Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

eurot riigituludesse tasumise

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetluse käik Tallinna Üürikomisjoni 25.11.2010.a otsusega kohustati kostjat tagastama Tallinna linnale Tallinnas XXX asuv eluruum ning sellest keeldumisel määrati otsuse täitmise viisiks kostja eluruumist väljatõstmine. Samuti mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kõrvalkulude võlgnevus 13 572,18 krooni ja kahjuhüvitis üüritud asja tagastamisega viivitamise eest 8352 krooni. Kostja ei nõustunud otsusega ning esitas taotluse hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Üürikomisjonile esitatud avalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.02.2009.a üürilepingu eluruumi aadressil Tallinn XXX kasutamiseks. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri ning kõrvalkulude tasu iga kuu 30. kuupäevaks. Seda kohustust kostja ei täitnud. Kuna kostja jättis üüri ning kõrvalkulude tasu maksmata, siis ütles hageja üürilepingu üles. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 09.12.2009.a. Seniajani ei ole üürnik eluruumi vabastanud. Ülaltoodust tulenevalt palus hageja kohustada kostjat vabastama Tallinnas XXX asuv eluruum ning tõsta kostja eluruumist välja. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kõrvalkulude võlgnevuse 09.09.2010.a seisuga 13 572,18 krooni ja kahjuhüvitise 09.09.2010.a seisuga 8352 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas võlga. Võlgnevus on tekkinud seetõttu, et kostja oli pikka aega töötu. Kostjal puuduvad korteri vabatahtlikuks vabastamiseks rahalised vahendid. Väljatõstmine ei saa toimuda tänavale, vaid asenduspinnale. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 13.02.2009.a Tallinnas XXX asuva eluruumi üürilepingu tähtajaga 5 aastat. Üüri suurus oli 25 kr/m2. Üürilepingu kohaselt kehtivad üürilepingu tingimustena „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“. Üürilepingu kohaselt tuli kostjal kanda ka eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksud. Tallinna Linnavalitsuse 25.11.2009.a korraldusega nr 1957-k tõsteti alates 01.01.2010.a üürimäära 27,50 kroonini ühe ruutmeetri kohta. 09.12.2009.a avaldusega ütles hageja üürilepingu alates 09.01.2010.a üles, kuna 07.12.2009.a seisuga võlgneb kostja üüri ja kõrvalkulude eest 10 579,69 krooni, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude summa.

Võla arvestusest selgub, et 2009.a detsembris oli kostja võlgnevus hageja ees 10 579,69 krooni, mis on suurem kui kolme kuu üüri summa ja suurem kui kolme kuu kõrvalkulude summa. „Tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimuste” p 22.6 ja 22.7 kohaselt on üürileandjal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik võlgneb üüri summas, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või võlgneb kõrvalkulude eest summas, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 316 lg 1 p 2 ja 3 sätestavad, et üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa või võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. Seega oli hageja õigustatud üürilepingu üles ütlema. Vaidlust ei ole selles, et kostja on peale üürilepingu ülesütlemist üürilepingu ülesütlemise aluseks oleva võla tasunud. Võla tasumine peale üürilepingu ülesütlemist ei muuda aga ülesütlemist tühiseks. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega tuleb kohustada kostjat tagastama Tallinnas XXXasuv eluruum. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et põhjendatud on kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks määrata, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõstetakse kostja eluruumist välja. Kostja on märkinud, et tal puuduvad rahalised vahendid eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks. Samuti on kostja leidnud, et väljatõstmine ei saa toimuda tänavale, vaid asenduspinnale. Kohus märgab, et eluruumist väljatõstmist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180. TMS § 180 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või vabastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Vastavalt TMS § 180 lg 3, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei. TMS § 180 lg 4 kohaselt, kohtutäitur eraldab vallasasjad, mis ei ole sundtäitmise esemeks, ning annab need võlgnikule üle või tema käsutusse, võlgniku äraolekul tema esindajale või võlgniku täiskasvanud perekonnaliikmele. Kui kohal ei viibi ühtegi nimetatutest, paigutab kohtutäitur asjad arestitud asjade hoiuruumi võlgniku kulul või korraldab nende hoidmise muus kohas. Kohtutäitur ei korralda niisuguse vara hoidmist, mille müümine ei ole väikese väärtuse tõttu otstarbekas, välja arvatud mittearestitavad asjad. Nimetatud vara tõstetakse välja. Kohus märgib, et eluruumi vabatahtlikuks vabastamiseks rahaliste vahendite leidmine ei ole hageja kohustus. Kui kostja ei tagasta eluruumi vabatahtlikult, tõstetakse ta eluruumist välja. Samuti selgitab kohus, et seadus ei võimalda kohtul kohustada hagejat andma kostjale eluruumist väljatõstmisel asenduspind. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena kokkulepitud üüri tasumist.

Kostja ei vaidlustanud, et ta võlgneb hagejale kahjuhüvitisena 09.09.2010.a seisuga 8352 krooni. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et ta võlgneb kõrvalkulude eest 09.09.2010.a seisuga 13 572,18 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista võlgnevus 1401,21 eurot (21 924,18 krooni). Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja pidi avalduse esitamisel tasuma riigilõivu 479,33 eurot. 04.04.2011.a määrusega andis kohus kostjale menetlusabi ja vabastas kostja täielikult riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleks kostjalt menetluskulud summas 479,33 eurot riigituludesse välja mõista. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et kuna menetlusabi taotlusest nähtuvalt on kostja majanduslikult vähekindlustatud isik, siis on põhjendatud kostja vabastada riigilõivu summas 479,33 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.