Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.10.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-27819
Tsiviilasi
AS DnB NORD Liising hagi OÜ Quickmark ja Monika Vinerfeldi vastu võlgnevuste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
28 630.51 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.05.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Monika Vinerfeldi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.09.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Monika Vinerfeld (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx), lepinguline esindaja v/adv Martin Traat Vastustaja AS DnB NORD Liising (registrikood 11315936, asukoht Lõõtsa t 2b Tallinnas), lepinguline esindaja Mari Mõis
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.05.2010 otsus tühistada osas, millega mõisteti Monika Vinerfeldilt hageja kasuks välja vara lepingulise jääkmaksumuse ja müügihinna vahe 194 533.55 krooni ja viivised nimetatud summalt ning saata selles osas tsiviilasi uueks lahendamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses (TsMS § 654 lg 22): 1) Hagi rahuldada OÜ Quickmark suhtes. Monika Vinerfeldi suhtes rahuldada hagi osaliselt. 2) Mõista AS-i DnB Nord Liising kasuks välja OÜ-lt Quickmark ja Monika Vinerfeldilt solidaarselt tasumata liisingumaksed summas 43 521.17 krooni ja vara tagastamise ning müügiga seonduvad täiendavad kulud summas 18 934.88 krooni, seega kokku
põhivõlana 62 456.05 krooni, mis alates 01.01.2011 vastab 3989.12 (kolme tuhande üheksasaja kaheksakümne üheksale eurole ning 12 sendile) eurole. 3) Mõista AS-i DnB Nord Liising kasuks välja OÜ-lt Quickmark ja Monika Vinerfeldilt solidaarselt põhivõla 3989.12 euro maksmisega viivitamise eest seisuga 14.05.2010 viivis summas 3640.07 (kolm tuhat kuussada nelikümmend eurot 07 senti) eurot. 4) Mõista AS-i DnB Nord Liising kasuks välja OÜ-lt Quickmark ja Monika Vinerfeldilt solidaarselt viivis alates 15.05.2010 kuni põhivõla 3989.12 euro täitmiseni 0,25% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. 5) Mõista AS-i DnB Nord Liising kasuks välja OÜ-lt Quickmark vara lepingulise jääkmaksumuse ja müügihinna vahe 194 533.55 krooni, mis alates 01.01.2011 vastab 12 425.02 (kaheteistkümne tuhande neljasaja kahekümne viiele eurole ning 02 sendile) eurole. 6) Mõista AS-i DnB Nord Liising kasuks välja OÜ-lt Quickmark põhivõla 12 425.02 euro maksmisega viivitamise eest seisuga 14.05.2010 viivis summas 11 337.83 (üksteist tuhat kolmsada kolmkümmend seitse eurot 83 senti) eurot. 7) Mõista AS-i DnB Nord Liising kasuks välja OÜ-lt Quickmark viivis alates 15.05.2010 kuni põhivõla 12 425.02 euro täitmiseni 0,25% päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. 8) Hageja menetluskulud jäävad OÜ Quickmark kanda. 9) Saata uueks lahendamiseks maakohtule hageja nõue Monika Vinerfeldilt vara lepingulise jääkmaksumuse ja müügihinna vahe väljamõistmiseks, samuti sellelt viivisvõlgnevuse väljamõistmiseks. 10) Monika Vinerfeldi osas jaotada menetluskulud asja uuel läbivaatamisel.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.12.06.2009 esitas AS DnB NORD Liising (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse OÜ Quickmark ja Monika Vinerfeldi (edaspidi kostjad, apellant) vastu solidaarselt põhivõlgnevuse kokku 256 989.60 krooni ja sellelt hagiavalduse esitamise
seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ning pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Quickmark 16.01.2008 kapitalirendilepingu sõiduauto Audi A8 4,0 2003 kasutamiseks. Liisingumaksete tasumiseks leppisid pooled kokku maksegraafiku. Hageja ja Monika Vinerfeld sõlmisid samal kuupäeval käenduslepingu kapitalirendilepingus tulenevate kohustuste tagamiseks. OÜ Quickmark ei täitnud lepinguga võetud kohustusi ja jättis liisingumaksed, kokku 43 521.17 krooni, tasumata. Hageja lõpetas võlgnevuse alusel lepingu ennetähtaegselt ja asus lepingu esemeks olnud vara võõrandama, et katta selle soetamisega tekkinud kulud. Hageja võõrandas vara 186 440.66 krooni eest, vara jääkmaksumuseks oli 380 974.21 krooni. Vara võõrandamishind ei katnud selle soetamiskulusid, hüvitamata jäi 194 533.55 krooni. Hageja tegi kulutusi ka vara müügi- ja tagastamisprotsessiga seonduvalt kokku 18 934.88 krooni. Hageja teavitas mõlemaid kostjaid kohustuse olemasolust ja palus võlgnevuse tasuda, kuid kostjad oma kohustust ei täitnud.
