Võlaõigus › Töövõtulepingud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

01.11.2010 Harju Maakohtusse saabunud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.07.2009 töövõtulepingu nr 2 PL veetrassi kaeve- ja planeerimistööde teostamiseks. Peatöövõtjaks oli MTÜ XXX, kellel oli alltöövõtu suhe kostjaga. 10.07.2009 hageja esitas teostatud tööde osas kostjale arve 90019 summas 12 000 krooni. Arve on kostja poolt hagejale tasutud. 20.07.2009 hageja esitas teostatud tööde osas kostjale arve XXX summas 29 700 krooni makse tähtajaga 03.08.2009. Arvest tasus kostja hagejale osaliselt 09.08.2009 summas 14 000 krooni. Teostatud töö suhtes kostjal pretensioonid puudusid. Kostja palus maksetähtaja pikendust arvejäägi 15 700 krooni tasumiseks põhjendusega, et kostja esindaja viibib Soomes. Hageja nõustus sellega esialgu. Vaatamata ettepanekutele kostja arvejääki siiski ei tasunud. Hageja nõudis jätkuvalt arvejäägi tasumist. Hiljem võttis kostja seisukoha, et hageja jättis kokkulepitud tööd sootuks teostamata, mistõttu kostja lõpetas tööd oma kuludega osaliselt arvejäägi ulatuses. Hageja sellega ei nõustu, kuna peatöövõtja oli peale hageja poolset tööde lõpetamist tööd heakskiitnud. 21.01.2010 andis hageja kostja tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenust osutavale L inkassole. Viimane saatis kostjale postiga ja samuti e-postiga võlateatise. Kostja vastas eposti teel väites, et hageja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Mistõttu kostja väidetavalt ise lõpetas omal kulul planeerimistööd. Kui väidetavate tööde lõpetamine ka selliselt toimus, siis oli see kostja omavoli. Kostja ei teavitanud hagejat puudulikult teostatud töödest ega andnud võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Oma vastuses kostja tunnistab hageja ees võlgnevuse jääki 8700 krooni, kuid pole viimast senini hagejale tasunud. L inkasso on välja selgitanud, et peatöövõtjal, MTÜ XXX puudusid pretensioonid hageja teostatud tööde suhtes ja kõik töörahad on MTÜ XXX kostjale tasunud. Teostatud tööd kinnitas MTÜ XXX esindaja koheselt peale hageja poolsete tööde lõpetamist. Seega ei saa pidada õigeks kostja väidet, et tema lõpetas tööd ise. Hagejale teadaolevalt kostja tõepoolest on rentinud ehitusmasinaid jms, kuid teostas vastavaid töid kostja esindajale kuuluval krundil, mis asub samas asulas, kus toimusid kõnealuse veetrassitööd. Kostja on esitatud arvet nr. XXX tunnistanud tasudes sellest 14 000 krooni. Veelkord on kostja tunnistanud võlgnevust kirjalikult esitades vastuväite kostjale L inkasso vahendusel. Kostja väited teostamata või puudulikult teostatud töödest on valed ja esitatud mitmeid kuid hiljem, mis tavatingimustel on äärmiselt ebamõistlik. Kostja on kõrvalekaldunud töövõtulepingule kohaldatavast VÕS § 644. Samuti pole kostja esitanud hagejale töövõtulepingu nr. 2 ülesütlemise teatist ega kavatsusest võlajäägi arvelt teostada väidetavaid lõpetamata töid. Lähtuvalt VÕS §

646 järgi oleks tulnud sellises olukorras kostjal anda hagejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Teostatud tööde iseloomust lähtuvalt ei saanudki esineda varjatud puuduseid või lausa tegemata jätmiseid, millele on kostja viidanud. Poolte vahel puudusid muud kokkulepped või lepingu muudatused, mis oleks tinginud hageja poolse osalise tööteostamise või selle hilisema lõpetamise. Hageja teostas kokkulepitud tööd tähtajaks. Peatöövõtja on hageja poolt teostatud tööd heaks kiitnud ja vastuvõtnud. Üksnes sel põhjusel tasuski MTÜ XXX kostjale arve. Sellega oli kostja kohustatud hagejale tasuma viimase poolt esitatud arve. Neil asjaoludel leiab hageja, et tema nõue on õigustatud ja tõendatud. Faktid kogumis viitavad üksnes situatsioonile, et poolte vahel kehtis töövõtuleping kuni tööde lõpetamiseni. Hageja täitis omad kohustused täielikult, kostja ei ütelnud lepingut üles ega esitanud nõudeid või muid pretensioone mõistliku aja jooksul. Kostja on peatöövõtjalt saadud tööraha, millise oli osaliselt kohustatud tasuma hagejale, jätnud endale põhjendamatult. Võlgnevuse suurus on 15 700 krooni, mis koosneb võlgnevuse põhiosast 15 700 kroonist. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 15 000 krooni. 03.06.2011 esitatud selgituse kohaselt hageja poolt koostati arved jooksva meetri alusel, milleks oli magistraaltorustiku 50 mm läbimõõduga 648,4 m ja tarnetorustikku 32 mm läbimõõduga 264,4 m.