2-09-52855 Mikhail Kravtsovi hagi Ljudmilla Artjunina ja Dmitri Novikovi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 27.mai 2011 otsus
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Mikhail Kravtsovi apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Mikhail Kravtsov (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Anatoli Majevski Kostja Ljudmilla Artjunina (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Dmitri Novikov (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostjate lepinguline esindaja Marina Suhnjova Menetluse liik Tsiviilasja hind apellatsioonmenetluses
Kirjalik menetlus 2146,82 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.mai 2011 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Kostja Ljudmilla Artjunina esimese astme kohtus kantud menetluskulud jätta hageja Mikhail Kravtsovi kanda.
2.Hageja Mikhail Kravtsovi ja kostja Dmitri Novikovi esimese astme kohtus kantud menetluskulud jätta nende enda kanda.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta Mikhail Kravtsovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mikhail Kravtsovi esitas 13.10.2009 Harju Maakohtusse hagi Ljudmilla Artjunina ja Dmitri Novikovi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus hagiavalduses ja selle täiendustes kostjatelt solidaarselt välja mõista 33 590 krooni varalise kahju hüvitamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
2.Hagi põhjenduste kohaselt on hageja KÜ xxxxxxxx xxx xx liige. L.Artjunina on KÜ juhatuse esimees. 02.04.2009 kohtusid hageja ja kostja maja keldriruumis. Hageja palus L.Artjuninal alla kirjutada avaldusele, millest viimane keeldus. Küsimusele, miks ta ei taha allkirja anda, vastas D.Novikov rusika- ja jalahoopidega. Hageja üritas end kaitsta tooliga, kuid L.Artjunina võttis selle ära, jälgis toimunud ja ei peatanud D.Novikovi. Hageja D.Novikovi ei löönud. Hiljem selgus, et D.Novikov on L.Artjunina poeg. Hageja viidi kiirabiga haiglasse. Tema avalduse alusel algatatud kriminaalasi lõpetati.
3.Füüsilist vägivalda hageja vastu kavandas L.Artjunina hageja kui KÜ revisjonikomisjoni liikme järelepärimiste tõttu. L.Artjunina vastutab hageja tervisekahjustuse eest kui teole kihutaja. Ta lootis psüühiliselt ja füüsiliselt maha suruda hageja vastuseisu. Toimus vanema inimese peksmine. Hageja peab käima igakuiselt arstide vastuvõtul, ta on psühholoogi juures arvel, võtab rahusteid ja unerohtu. Hagejal on tuvastatud orgaaniline kesknärvisüsteemi kahjustus. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu. 02.04.2009 kokkusaamise põhjuseks oli L.Artjunina nõue, et hageja esitaks KÜ raha varastamise süüdistusi tõendavad dokumendid. Selle asemel nõudis hageja KÜ arveid alates 2001.aastast, kuigi talle on kogu aeg antud nõuetekohast informatsiooni. L.Artjunina kutsus kokkusaamisele poja kaasa, kelle juuresolekul käitub hageja viisakamalt. Hageja tunneb D.Novikov juba 2001.aastast ja ta teadis, et D.Novikov on L.Artjunina poeg.
5.Keldris toimunud kakluse provotseeris hageja. D.Novikovi küsimusele, miks hageja L.Artjunina peale karjub, vastas hageja sõimuga ja haaras D.Novikovil rinnust. Püüdes rünnakut lõpetada, lõi D.Novikov hagejat. Hageja ei rahunenud, vaid haaras tabureti ja viskas selle D.Novikovi suunas. Hageja haaras D.Novikovil näost, põhjustades vigastusi. Seda on tunnistas kriminaalasja menetluse käigus ka hageja. Seejärel kaklus lõppes ja hageja väljus iseseisvalt ruumist.
6.L.Artjunina käitumises puudub õigusvastasus. D.Novikov oli küll objektiivselt hooletu ja põhjustas hagejale tervisekahjustuse, kuid tema käitumine on subjektiivselt vabandatav. Hageja provotseeris kakluse ja kasutas esimesena vägivalda. D.Novikov tegutses hädakaitse olukorras.
7.Hageja hilisemad kulutused ravimitele ja ravile ei ole seotud hagejale põhjustatud tervisekahjustusega. Mitmed hageja kirjeldatud tervisehäired on tavalised iga 70aastase inimese juures. Emotsionaalne pingestatus ja murelikkus on hageja tavalised
isikuomadused. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata või vähendada kahjuhüvitise suurust VÕS § 139 ja 140 alusel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi D.Novikovi osas osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitamiseks 1339,78 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 133,98 eurot. L.Artjunina osas jättis kohus hagi rahuldamata.
9.Pooltel puudub vaidlus, et 02.04.2009 toimus hageja ja D.Novikovi vahel kaklus, et kakluse käigus tekitasid nad teineteisele kehavigastusi ja vähemalt mingis ulatuses on hageja pidanud tegema tervisekahjustuse tõttu kulutusi enda ravile. Vaidlus seisneb selles, kas kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest hageja enda provotseeriva käitumise tõttu ja milline on nende vastutuse ulatus.
10.Tõendatud on D.Novikovi tegu, kahju ning põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on selliselt kahju tekitamine õigusvastane. Tõendatud ei ole, et D.Novikov oleks tegutsenud hädakaitse seisundis, samuti ei ole ta tõendanud süü puudumist.