3.Pooled leppisid lepingu üldtingimuste p-s 4.8 kokku viivise määras 0,25% tasumata makselt päevas. Hageja arvestas viivist alates võlateatise esitamise päevast 14.05.2009 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 17 346.79 krooni. Kostjate vastuväited
4.Kostja OÜ Quickmark hagile ei vastanud.
5.Kostja Monika Vinerfeld nõustus liisingumaksete tasumata jätmisega, kuid leidis, et auto on müüdud liiga madala hinnaga. Hageja ei teavitanud kostjat müügist ega müügihinnast. Juhul, kui auto oleks ära remonditud, oleks selle väärtus olnud oluliselt suurem. Kuulutuste lehes Kuldne Börs oli Audi A8 Quatro 3,0 2005 müügihind 539 900 krooni, Audi Quatro A8 3,0 Single Frame müügihind 499 000 krooni ja Audi A8 4,2 2003 müügihind 399 000 krooni. OÜ Reval Auto eelkalkulatsiooni järgi oleks auto remont maksnud 36 448 krooni. Esimese astme kohtu otsus
6.14.05.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 256 989.60 krooni, viivise alates 14.05.2009 kuni 14.05.2010 summas 234 501.65 krooni ning viivised põhinõudelt 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostjate kanda.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja OÜ Quickmark sõlmisid liisinglepingu ja hageja ning M.Vinerfeld käenduslepingu liisinglepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ütles liisinglepingu üles, sest kostja ei tasunud liisingumakseid.
8.Liising- ja käenduslepingute lahutamatuks osaks on hageja üldtingimused (ÜT), mis on olemuselt tüüptingimused ja mis on kostjatele lepingu sõlmimisel teatavaks tehtud, seega on need saanud lepingu osaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 mõttes. Kostjad on vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 solidaarvõlgnikud. ÜT p 4.1 järgi oli kostjal kohustus tasuda liisingumakseid. Hageja oli kostjale esitanud liisingumaksete arve summas 8188.80 krooni tasumise tähtajaga 16.06.2008, arve summas 18 297.92 krooni tasumise tähtajaga 28.05.2008 ja arve summas 17 106.43 krooni tasumise tähtajaga 28.07.2008. Kostjad ei esitanud tõendeid selle kohta, et arved oleksid tasutud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingus kokkulepitule ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista liisingumaksete võlgnevus 43 521.17 krooni.
9.ÜT p-de 10.1.3 ja 10.2 järgi on hagejal õigus liisingleping erakorraliselt üles öelda, kui liisingumakse on tasumata jäetud. Hageja 05.08.2008 kirjast nähtub, et hageja on andnud täiendava tähtaja liisingumakse tasumiseks ja tasumata jätmisel lepingu üles öelnud. Hageja on vara valduse saanud 13.09.2008, vara üleandmise-vastuvõtmise aktis on
fikseeritud vara puudused: defektne tagaluuk, defektid tagastange paremas nurgas ja esistangel, samuti vasakul esitiival, esiklaas katki, õhkpadjad ei tööta.
