Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ülesütlemisest 25.06.2010 teavitas AS Sampo Pank kostjat kirjaga ja nõudis kogu lepingust tuleneva võlgnevuse kohest tasumist. Vaatamata AS-i Sampo Pank püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Kostja ei reageerinud AS Sampo Pank nõuetele, misjärel pank loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu hagejale. Nõude võõrandamisest teavitas Sampo Pank kostjat kirjaga kostja poolt teavitatud aadressil. Sellelegi teatisele kostja ei reageerinud. Hageja volitas OÜ-d Incure Inkasso Agentuur kostjalt võlga sisse nõudma. Hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale lepingust tulenevalt laenu põhisumma 1130,02 eurot ja viiviseid 73,81 eurot. Nimetatud viivised on arvestatud perioodil 25.06.2010 kuni 18.04.2011 (s.o 298 päeva) 73,81 eurot määraga 8,00 % aastas tasumata summalt 1130,02 eurot. Kostja poolt esitatud seisukohaga seoses on hageja selgitanud, et hageja ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks, kuna kostja ei ole võimeline mõistliku suurusega osamakseid tasuma, kostja poolt pakutud 25 euro suurune kuumakse ei ole hageja jaoks vastuvõetav. Samuti on hageja märkinud, et 265,20 euro ulatuses kahju hüvitise välja mõistmine on põhjendatud, kuna hageja põhitegevus ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu pidi hageja sõlmima võla tasumisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ-ga Incure Inkasso Agentuuri. Sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju summas 339,01 eurot, mis seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus. Hageja on kõnealust kahjuhüvitist juba vähendanud VÕS § 113 lg 5 alusel 73,81 euro võrra. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 10.1 on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 3, § 8 lg 2, § 76 lg 1, 3, § 101 lg 1, § 113 lg 5, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 1130,02 eurot ja viivis summas 73,81 eurot, samuti välja mõista võla sissenõudmiseks tehtud kulutused summas 265,20 eurot, kokku 1469,03 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi õigeks, kuid palub kohtul vähendada kahjuhüvitist summas 265,20 eurot. Kostja leiab, et kahjuhüvitis on kostja suhtes ebamõistlikult suur arvestades kostja igakuist sissetulekut lasetaia õpetaja abina summas 260 eurot. Lisaks on kostja ülalpidamisel alaealine laps. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda, kuna kostja üritas saavutada kompromisskokkulepet. Kostja leiab, et asja oleks võimalik lahendada kompromissiga selliselt, et kostja tasub igakuiselt hagejale 25 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) AS-i Sampo Pank ja kostja vahel on 10.07.2006 sõlmitud limiidileping nr XXX, mille kohaselt võimaldas AS Sampo Pank kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma (20 000 krooni) kasutamist ning kostja nimetatud võimalust ka kasutas; 2) kostja on jätnud oma kohustuse - järelmaksu limiidisumma tagastamine igakuiste maksetena 600 krooni ulatuses - tähtaegselt täitmata; 3) kostja on tunnistanud põhivõlga summas 1130,02 eurot ja viivist summas 73,81 eurot ning selle tasumise kohustust hagejale (tlk 45). Pooled vaidlevad kahjuhüvitise tasumise kohustuse üle.

TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja nõustus põhinõude ja viivise suurusega, sellele vastuväiteid ei esitanud ja kinnistas seda 28.06.2011 kohtule esitatud vastusele antud allkirjaga (tlk 45). Kooskõlas TsMS § 440 lõikega 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud sätetest tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 1130,02 eurot ja viivise 73,81 eurot ulatuses tõendeid uurimata, kuna kostja võttis põhivõlgnevuse ja viivise olemasolu, suuruse ja võlgnemise hagejale omaks. Kostja on esitanud vastuväite, et ta ei nõustu hageja poolt nõutava kahjuhüvitise suurusega summas 265,20 eurot, kuna kahjuhüvitis on ebamõistlikult suur arvestades kostja sissetulekut, mis on 260 eurot kuus. Samuti on kostja toonud välja asjaolud, et tema ülalpidamisel on alaealine laps ning kostja üritas lahendada asja kompromissi sõlmimisega. Hageja on seoses kostja esitatud vastuväidetega selgitanud, et hageja ei pea kompromissi sõlmimist võimalikuks, kuna kostja ei ole võimeline mõistliku suurusega osamakseid tasuma, kostja poolt pakutud 25 euro suurune kuumakse ei ole hageja jaoks vastuvõetav. Samuti on hageja märkinud, et 265,20 euro ulatuses kahju hüvitise välja mõistmine on põhjendatud, kuna hageja põhitegevus ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu pidi hageja sõlmima võla tasumisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ-ga Incure Inkasso Agentuur. Sellest tulenevalt tekkis hagejal kahju summas 339,01 eurot, mis seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus (tlk 36). Hageja on kõnealust kahjuhüvitist juba vähendanud 73,81 euro võrra ning taotleb jätkuvalt kostjalt kahju hüvitise välja mõistmist 265,20 euro ulatuses. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Antud juhul on kostja kasutanud võlgnevuse sissenõudmiseks Incure Inkasso Agentuur OÜ teenust ning tasunud selle eest 5304,30 krooni (tlk 36), s.o 339,01 eurot. Nähtuvalt hagiavaldusest on hageja kahjuhüvitist vähendanud VÕS § 113 lg 5 alusel viivise summa võrra ning taotleb seetõttu kostjalt üksnes 265,20 euro väljamõistmist (tlk 18). Kohus leiab, et hageja poolt nõutav summa on mõistlik ning vastava kulu kandmine hageja poolt tõendatud. Samuti oli hageja poolt vastavate kulutuste tegemine vajalik, kuna hageja enda põhitegevus ei ole võlgade sissenõudmine. Seoses kostja poolt välja toodud asjaoludega, et kahju hüvitise suurust tuleks vähendada, kuna kostja igakuine sissetulek on üksnes 260 eurot ja kostja ülalpidamisel on alaealine laps, märgib kohus, et kostja ei ole nimetatud väidete kinnitamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit, kuigi kostjale on Harju Maakohtu 22.08.2011 määruses selgitatud, et kõik asjas tähtust omavad dokumendid tuleb kohtule esitada kohtumääruse kättesaamisest 20 päeva jooksul. Kostja ei ole oma argumente kinnitavaid dokumente või muid tõendeid esitanud, mistõttu tuleb vastavad väited lugeda paljasõnalisteks. Kahjuhüvitise väljamõistmisel ei saa kohus arvestada vaid kostja majandusliku alukorraga, vaid peab arvestama ka asjaolu, kas hageja kandis kostja tegevusest tingituna kahju ja kas hageja poolt tehtud kulutused olid põhjendatud. Tulenevalt AS-i Sampo Pank ja kostja vahel sõlmitud lepingu punktist 10.1 on lepingu pool kohustatud hüvitama täies ulatuses teisele lepingu poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud põhjendatud kahjud. Samuti tuleneb VÕS § 128 lg-st 3, et hüvitatava kahju hulka kuulub kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks. Käesoleval juhul on hageja põhjendanud juriidilise teenuse kasutamise vajadust asjaoluga, et hageja enda põhitegevus ei ole võlgade sissenõudmine, samuti on hageja esitanud tõendi juriidilisele teenusele kulunud summa suuruse kohta. Seetõttu on põhjendatud kostjalt VÕS § 113 lg 5 alusel hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmiseks tehtud kulutused 265,20 euro ulatuses. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1130,02 eurot hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 73,81 eurot ja hageja poolt tehtud kulutused summas 265,20. Kokku 1469,03 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 1395,22 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 319,55 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.