11.Tõendamist ei leidnud, et L.Artjunina oleks kihutanud D.Novikovi kahju tekitamisele või aidanud sellele kaasa. L.Artjunina käitumises puudub õigusvastasus ja ta ei vastuta hagejale kahju tekitamise eest.
12.Hageja on esitanud ravimite ja raviteenuste arved pika ajavahemiku kohta. Tõendatud ei ole, et hageja hilisemad võimalikud tervisehäired, sh psüühilised häired, oleks põhjustatud D.Novikovi teost. Ekspertiisiakti nr 77 p-s 4 kinnitas ekspert, et hageja tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, paranevad 4 nädala piirides ning raske kehalise haiguse tunnused puuduvad. Kostja teoga saavad põhjuslikus seoses olla üksnes kahju tekitamisele järgnenud ühe-kahe kuu jooksul kantud ravikulud, mis on olemuslikus seoses tekitatud vigastuste iseloomuga. Põhjendatud kulu ravimitele ja arstivisiitidele on kokku 963 krooni.
13.Hambaraviga seotud põhjendatud kahju on 20 000 krooni, sest kahju tekitajal ei ole kohustust hüvitada kogu ravikulu, kui kannatanud valib kallima ravimeetodi (võimaliku plaatproteesi asemel implantaadi). Kahju tekitaja peab hüvitama sarnastel asjaoludel tavaliselt kasutatava ravimeetodi kulu. Seega on kogu varalise kahju suurus 20 963 krooni.
14.Võttes arvesse hageja välimuse ajutist halvenemist, sellega seonduvat kõrgendatud tähelepanu teiste isikute poolt, korduvaid visiite arstide juurde, raviprotseduure ja nendega seonduvaid emotsionaalseid läbielamisi ning muid asjaolusid, on põhjendatud D.Novikovilt välja mõista mittevaralise kahju hüvitamiseks 10% varalise kahju summast ehk 2096 krooni. Kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 järgi puudub alus. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
16.Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel kõiki asjaolusid ja tõendeid, mille tagajärjel tegi kohus ilmselt ebaõiglase otsuse. Kohtuotsus ei ole õige osas, millega kohus jättis hagi L.Artjunina suhtes rahuldamata, samuti väljamõistetud hüvitise suuruse osas.
17.Füüsilist vägivalda hageja vastu kavandas L.Artjunina. Majas, kus elab hageja, tekkisid ühistu liikmete ja juhatuse esimehe L.Artjunina vahel pingelised suhted selle tõttu, et hageja võtab pidevalt ja aktiivselt osa üldkoosolekutest ning nõuab revisjonikomisjoni liikmena KÜ finantsdistsipliini jälgimist.
18.Asja materjalidest nähtub, et L.Artjunina kutsus oma poja D.Novikovi hagejaga kohtumisele eesmärgil mõjutada hagejat füüsiliselt (ähvardamisega või füüsilise jõu kasutamisega). Hageja soovis vaid L.Artjuninale üle anda dokumendid, viimane keeldus neid koosolekul vastu võtmast ja kutsus hageja selleks maja keldrisse. Asjaolu, et L.Artjunina ei püüdnud takistada D.Novikovi peksmist viitab sellele, et L.Artjunina kavandaski seda. VÕS § 1045 lg 4 sätestab, et kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.
19.Kriminaalasja raames teostatud isiku ekspertiisiakti nr 77 kohaselt on hagejal tuvastatud verevalumid kehal, pea põrutushaavad, ninaluu murd ning hammaste murd ja nihestus. Kohtule on esitatud arsti vastuvõttude ja ravimite eest tasumise dokumendid. Nende vastuvõtmist piiras maakohus kõigest veidi üle kahekuulise ajavahemikuga.
20.Murtud hamba taastamise hinna osas valis kohus tunnistaja, hambaarst K.K ütlustes nimetatud taastamise variantidest odavama meetodi, kuigi tunnistaja seletas, et kallim meetod ehk implantaat on kõige lähedasem naturaalsele seisundile. Seega rikkus kohus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise põhimõtet.
21.Kohus ei arvestanud varalise ja mittevaralise kahju suuruse määramisel asjaoluga, et tegemist on eaka, mitmeid haigusi põdeva kannatanuga, kellele igasugune tervise kahjustamine mõjub palju rängemalt kui noorele ja tervele isikule. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostjad palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
24.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
26.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus jättis hagi L.Artjunina vastu õigesti rahuldamata. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et L.Artjunina oleks kavandanud füüsilist rünnakut hageja vastu.
27.Kahju suuruse hindamisel võttis maakohus põhjendatult arvesse need ravimite ja raviteenuste arved, mis on seoses D.Novikovi poolt hagejale tekitatud kehavigastustega. Asja materjalist ei nähtu, et kohus oleks piiranud hagejal tõendite esitamist. Kohus põhjendas otsuses, miks ta kõiki arveid ei arvestanud.
28.Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ka hambaravikulude eest hüvitise määramise osas. Maakohus leidis õigesti, et kahju tekitaja peab hüvitama sarnastel asjaoludel tavaliselt kasutatava ravimeetodi kulu. Selline seisukoht on kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga.
29.Otsese varalise kahju suuruse kindlakstegemisel ei oma tähtsust asjaolu, et hageja on eakas ja haige. Seda arvestas kohus muude asjaolude kõrval mittevaralise kahju suuruse kindlakstegemisel.
30.Maakohtu menetluskulude jaotust ringkonnakohus ei muuda. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud hageja.
31.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.