10.M.Vinerfeldi väited selle kohta, et auto müüdi liiga odavalt, ei ole tõendatud. Kuulutuste lehes Kuldne Börs avaldatud sõidukite Audi A8 Quatro 3,0 2005 müügihind 539 900 krooni ja Audi Quatro A8 3,0 Single Frame müügihind 499 000 krooni ei kajasta lepingu esemeks olnud sõiduki hinda. Tegemist on erineva väljalaskeaasta ja erineva mootorimahuga sõidukitega. Audi A8 4,2 2003 müügihind 399 000 krooni on liisinguesemest erineva mootorivõimsusega ja automaatkäigukastiga. Hageja realiseeris vara läbi autode müügiga tegeleva äriühingu, mis ei ole hagejaga seotud. Kohtul ei ole kahtlust selles, et sõiduk realiseeriti turuhinnaga, arvestades asjaolu, et sõidukil olid defektid. Kostja taotlus küsida kohtu poolt välja lisatõendeid sarnaste sõidukite maksumuse kohta ei ole põhjendatud. Kostja ei ole veenvalt põhistanud, miks ei ole tal võimalik endal sõidukite hindade kohta infot saada. Kostjatelt tuleb välja mõista sõiduki väärtuse ja müügihinna vahe 194 533.55 krooni.
11.Samuti on põhjendatud sõiduki müügiks ettevalmistamise ja müügiga seotud kulutuste hüvitamine ÜT p-de 10.7 ja 10.9 järgi summas 18 934.88 krooni.
12.VÕS § 113 lg 1 ja ÜT p 4.8 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist vastavalt lepingus kokku lepitud määrale. Perioodi 14.05.2009 kuni 09.06.2009 (27 päeva) eest tuleb kostjatelt välja mõista viivis 17 346.79 krooni, perioodi 10.06.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.05.2010 (338 päeva) eest viivis 217 154.86 krooni, kokku viivis 234 501.65 krooni ja edasi pärast kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuv viivis 0,25 % tasumata põhivõlalt päevas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Apellatsioonkaebus
13.Monika Vinerfeld palub tühistada maakohtu otsuse, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
14.Vastuväidete kohaselt ei ole õige arutluskäik, mille kohaselt maakohus leidis, et autode turuhinnad ei ole võrreldavad. Nimelt oli liisinguesemeks sõiduauto Audi A8 4.0 TDI, võimsa V8 biturbodiiselmootoriga ja neljarattaveoline auto, mis on kostja poolt esitatud mudelite hinnavõrdlusest parem-kallim. Ka oli liisinguesemel automaatkäigukast ning täielik lisavarustus. Teadupärast manuaalkäigukaste sellel Audi mudelil enam üldse ei kasutatud. Mootorivõimsused ei ole üheselt võrreldavad, kuna suure mahuga diiselmootoriga sõiduki puhul teeb sõidu kiireks eelkõige mootori pöördemoment, mitte niivõrd kilovatid- hobujõud. Reval Auto AS-st saabunud info kohaselt aastatel 2008-2009 oli Audi A8 hinnavahemik suurusjärgus 290 000 - 390 000 krooni. 22.06.2010 www.auto24.ee andmetel on keskmine turuhind 2003. aasta Audi A8 müügil praegu, see on 1,5 aastat hiljem, 233 875 krooni (arvestatud müügil oleva 16 auto keskmise hinna järgi). Seega on veel käesoleval ajahetkel müüdavate 2003. aasta Audi A8 sõidukite keskmine turuhind 47 435 krooni võrra kõrgem, kui poolteist aastat tagasi, mil hageja auto maha müüs.
15.Hageja müüs auto hinnaga 186 440.66 krooni. Samal aastal ostis kostja selle auto hagejalt hinnaga 600 000 krooni, millest tulenevalt ei saa kuidagi olla põhjendatud kiire müük kunstlikult madala hinnaga. Sõiduki väidetavate defektide kõrvaldamiseks tehtud hinnapakkumine jäi suurusjärku 36 448 krooni. Osad defektid olid autol olemas juba enne kostja kätte sattumist. Kõik see tõendab, et hageja ei müünud autot õige turuhinnaga ja tekitas ise endale, mitte kostja tegevuse läbi, kahju. Hageja müüs kostjalt äravõetud auto 1,5 aastat tagasi hinnaga, milleni ei ole hinnad langenud isegi praegu. Antud juhul puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja väidetavalt hagejale põhjustatud kahju vahel.
