Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja ei pea õigeks makseid remondifondi põhjusel, et korteriühistu ei ole kasutanud, ega kavatse seda raha kasutada otstarbel, milleks seda võiks ja/või peaks kasutama. Alusetu on hageja nõue kostja vastu osakapitali maksmiseks, kuna hageja ei ole esitanud hageja asutamise aasta 2007 majandustegevuse aastakava, mis korteriühistu liikme osamaksu suuruse kindlaksmääramiseks ja võlanõude

sissenõutavuse tõendamiseks on hädavajalik. Samuti puudub arvestuskäik, kuidas hageja on saanud kostja osamaksu suuruseks 2168 krooni. Sellest tulenevalt on alusetu ka hageja viivisenõue. Alusetu on hageja õigusabikulu 1680 kroonine nõue kostja vastu, sest 22.03.2010.a arvamus ei ole mitteõiguslikku laadi eriteadmisi nõudva spetsialisti arvamus. XXX 3 kinnistu kaugküttesüsteemis on olulisi puudusi ja kinnistule soojust müüv A OÜ on kohustatud kõrvaldama need puudused omal kulul. Suurim probleem XXX 3 majandamise kuludes on küttekulu, mis on ~1/4 võrra kõrgem Eesti keskmisest. Hageja kohustus on tõendada, et XXX 3 küttesüsteemi puuduste kõrvaldamise kulud peavad kandma XXX 3 kaasomanikud, kostja teiste hulgas, ja selleks ei piisa tõdemusest, et võrguettevõtja keeldub neid kulusid kandmast.

VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE

Vastuhagi ja selle täpsustuse kohaselt kuulub hagejale vastuhagis (edaspidi kostja) alates 30.01.2007.a korteriomand asukohaga XXX XXX maakonnas, mille reaalosa pindala on 112, 6 m2 ja mille köetavat pindala on korteri küttearvetes olnud 108,4 m2. XXX 3 kinnistul on 7 eraldiseisvat ehitist kokku 23 korteriomandiga. Kostja korter on kahekorruseline ridaelamuboks, üks kolmest, mis koos moodustavad kinnistul maja 3F. Kõiki 23 korterit kinnistul varustab soojusenergiaga kaugküttesüsteem, mille omanik OÜ A on esitanud kostjale vastuhagis (edaspidi hageja) igakuised küttearved, mille alusel on hageja omakorda esitanud kostjale küttearveid proportsionaalselt kostja korteri reaalosa köetavale pindalale. Kostja korter paikneb küttesüsteemi lõpus. Kinnistu kaugküttesüsteem on koormatud isikliku kasutusõigusega ca 90 % ulatuses võrguettevõtja OÜ A kasuks. Vastavalt XXX vallavolikogu 15.11.2007.a otsusele nr 27 on selles kaugküttesüsteemis 23 tarbijapaigaldist. 20.03.2008.a sõlmitud kehtiv soojavarustusleping on otsuse ja seadusega vastuolus, sest 1) lepingu kohaselt on liitumispunkt XXX 3 kinnistu piir, kuid kaugkütteseaduse § 2 p 5 kohaselt saab liitumispunkt olla võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht, 2) kinnistul on 23 tarbijapaigaldist ja seega peaks olema ka 23 liitumispunkti, 3) võrguettevõtja mõõdab müüdava soojusenergia kogust lepingu kohaselt arvestiga liitumispunktis XXX 3 kinnistuga piirneva XXX 1 kinnistul asuvas katlamajas, 4) tarbijapaigaldiste arvust tulenevalt peaks müüdavat soojusenergiat mõõtma eraldi igas korteris. Soojavarustuse spetsialistide arvates tuleks kinnistu korterite soojavarustuse parandamiseks/soojusenergia ühtlaseks jaotuseks korterite vahel kaugküttesüsteemi lisaseadmetega täiendada ja see on ehituslikult teostatav ning saavutatav tulemus. Kinnistu kaasomanike enamus on vastu seisnud sellele, et 1) teha ühiseid kulutusi korterite soojavarustuse parandamiseks, 2) nõuda võrguettevõtjalt soojusenergia mõõtmist uutel alustel (soojamõõtja igasse korterisse), 3) muuta korteriühistu põhikirja vähemalt soojusenergia eest tasumise osas korteri pindalapõhisest korteri soojamõõtja näidu põhiseks. Seetõttu ei ole kostjal võimalik saavutada reaalset tulemust oma korteri soojavarustuse parandamiseks/teenuse eest tasumiseks vastavalt tegelikult saadule muul viisil, kui hageja ees kohustuse puudumise tuvastamise nõudega. Hageja lähtub kostjale arvete esitamisel oma põhikirjast ja korteriühistuseadusest. Kostja korteri toatemperatuur on kõikidel kütteperioodidel olnud vähemalt 10 % madalam võrreldes teiste korteritega, sest kostja korter asub kaugküttesüsteemi lõpus ja kinnistu kaasomanike enamuse nõudel ei tööta katlamaja piisava võimsusega, mis tagaks kostja korteris teiste korteritega võrdse toatemperatuuri. Kostja korteri temperatuur oli normis ajavahemikus 16.01.2008 kuni 13.02.2008.a, kui katlamaja töötas piisava võimsusega, sest võrguettevõtja suurendas sel perioodil katlamaja küttevõimsust. Hageja on kinnitanud kostja korteri madalamat temperatuuri võrreldes teiste korteritega. Hageja on põhjendanud seda asjaoluga, et kaasomanike enamusele sobib selline olukord ja et kostja korteri temperatuur ei ole ülemäära madal. Võrreldes teiste korterite temperatuuridega on kostja tasunud soojusenergia eest kõikidel kütteperioodidel rohkem, kui ta oleks pidanud maksma. Kostja ei saa sellist teenust,