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse ja kostja täiendavate seisukohtade kohaselt kostja tunnistab nõuet osaliselt ning peab põhjendatuks 8700 krooni suuruse summa tasumist hagejale. Seda on kostja ka hagejale ja tema võlanõudega tegelenud esindajale kinnitanud. Kostja vaidleb vastu 6300 kr nõudele, kuna hageja ei täitnud lepingust tulenevaid nõudeid, mistõttu pidi kostja hageja poolt tegemata jäetud tööd ise lõpule viima ning kandma seetõttu täiendavaid kulusid. Asjade sellist käiku selgitas kostja ka L OÜ , kellele hageja oma nõude üle andis. OÜ L saadetud kirjast nähtub, et kostja on hagejal palunud teha kreeditarve 8700 krooni tasumiseks, mida hageja siiani teinud ei ole. Ilma maksedokumendita ei saa juriidiline isik raha üle kanda. Seega on poolte vahel vaidlus 6300 krooni suuruse summa tasumises, mis oleks ka käesoleva hagihinnaks. Töövõtulepingu nr 2/2 punkt 1 kohaselt kohustus täitja vastavalt tellija soovile kaeve ja planeerimistööd lõpule viima. Töövõtuleping lõppes 27.07.2009.a. Hageja lahkus töömaalt töid lõpetamata ja üleandmata. Hageja jättis täielikult tegemata planeerimistööd. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal kohustust teavitada hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest, kuna ei olnud tööd, mida analüüsida või hinnata (töö oli tegemata). Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu eesmärki ei täidetud ning hageja kohustuseks olevad tööd ei valminud ja neid ei antud tellijale üle lepingujärgseks tähtajaks, milleks oli 27.07.2009.a. ega ka hiljem. Sellest lähtuvalt ei tekkinud tellijal kohustust töö eest tasuda. Kuna hageja lepingujärgseks kohustuseks olevad tööd olid planeerimistööde ulatuses täielikult tegemata, siis ei olnud kostjal võimalik nende tööde kvaliteeti, seadusele vastavust ega lepingule vastavust hinnata. Kuna kostja oli kohustatud tööd üle andma lõpptellijale MTÜ XXX ja tööd olid lõpetamata, siis oli kostja sunnitud tööd ise lõpule viima, mida ta tegi 30. ja 31. juulil 2009.a. Planeerimistööde tegemiseks tellis kostja eelpoolnimetatud kuupäevadeks rendifirmalt R laadurmasina Bobcat S 130 ja treileri Respo 2,1T. Väär on hagiavalduse väide, et kostja teostas ehitusmasinatega töid kostja esindajale kuuluval krundil. Kostja teostas planeerimistööd PL kogu veetrassi ulatuses. Väär on hagiavalduse väide,

et peatöövõtja (s.o. MTÜ XXX) on hageja poolt teostatud tööd heaks kiitnud ja vastu võtnud. Peatöövõtja MTÜ XXX ei ole ega oleks saanudki hageja poolt teostatud töid heaks kiita ega neid vastu võtta, kuna hageja ja MTÜ XXX vahel puudus lepinguline suhe. Hageja poolt esitatud MTÜ XXX õiend on vastuolus MTÜ XXX juhatuse liikmete RR, TJ ja ON poolt 24.01.2010.a. kostjale antud allkirjadega selle kohta, et planeerimistööd viis lõpule DEOÜ, samuti on see vastuolus ehitustööde päevikus RR poolt antud allkirjaga, mis kinnitab, et P objektil planeerimistööd teostas DEOÜ . Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Hageja ei ole tõendanud, et ta on tööd teostanud või et kostja oleks tööd vastu võtnud ning töö eest saadav tasunõue oleks muutunud sissenõutavaks. Kuna hageja ei võtnud vastu kostja poolt pakutud kompromissi, siis asub kostja seisukohale, et hagi on tõendamata ja palub see jätta täielikult rahuldamata. Kostja loobub 27.12.2010.a. vastuses esitatud seisukohast, et tunnistab nõuet osaliselt 8700 krooni suuruses summas. Kostja ei tunnista nõuet.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus, kuulanud ära tunnistaja ja menetlusosalised vande all, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 144 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 06.07.2009 töövõtulepingu (tlk 8), mille punkt 2 kohaselt kohustus hageja vastavalt tellija soovile kaeve- ja planeerimistööd lõpule viima. Töövõtulepingu punkt 5 kohaselt leping jõustub selle allakirjutamise hetkest ning kehtib kuni 27.07.2009. Kuigi lepingus ei ole kokku lepitud, kus tööde tegemine aset leiab, siis poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et hageja pidi kaeve- ja planeerimistöid teostama PL veetrassi ehitamisel. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on esitanud kostjale 2 arvet: arve nr 90019 summas 12 000 krooni, mille kostja on tasunud ja arve nr XXX summas 29 700 krooni, millest kostja on tasunud 14 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arve nr XXX tervikuna tasumist. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja teostas kaeve-ja planeerimistöid kuni 20.07.2009, lahkus objektilt ja hiljem enam tagasi ei tulnud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja poolt on töövõtulepingust tulenevad kohustused täidetud ja kas hageja töövõtulepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö (valmis) tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused on üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase vastuväite põhjendades, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole lepingus kokkulepitud töid lõpetanud.

Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. Nagu kohus on eelnevalt leidnud, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja teostas Pikaliiva objektil kaeve-ja planeerimistöid kuni 20.07.2011 ning kohus loeb nimetatud asjaolu tuvastatuks. Hageja on seisukohal, et tema poolt on lepingujärgsed tööd teostatud. Kostja ei soovi hagejale maksta seetõttu, et hageja ei ole töid lõpuni viinud. Kostja väitel on ta hageja poole pöördunud suuliste pretensioonidega. Hageja eitab seda. Nii hageja seadusliku esindaja kohtuistungil antud ütlustega (tlk 90) kui kostja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud ütlustega (tlk 92) on tõendatud, et 20.07.2009 hageja lõpetas kaeve- ja planeerimistööd P -L veetrassi ehitamisel ja andis sellel kuupäeval arve kostjale üle. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping (tlk 8) ei reguleerinud, millisel viisil tuli töid üle anda ning leping ei näinud kohtu hinnangul ka ette, et pooled oleksid tööde üleandmisel-vastuvõtmisel pidanud vormistama akti. Lepingu punkti 3 kohaselt on kokku lepitud üksnes selles, et töötasu makstakse välja peale lepingu punktis 1 oleva töö sooritamist. Kuivõrd hageja lõpetas tööd 20.07.2009 ja andis kostjale üle arve, siis sai kostja sellest järeldada, et hageja poolt on tööd lõpetatud. Vastavalt poolte seaduslike esindajate poolt vande all antud ütlustele (tlk 90 ja 92) viibisid mõlemad pooled tööde tegemise ajal koha peal, seega oli kostja kohe võimalik tööd üle vaadata. Kohus leiab, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei näinud ette tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamist, siis ei olnud vaja seda koostada. Kostja seaduslik esindaja on 11.05.2011 mai kohtuistungil kinnitanud, et kostja poolt anti tööd suulise aktiga MTÜ XXX üle. Seega ei vormistatud ka kostja enda poolt objekti tellijale MTÜ XXX üleandmisel kirjalikku üleandmise-vastuvõtmise akti. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, kuivõrd kostjal oli võimalik pärast 20.07.2009 hageja poolt kaeve-ja planeerimistööde lõpetamist ning hageja poolt kostjale arve üleandmist hageja poolt teostatud töö üle vaadata ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale esitanud pretensioone, hageja poolt on tööd teostatud osaliselt või mittenõuetekohaselt, siis tuleb lugeda VÕS § 637 lg 3 ja lg 5 sätteid ning töövõtulepingu punkti 3 silmas pidades hageja poolt töövõtulepingujärgsed tööd valminuks ja kostjale üleantuks. Vastavalt VÕS § 641 lõikele 1 peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vastavalt VÕS § 644 lg 3 vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui tellija ei teata töö puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamisest. Sellisel juhul kaotab tellija võimaluse kasutada töö puudustest tulenevalt õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu. VÕS § 644 lg 3 sätestatud negatiivne tagajärg (s.o töövõtja vabaneb vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest ja tellija ei saa seetõttu tema vastu kasutada õiguskaitsevahendeid) saabub, kui tellija ei teata tehtud töö puudusest seaduses või lepingus ettenähtud tähtaja jooksul. Ühtlasi sätestab VÕS § 646 lg 1, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.

Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostja oleks pärast hageja poolt tööde teostamist esitanud hagejale pretensioone selle kohta, et hageja poolt on tööd teostatud üksnes osaliselt või mittenõuetekohaselt. Alles pärast seda kui hageja oli andnud võlgnevuse sissenõudmiseks L OÜ on kostja 21.01.2010 e-kirjas vastanud, et hageja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata. Kohus leiab, et kostja ei või töö mittevastavusele tugineda. Mõlemad pooled tegutsesid majandustegevuses. Seega oli kostjal töö ülevaatamise kohustus. Hageja lõpetas töö 20.07.2009, töö mittevastavusest teatamine 2010 aasta jaanuaris ei ole tehtud mõistliku aja jooksul. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Lg 6 kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku ja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on eelnevalt asunud juba seisukohale, et kuivõrd hageja lõpetas tööd 20.07.2009 objektil, andis arve kostjale üle ja lahkus objektilt, siis tuleb lugeda hageja poolt töövõtulepingujärgsed tööd valminuks ja kostjale üleantuks. Seega juhul kui kostja oli seisukohal, et hageja poolt on tööd osaliselt teostamata ehk töö ei vasta lepingutingimustele oleks kostja pidanud VÕS § 641 lg 1 alusel teavitama, et töö ei vasta lepingutingimustele ja andma hageja mõistliku tähtaja töö parandamiseks. Juhul kui hageja oleks keeldunud tööde parandamisest, siis oleks kostja saanud VÕS § 641 lg 5 alusel ise töö parandada või lasta seda teha ja nõuda hagejalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ja andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt oli töö osaliselt teostamata või hageja poolt teostatud töös esinesid puudused. Tunnistaja RR (tlk 88) ütluste kohaselt ei olnud kostja esitanud temale mingeid pretensioone, et M OÜ ei olnud teinud seda mida vaja. Tunnista RR ütluste kohaselt kui ta käis viimast arvet maksmas, siis temaga oli kaasas DL DEOÜ juhatus liige, oli juttu, et tuleks maksta kohe OÜ M , kuid DL liige soovis maksta interneti pangas, DL ei öelnud, miks ta kohe OÜ M ei maksnud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks teostanud planeerimistöid. Tunnistaja RR ( tlk 88) ütluste kohaselt oli lisaplaneerimine vajalik töö. Kostja poolt esitatud ehitustööde päeviku kohaselt on kostja 30.07.2009 ja 31.07.2009 teostanud planeerimistööde tasandamist (tlk 50-51). Ehitustööde päevikule on alla kirjutanud kostja esindaja juhatuse liige DL ja tellija esindaja RR. Seega ehitustööde päevikuga on tõendatud, et kostja poolt teostatavateks töödeks 30.07.2009 ja 31.07.2009 oli planeerimistööde tasandamine, mitte planeerimistööde tegemine. Seega ei olnud kostja poolt 30.07.2009 ja 31.07.2009 tehtud tööde näol tegemist töödega, mida oleks pidanud vastavalt lepingule tegema hageja. Kohus ei nõustu kostja väitega, et poolte vahel kokku lepitud hind 35 krooni jooksva meetri eest sisaldab käibemaksu. Tavapärane on, et kui lepingupoolteks on maksukohustuslased, siis hinnale lisandub käibemaks, sest maksukohustuslastel on võimalik tasutud käibemaks sisendkäibemaksuna tagasi saada. Olukord oleks teistsugune kui tellijaks oleks olnud eraisik, sellisel juhul oleks lepingus olema kokku lepitud lõpphind koos käibemaksuga. Kohus loeb hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (t lk 90) tõendatuks, et lepingus kokkulepitud tasu 35 krooni jooksva meetri eest ei sisalda käibemaksu ning seega tuleb hinnale 35 krooni jooksev meeter lisada käibemaks.