16.Kohtuotsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel tegi kohus järelduse, et sõiduki müügihind vastas selle keskmisele turuhinnale. Otsuses toodud seisukohad ja järeldused on tõendamata ega tugine asjas kogutud materjalidele. Kohus on vääralt kohaldanud ja
tõlgendanud VÕS § 135 lg l sätteid. Müüki märgatavalt alla keskmise turuhinna ei saa tõlgendada ja käsitleda kui mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehtud asendustehingut. Hageja on rikkunud kostja õigusi ega ole tegutsenud heas usus, müües apellandilt äravõetud vara alla selle tegelikku väärtust ning seejärel nõudes hinnavahe hüvitamist kostjalt. Maakohtu otsusega on rikutud nii seadust kui ka kostja õigusi, kuna kohus ei ole objektiivselt hinnanud asjas kogutud tõendeid, poolte seletusi ja seisukohti ning faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt on valesti kohaldanud seadust. Vastustaja seisukoht
17.AS DnB NORD Liising vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
18.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti apellandilt välja vara lepingulise jääkmaksumuse ja müügihinna vahe suuruses 194 533.55 krooni hüvitamiseks, samuti sellelt põhivõlgnevuselt viivisvõlgnevuse väljamõistmiseks. Selle nõude menetlemisel rikkus maakohus menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustas kostja maakohtu otsuse osas, millega esimese astme kohus mõistis kostjalt välja võlgnevuse kogusummas 447 970.08 krooni. Seega on vaidlustatud vara jääkmaksumuse koos viivisega väljamõistmine, liisingumaksete pealt viivise väljamõistmine, vara tagastamise ja müügiga seotud kulutuste väljamõistmine koos viivistega. Vaidlustatud ei ole tasumata liisingumaksete summas 43 521.17 krooni väljamõistmist ja selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 kohaselt jõustunud. Samuti ei kaevanud maakohtu otsust edasi kostja OÜ Quickmark. Seega ka tema osas on otsus jõustunud.
20.Esmalt juhib kolleegium apellandi tähelepanu asjaolule, et kuigi ta on vaidlustanud peaaegu kõigi rahasummade (väljaarvatud tasumata liisingumaksed) väljamõistmist (seda kinnitas ka apellandi esindaja kohtuistungil), sisaldab apellatsioonkaebus põhjendusi vaid seonduvalt vara turuväärtusest lähtuva nõudega. Tagastamata liisingumaksetelt väljamõistetud viivisvõlgnevuse ja vara tagastamise ning müügiga seotud kulutuste võlgnevuse sissenõudmise kohta ei ole kaebuses välja toodud, millist õigusnormi on esimese astme kohus otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missugust asjaolu on ebapiisavalt või ebaõigesti tuvastanud ja millest vastava õigusnormi rikkumine või asjaolu ebapiisav/ebaõige tuvastamine tuleneb (TsMS § 633 lg 3 p-d 1, 2). Nende nõuete menetlemisel kolleegium menetlusnormide rikkumist ja/või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt ei tuvastanud. Samuti on vaidlustatud otsus nende nõuete osas seaduslik ja piisavas ulatuses põhjendatud. Seega puuduvad alused viidatud nõuete osas maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
21.Küll aga on kolleegium seisukohal, et liisingueseme turuväärtust puudutavas osas on asjas puudulikult läbiviidud eelmenetlus. TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Poolte vahel on vaidlus liisingueseme tagastamise aja turuväärtuse üle, hageja soovis seda tõendada enam kui kuus kuud hiljem toimunud võõrandamisel kujunenud müügihinnaga, kostja vaidles sellele vastu, maakohus nõustus hagejaga.