mille eest ta peaks tasuma pindalapõhist hinda, st võrdselt nende sama kaugküttesüsteemi tarbijateks olevate korterite omanikega, kelle toatemperatuurid on kostja korteriga võrreldes märkimisväärselt kõrgemad. Kostjal on õigus maksta soojusenergia eest esitatavas igakuises küttearves nõutud summast 10 % vähem. Kostja palub vastuhagis välja mõista hagejalt 632,98 eurot enammakstud küttekulud.

VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Vastuhagi alusena toodud asjaoludest nähtub, et kohustuse puudumise tuvastamise nõue baseerub kütteprobleemidele. Hageja ja OÜ A vahel on sõlmitud võrguteenuse osutamise ja tarbevee ning soojusenergia müügileping. Soojusenergia müük toimub vastavalt XXX Vallavalitsuse poolt kehtestatud piirhinnale. Lepingu alusel ostetud teenuste eest esitab OÜ A hagejale iga kuu 10.kuupäevaks arve, mille hageja kohustub tasuma 15.päeva jooksul. Teenuseosutaja on hagejale arved esitanud ning hageja on need tasunud. Hageja on vastavalt põhikirjale jaotanud liikmete vahel küttekulud ja esitanud tasumiseks arved. Arvates enda toatemperatuuri teiste korteriomanike toatemperaturist 10 % madalama olevat, on kostja sellele toetuvalt leidnud, et tal on õigus maksta soojaenergia eest temale esitatavas igakuises küttearves 10% vähem. Soojaettevõtja ja hageja esindajad käisid jaanuaris 2010 kahel korral kostja korteri toatemperatuuri ja põrandakütte soojust mõõtmas. Mõlemal korral on olnud toatemperatuur üle 20 kraadi ja põrandaküte on töötanud projektijärgselt. Vastuhagi materjalid ei tõenda, et kostjal on õigus keelduda hagejale alates 01.12.2007.a kohustusi küttekulude kandmisel täitma. Hagile ei ole lisatud tõendeid selle kohta, et kostja korteri toatemperatuur on kõikidel senistel kütteperioodidel hageja poolt märgitud kuude lõikes vähemalt 10 % teistest korteritest madalam. Isegi juhul, kui kostja esitab täiendavad tõendid, ei saaks nimetatud tõendid olla aluseks kostja nõude rahuldamisele. Kostjal puudub võimalus oma tasaarvestusnõuet hageja suhtes maksma panna, kuivõrd hageja poolt on kostjale kütteteenuseid vahendatud. Hageja ei ole enda kohustusi rikkunud. Hageja üksnes vahendab kostjale teenust, mille mahu ja kvaliteedi osas on kostja etteheiteid teinud. Hageja ei saa jagada soojaettevõtjaga kostja ees solidaarset vastutust. Lisaks leiab hageja, et antud juhul kaasneks tasaarvestusega kahju teistele hageja liikmetele. Hageja esitab vastuväite kostja nõudearvestuse perioodi kohta. Hageja kanti registrisse 27.04.2007.a. Hageja on soojaettevõtjaga sõlminud lepingu 20.03.2008.a. Kuni selle ajani osutas haldusteenust sh esitas liikmetele küttearveid OÜ A . Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastuhagi kahju hüvitamise nõudes on põhjendatud ning menetlust vastuhagis tuleb jätkata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et -XXX 3, XXX vald, Harju maakond korteriomanike 13.03.2007.a üldkoosoleku kohaselt moodustati korteriühistu XXX, kelle tegevuse eesmärgiks on XXX 3 asuvate elamute (välja arvatud korterite kui korteriomandi reaalosade) ja selle juurde kuuluva (teenindamiseks vajaliku) maa ühine majandamine ning seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamine. -alates 30.01.2007.a kuulub kostjale korteriomand asukohaga XXX XXXkülas XXX vallas Harju maakonnas, mille reaalosa pindala on 112, 6 m2 ja mille köetavat pindala on korteri küttearvetes olnud 108,4 m2. -25.02.2008, 4. üldkoosolekul (tlk 21-23) otsustas üldkoosolek p -5 kohaselt, et luuakse tagatisfond kommunaalarvete (võlgade) tasumiseks suuruses 20 kr/m2 poole aasta jooksul.

Ühistu liikmel on võimalik maksta kogu tagatisfondi pooleaastane osamaks (20 krooni x korteri ruutmeetrite arv) ka ühekorraga. Üldkoosolek p 6 järgi otsustati lisada põhikirja otsus tagatisfondi sisseseadmisest ja maksmise korrast. Tasumine toimub kuue kuu jooksul alates märtsist 2008.a. -15.09.2008.a üldkoosolekul (tlk 30-32) otsustati, et tagatisfond nimetatakse ümber osakapitaliks. Otsustati, et remondifondi kasutamise eesmärgiks on kaasomandis oleva haldamise katmine, hooldamine, remont ja avariitööd (välja arvatud majade fassaad ja katus ning korteriomandi tagaaed). Remondifondi otsustati koguda alates septembrist 2008.a igakuiselt korteripõhise osamaksena 100 krooni/korter. -09.03.2009.a 7. üldkoosolekul (tlk 38-41) otsustati koguda alates märtsist 2009.a remondifondi igakuise korteripõhise osamaksena 35 krooni/korter. -kostja ei ole tasunud remondifondi summas 2027 krooni ja kohustusliku osakapitali osamakset 2168 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus nimetatud summad hagejale tasuda. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 3.2.5 on ühistu liige kohustatud tasuma ühe aasta jooksul pärast ühistu asutamist osamaksu (ühekordne) üldkoosoleku poolt otsustatud suuruses ühe aasta jooksul neljas osas (1 kord kvartalis) ja p 3.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma vajadusel regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seostud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. KÜS (Korteriühistuseaduse) § 2 lg 1 määrab korteriühistu pädevuse, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Arvestades asjaolu, et korteriühistu põhikirja p 3.2.5 ja 3.2.6 järgi oli ühistu liige kohustatud tasuma remondifondi maksed ja osamaksu, on taoline nõue kooskõlas ka KÜS § 7 lg-ga 1 ja §-ga 8. Kuna maksete arvestamise suurus on vastu võetud üldkoosolekute otsusega, leiab kohus, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. KÜS § 8 lg 1 järgi moodustub korteriühistu osakapital korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. Nimetatud sättest tuleneb, et osakapital ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. Seega võib osakapital olla ka suurem kui korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatav kulu. Kohus peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek oli vastu võtnud kostja arvates ebaseadusliku otsuse, oli kostjal korteriühistu liikmena KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks. Juhul, kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele

kohustuslik. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 4195 krooni on põhjendatud. Kostja tasumisega viivitamise tõttu on hageja arvestanud viiviseid kokku 720,95 krooni. Kostja on viivisenõudele vastu vaielnud väitega, et ta ei pea viiviseid tasuma, kuna põhinõue on alusetu. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et hageja põhinõue summas 4195 krooni on põhjendatud ja tõendatud. Kuna kostja viivise arvestusele (viivitatud päevade arv, viivisemäär) vastu vaielnud ei ole, siis leiab kohus, et hageja viivisenõue on KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirja p. 3.2.10 järgi põhjendatud ja tõendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised summas 720,95 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 1680 krooni kuna kostja tegevuse tõttu oli hageja kohustatud tegema kulutusi õigusabi saamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt võttis Harju maakonnas, XXX külas, XXX 3F maja kaks korteriomandi omanikku, sh kostja, 26.02.2010.a vastu otsuse maja 3F eraldumiseks XXX Korteriühistust (tlk 59-60). Selleks, et hinnata, kas korteriomandite nr 19 ja nr 20 omanike poolt vastu võetud otsus maja XXX 3F eraldumise kohta on seaduslik tellis hageja hinnangu (tlk 62-66) ning kandis selle saamiseks kulusid summas 1680 krooni (tlk 67). Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks. AÕS (Asjaõigusseaduse) § 72 lg-s 1 sätestatakse, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seadusandaja on nimetanud ka juhtumid, mida saab lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Nii võib AÕS § 74 lg 1 alusel kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. 26.02.2010.a eraldumisotsusest nähtuvalt sooviti eralduda korteriühistust seetõttu, et sõlmida elamu majandamiseks eraldi teenuste osutamise lepingud. Korteri(te) eraldumine kaasomandis olevate elamute üldisest mh vee- ja küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Kaasomanike ühine kokkulepe ühise asja oluliseks muutmiseks puudus. VÕS (Võlaõigusseaduse) § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja kahju nõue summas 1 680 krooni on põhjendatud ja tõendatud. Kostja poolt notariaalselt kinnitatud allkirjadega eraldumisotsuse edastamisel hagejale tekkis hagejal vajadus hinnata, kas üldse on võimalik korteriühistust XXX 3 jaguneda eraldumise teel ning kas 26.02.2010.a eraldumisotsus on kehtiv. Kulu tekkimine on otseses seoses kostja tegevusega. Arvestades hinnangus esitatud seisukohti on kohtu arvates tegemist mõistlikus suuruses kuluga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 680 krooni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista kahju summas 632,98 krooni. Kostja leiab, et hageja on tekitanud temale kahju, nõudes küttekulude tasumist määraga, mille ulatuses

tegelikult talle teenust ei osutatud. Hageja leiab, et temale on esitatud alates 2007.a novembrist küttearved, millel märgitud teenust ta ei ole täies mahus saanud (v.a 16.01.200813.02.2008). Korteriühistu põhikirja p 3.2.7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma vajadusel regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse alapunkt b järgi - kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest. Asjas puudub vaidlus, et kõikidele korteriühistu liikmetele on kooskõlas põhikirja p-ga 3.2.7 esitatud küttearved korteri üldpinna suuruse järgi. XXX 3 kinnistul on nii ühekordseid kui ka kahekordseid korteriomandeid. Käesolevas asjas on kohtu arvates tõendamist leidnud, et 20.01.2010.a oli viie korteri võrdluses kostjale kuuluva korteri nr 19 vesipõrandakütte temperatuur madalam võrreldes teiste korteritega (tlk 134). Samuti oli kostja elutoa mõõtmispunktis 4 küttekeha temperatuur oluliselt madalam võrdluses teiste korteritega (tlk 216). Hageja kirjast XXX Vallavalitsusele nähtub (tlk 356), et XXX küttesüsteemis on kestvad probleemid: ilmastikuolude muutumisel ei jõua sageli soojus kaugemate ja suuremate ridamajadeni, majade küttekehad jahtuvad majades sageli ilma selge põhjuseta ootamatult maha ning soojenevad päeva-paari pärast iseenesest, kuid põhjustavad sellega eluruumide äkilise jahenemise ja ebameeldivad eluolud, kahekordsete ridamajade vesipõrandaküte on sageli olematu ning kohale kutsutud erinevad sõltumatud spetsialistid on tuvastanud vesipõrandakütte süsteemis projekti- ning teostusvigu. Kuivõrd ka kostjale kuuluv korteriomand kuulub kirjas viidatud kahekordsete ridamajade koosseisu, siis leiab kohus, et kostja väide, mille kohaselt ei ole ta saanud nõuetekohast kütteteenust, on tõendamist leidnud. Hageja on asjas leidnud, et kuivõrd põhikirja kohaselt tuleb küttearved esitada pindalapõhiselt, siis ei ole kostjale võimalik väiksemaid arveid esitada. Kohus peab vajalikuks osutada, et KÜS § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest arvestusest kõrvale kalduda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole, hoolimata sellest, et katlamajast kaugemal paiknevad ridamajades on soojusega probleeme, korteriühistu põhikirja muudetud. Kohus leiab, et isegi juhul, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et küttekulud jaotatakse kooskõlas seadusega, st pindalapõhiselt, ei ole välistatud, et konkreetsele põhikirja sättele tuginemine võib olla siiski takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Tulenevalt TsÜS §-st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. AÕS § 72 lg 1 sätestab küll, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, kuid samas sätestab AÕS § 72 lg 5, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Käesolevast asjast nähtuvalt on asjas tõendamist leidnud, et kostja korteriomandis paikneval küttesüsteemil on puudused. Kuna nimetatud küttesüsteem kuulub kõikide XXX 3 asuvate korteriomandi omanike kaasomandisse, kuid hageja ei ole seda küttesüsteemi parandanud või ümber ehitanud selliselt, et kostja saaks kütteteenust võrdselt kõigi ülejäänud 22 ühistu liikmega, sest maksab teenuse eest nendega võrdselt, siis leiab kohus, et kahju tekitamine on asjas tõendamist leidnud. Kuna asjas ei ole väidetud ega sellest tulenevalt ka tõendamist leidnud, et küttesüsteemi vead tekkisid selle ekspluatatsiooni jooksul, siis on hageja vastu suunatud kahjunõue põhjendatud alates märtsist 2008, kui hageja hakkas kütteteenuse kohta oma liikmetele küttearveid esitama. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 449 lg 1 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kuna asjas on kostja kahju summa suuruse tõendamine väga keerukas ja ilmselt ka väga kulukas, tuleb asjas teha vaheotsus ning jätkata vastuhagis menetlust kahju suuruse kindlakstegemiseks. TsMS § 450 lg 2 kohaselt kui kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda muuta tasaarvestus vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon).

MENETLUSKULUD

Kuna põhihagi tuleb rahuldada, siis tuleb hageja menetluskulud põhihagis jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuhagi menetluskulude jaotuse otsustab kohus vastuhagi lõpplahendis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.