni (404,32 eurot) ning osamaksete tasumisega viivitamise eest lepingu ülesütlemise seisuga viivis 265,97 krooni (17 eurot). Kohustuste summast on hageja maha arvestanud sõiduki võõrandamisel saadud rahasumma 70 000 krooni (4473,82 eurot) ja kostjalt laekunud 15 krooni (0,96 eurot). Kostja ei vaidlusta tema täitmata kohustuste summat ega vara tagastamise ja vahendamise kulude suurust. Kostja ei vaidle vastu sõiduki müümise faktile ega ole avaldanud kahtlusi sõiduki müümisel saadud hinna tõendatuse osas. Kostja on vaidlustanud üksnes müügihinna vastavust sõiduki tegelikule turuhinnale selle tagastamise ajal.
5.Õige on kostja vastuväide, et kostja hüvitamiskohustuse suurus sõltub sõiduki tagastamisaegsest väärtusest, mitte selle tegelikust müügihinnast. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste punktis 3.7. on kostja kohustatud lepingu ülesütlemise korral hüvitama hagejale eseme võõrandamisest saadud summa ja liisingfirmale eseme omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe. Üldtingimuste punktis 7.4.1 on kostjale pandud kohustus viivitamata tasuda hagejale puudujääv osa, kui eseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki kostja poolt liisingfirmale tasumisele kuuluvaid summasid. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Tulenevalt sama paragrahvi kolmandast lõikest tuleb lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel käesolevas asjas arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kuna liisinguese jäi pärast lepingu ülesütlemist hageja omandisse. Seega VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väätust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega VÕS § 42 lg 1 järgi tühine (vt nt 3-2-1-33-08, p 17, 3-2-1-5211, p 15). Eeltoodust tulenevalt on vastavas osas tühised ka käesolevas tsiviilasjas järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste p 3.7. ja 7.4.1.
6.Kostja leiab, et vaidlusaluse sõiduki tagastamisaegset väärtust tõendab Internetiportaali sõiduki hinnapäringu väljatrükk (tl 105), millest nähtuvalt on väljalaskeaastaga 2002, sõiduautode BMW mudeli 525 D 2,5 keskmine müügihind 131 977 krooni (8434,87 eurot). Kohus ei nõustu kostjaga, et sõiduki võõrandamise hind oli sõiduki tegelikust väärtusest madalam. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki tagastamise aegne väärtus oli 131 977 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Leping öeldi üles 27.01.2009 kirjaga määratud 14 päevase tähtaja möödumisel, seega alates 10.02.2009 (tl 79). Sõiduk tagastati hagejale 10.03.2009 (tl 80) ning müüdi hiljemalt 2010.a. augustis hinnaga 70 000 krooni (hind ilma käibemaksuta, tl 87). Kostja esitatud hinnapäringust ei selgu selles esitatud sõidukite tehnilist seisundit ega kaubanduslikku välimust, millised asjaolud vaieldamatult hinda mõjutavad. Seega ei ole hinnapäringus näidatud sõidukid võrreldavad sellisel määral, et nende pakkumishinna alusel teha järeldusi vaidlusaluse sõidukiga sarnases

tehnilises seisukorras oleva sõiduki võimaliku keskmise müügihinna kohta. Kohus leiab, et üksnes väljalaskeaasta ja automudeli järgi ei ole võimalik määrata, milline oli vaidlusaluse sõiduki harilik väärtus ehk selle konkreetse sõiduki keskmine kohalik müügihind. Lisaks ei tõenda portaalis avaldatud pakkumiskuulutused seda, millise hinnaga tegelikult sõidukeid müüdi, so ei tõenda nende sõidukite tegelikku müügihinda. Kostja väited, et andmete arhiveerimise fakt näitab, et viimase muudetud hinnaga õnnestus sõiduk müüa või loobus pakkuja müümast, kuna hinna veelkordne alandamine tähendanuks müümist alla turuhinna, on oletuslik ega ole veenev.