22.Samas on Riigikohus VÕS § 367 lg 1 ja lg 3 tõlgendamisel lahendites nr 3-2-1-77-08, nr 3-2-1-33-08 ja nr 3-2-1-56-08 selgitanud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle
liisinguandjale tagastamise aja seisuga; üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal; liisingueseme tegelikust müügihinnast on lubatud lähtuda poolte kokkuleppel, kui see ei erine oluliselt (kuni 10%) eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus; lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi.
23.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et liisinguvõtja tagastas liisingueseme hagejale 13.09.2008 (akt t lk 28) ja vara turuväärtust kokku ei lepitud. Samuti puuduvad tsiviilasjas muud materjalid, millised tõendaksid ühe või teise poole poolt üleantud sõiduki väärtuse kindlaks tegemist selle ajahetke seisuga. Hageja esitas nõude, nimetades väärtuseks vara saamisest enam kui kuue kuu möödumisel selle eest saadud müügihinda suuruses 186 440.66 krooni (t lk 29), vara jääkväärtuseks luges aga 380 974.21 krooni. Samas oli liisingulepingu sõlmimisel 16.01.2008 lepitud vara maksumuseks kokku 32 497.45 eurot (508 799.58 krooni). Seega kui nõustuda hagejaga, et märtsis 2009 kujunenud müügihind väljendab konkreetse sõiduki turuväärtust ka septembris 2008, pidi mingitel põhjustel seitsme kuuga konkreetse sõiduki turuhind langema umbes kolm korda. Selliseid asjaolusid hageja esile toonud ei ole ja seega on asjakohased kostja vastuväited hageja poolt esile toodud väärtusele. Seda enam, et hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et nende hinnakomitee määras esmaseks müügihinnaks 24.09.2008 395 000 krooni (koos käibemaksuga) ning hinda alandati vastavalt turuolukorrale novembris ja jaanuaris. Järelikult ka liisinguandja ise sõiduki üleandmise järgselt luges selle turuväärtuseks kaks korda suuremat rahasummat, kui hilisemalt kostjale nõude esitamisel arvestuse aluseks võttis. Tõendeid hageja esindaja oma väidete tõendamiseks (näiteks väljavõtet hinnakomitee otsusest) ei esitanud.
24.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab hageja esmalt tõendama oma nõude suuruse arvestuse aluseks olevad asjaolud ehk käesolevas vaidluses sõiduki tagastamise ajahetke turuväärtuse. Kostja on kohustatud oma vastuväidete tõendamiseks (hageja tõendite ümberlükkamiseks) seaduses ettenähtud tõendeid esitama alles siis, kui hageja nõue on tõendatud. Käesolevas asjas esitas kostja nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluses oma vastuväite (et sõiduki müügihind ei saanud vastata selle turuväärtusele liisinguandjale tagastamise ajal) veenvuse põhistamiseks erinevaid väljavõtteid sõidukite müügikuulutustest. Asjakohane on hageja seisukoht, et ükski neist ei tõenda konkreetse sõiduki turuväärtust, kuid selle asjaolu tõendamiskohustus ei lasugi kostjal, vaid hagejal. Lähtuvalt tuvastatavast põhivõla suurusest tuleb uuesti lahendada ka sellest tulenev kõrvalnõue.
25.Eeltoodu alusel on kolleegium seisukohal, et maakohus ei selgitanud eelmenetluses pooltele piisavalt õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormuse jagunemist ning võttis otsuses turuväärtuse arvestamisel aluseks liisingueseme müügihinna oma otsustust asjakohaselt põhjendamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustus ning lahendada asi seaduse nõuete kohaselt põhjendatud kohtulahendiga. Apellatsioonikohus ei saa ülalkirjeldatud menetlusnormide rikkumisi kõrvaldada, sest apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita esimese astme kohtu menetluses täitmata jäänud eelpool kirjeldatud eelmenetluse ülesandeid. Uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 5 ja TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks.
26.Menetluskulud Monika Vinerfeldi osas jaotatakse tsiviilasja uuel lahendamisel maakohtus. Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.