Hageja on 03.06.2011 kohtule esitatud selgituse kohaselt arveid koostanud jooksva meetri alusel, milleks oli magistraaltorustikku 50 mm läbimõõduga 648,4 m ja tarnetorustikku 32 mm läbimõõduga 264,4 m, mis teeb kokku 948.8 meetrit, mille eest oleks pidanud arve olema ilma käibemaksuta 33 208 krooni. Hageja on esitanud arveid kokku ilma käibemaksuta 34 750 krooni ja koos käibemaksuga 41 700 krooni. Kui lähtuda sellest, et töövõtulepinguga kokkulepitud jooksva meetri hinnale lisandub käibemaks, siis lähtudes hageja poolte esitatud arvest 34 740 kroonile ilma käibemaksuta, oleks tegemist 992, 86 jooksva meetriga. Tunnistaja RR (tlk 88) ütluste kohaselt oli veetrassi pikkus 911 meetrit tagantjärgi mõõdetuna. Hageja seadusliku esindaja poolt vande all antud ütluste (tlk 90) kohaselt esmased meetrid tulid kulunud torude pealt, arveid tehes hageja lähtus järele jäänud torude põhjal tehtud arvestusest. Ülejäänud arve koosnes meetritest ja lisatööst, mis oli P kaupluse juures sama Hajaasustusprogrammi raames, kuid peatöövõtja oli teine. Kohus leiab, et kuna hageja poolt esitatud arve sisaldas ka P kaupluse juures tehtud kaevetöid, siis sellega on seletatav hageja poolt esitatav arve summas 34 750 krooni ilma käibemaksuta ning 41 700 krooni koos käibemaksuga, mis vastab 992,86 jooksvale meetrile, millest on tõenäoliselt lähtutud hageja poolt arve esitamisel. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks pärast hageja käest arve nr XXX saamist esitanud hagejale vastuväited arve osas. Selle asemel on kostja 09.08.2009 14 000 krooni ehk pool arvest hagejale tasunud. Kostja käitumine arve XXX täieliku tasumise osas on olnud kohtu hinnangul vastuoluline. 21.01.2010 L OÜ saadetud vastuses hageja võlanõudele (tlk 13) on kostja väitnud, et arvest XXX summa 14 000 krooni on kostja tasunud ettemaksuna. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud arvest XXX summa 14 000 krooni 09.08.2009, s.o. 2 nädalat pärast töövõtulepinguga kokku lepitud tööde teostamise tähtaega (27.07.2009). Kuivõrd hageja oli enda hinnangul juba kõik tööd objektil teostanud ja objektilt lahkunud, siis ei saanud 09.08.2009 kostja poolt arvest 920020 summa 14 000 krooni tasumisel tegemist olla ettemaksuga, sest ettemaks tehakse teadaolevalt enne tööde teostamist, mitte pärast seda. Vastuses L OÜ võlanõudele on kostja kinnitanud, et on valmis hagejale tasuma 8700 krooni, samas ei ole kostja seda summat hagejale tasunud. 27.12.2010 vastuses hagiavaldusele kostja väitnud, et vaidleb vastu 6300 krooni nõudele, kostja on palunud hagejal teha kreeditarve summale 8700 krooni, mida hageja ei ole teinud ning ilma maksedokumendita ei saa juriidiline isik raha üle kanda. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja väide, et ilma hageja poolt summale 8700 krooni kreeditarvet tegemata ei saa kostja hagejale raha üle kanda. Nagu eelnevast nähtub on kostja 09.08.2009 tasunud arvest 920020 14 000 krooni ja kostjal ei olnud mingit probleemi arvet osaliselt tasuda. Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millistest alustest lähtuvalt oli kostjal õigus tasuda hageja esitatud arvest nr XXX 14 0000 krooni ning jätta esitatud arve ülejäänud osas tasumata. Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab nõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab hinda VÕS § 112 lg 1 alusel või taganeb lepingust VÕS § 116 lg 1 alusel (Riigikohtu 28.10.20018 otsuse nr 32-1-80-08 p 32). Kostja ei ole esitanud hagejale hinna alandamise avaldust ega lepingust taganemise avaldust. Kostja ei ole esitanud hagejale kahju hüvitamise nõuet, mida kostja saaks tasaarveldada hageja nõudega kostja vastu. Kohus leiab, et kostja vastust L OÜ võlanõudele ei saa lugeda hageja vastus kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Kostja sellisest käitumisest kohus järeldab, et kostja vastuväited arve kogu ulatuses tasumiseks on olnud otsitud ning on esitatud eesmärgiga vältida arvet kogu summa ulatuses tasumast. Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud TJ, EI, ON ja RR poolt 24.01.2010 antud kinnituse, et planeerimistööd viis lõpule DEOÜ sest tegemist ei ole tõendiga TsMS kohaselt, samuti ei ole teada, mis asjaoludel eelnimetatud isikud on antud kinnituse andnud. Eelnimetatud isikutest on kostja taotlenud tunnistajana üle kuulata üksnes RR, kes kohtuistungil on andnud

ütluseid selle kohta, et DL käis temalt allkirja küsimas selle tõttu, et tööd on korrektselt lõpetatud. Seega tunnistaja RR poolt antud ütlused lähevad vastuollu 24.01.2010 antud kinnitusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 15 000 krooni ehk 958, 67 eurot. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, jäävad kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMs § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksu, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.