7.Vaidlusaluse sõiduki tagastamisel 10.03.2010 OÜ R poolt koostatud vara üleandmisvastuvõtmise aktis on fikseeritud, et sõiduki juhiuks on kriibitud, kapotil defekt, tagastange kriibitud, taga kojamees puudub. Samal päeval on sõiduki hoiule võtnud AA koostanud tehnoakti sõiduki tehnilise seisundi hindamiseks (tl 136). Akti kommentaarides on fikseeritud, et esimesed parktuled ei põle, taga numbritule parem xenon on roosa; remonti või vahetamist vajavatena on loetletud parem logar, välistemperatuuri andur, parem stabika kont (esimene), stabika puksid (esimesed), turbo õline, esimesed piduri klotsid, vasak tagumine kont, esisillas esimesed õõtsa puksid, taga kojamehe vars katki, parem tagumine uks ei tule väljast lahti, mootorituli välja võetud, kapott mõlkis, esiklaas katki, salongi ventilaator katkub, parkimisabi ei tööta, kliimaplokil üks nupp katki, pidurikettad 4 tk. Aktis on fikseeritud sõiduki läbisõit 162 757 km. Kostja esitatud hinnapäringust nähtuvalt on kostja valduses olnud sõidukile sarnase läbisõiduga (162 740 km) sõiduki müügikuulutus arhiveeritud hinnaga 84 000 krooni. Hinnapäringust ei selgu, kas hinnad sisaldavad käibemaksu või mitte. Kostja väide, et hinnapakkumises esimesel real märgitud sõiduk ongi vaidlusalune sõiduk, on paljasõnaline. Kostja väidetel tuvastas ta sõidukite samasuse (h)odomeetri näidu järgi, kuid vaidlusaluse sõiduki tehnoaktis ja hinnapäringus esitatud näidud ei kattu. Samas näitab hinnapäringu esimesel real näidatud sõiduki pakkumishind 84 000 krooni, et vaidlusaluse sõiduki hagejale tagastamise ajal pakuti sama mudeli ja aastakäigu sõiduautosid müüa ka samas hinnaklassis, millega hageja sõiduki mõni kuu hiljem müüs. Sama aastakäigu ja mudeli BMW-de hinnapakkumisest nähtuv suur hinnavahe 84 000 krooni – 235 000 krooni kinnitab samuti seda, et kasutatud sõidukite hind sõltub oluliselt sellistest asjaoludest, mida hinnapakkumine ei kajasta, näiteks sõiduki tehnilisest seisukorrast ja remondivajadusest. Vaidlusalune sõiduk on müüdud tagastamisest 4-5 kuud hiljem. Sõiduki müügiaja pikkust arvestades on põhjendatud hageja seisukoht, et hind, millega sõiduk müüa õnnestus, ongi selle sõiduki tegelik väärtus. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et alla turuhinna müümisel oleks sõidukile ostja leitud ja sõiduk võõrandatud oluliselt lühema ajaga. Võttes lisaks arvesse sõiduki tehnoaktis fikseeritud seisundit, asub kohus seisukohale, et hageja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et sõiduki müügihind 70 000 krooni vastas selle tagastamisaegsele tegelikule väärtusele. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
8.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5668,46 eurot.
9.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmas lause annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras. Järelmaksuga müügilepingu punktis 5.1. on pooled kokku leppinud viivisemääras 7 % aastas (0,02 % päevas). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude esitada ka selliselt, et nõutakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on õiguslikult põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja viivis põhinõudest 7 % aastas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab taotletud viivised kostjalt välja.
10.TsMS §173 lg 1 ja lg 4 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, kuid mitte menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad

menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hageja taotlust määrata kindlaks, et kostja on kohustatud menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lgs 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni, tuleb TsMS § 177 lg 2 kohaselt arvestada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise lahendis.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja