Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04. oktoobril 2011 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-09-8956
Kohtuasi
Swedbank AS hagi MP ja NM vastu võlgnevuse 7 656,46 € ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
5976,68 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine ärinimi AS Hansapank, registrikood: 10060701, asukoht: Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Marena Berk Kostja 1: MP(isikukood: 48408010331, elukoht: Kase 3-1, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa 76901; e-post: [email protected]) Kostja 2: NM(isikukood: XXX elukoht: XXX), lepinguline esindaja Ülo K 24.08.2011 Swedbank AS-i hagi MP ja NM vastu võlgnevuse 7656,46 € ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata Jätta menetluskulud hageja kanda
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud 24.07.2007 sõlmisid Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank, edaspidi Hageja) ja MP(edaspidi Kostja) väikelaenulepingu nr XXX (edaspidi Leping), mille kohaselt andis Hageja Kostjale laenu summas 150 000,00 Eesti krooni. Lepingu punkti 2.3 ja üldtingimuste punkti 6 kohaselt kohustus Kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 10. kuupäeval annuiteetmaksetena. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1 järgi kohustus Kostja tasuma Hagejale igakuiselt intressi tagasi maksmata laenusummalt Lepingu põhitingimustes fikseeritud intressimäära alusel. Lepingu punktis 2.5 oli märgitud intressimääraks 18% aastas ning
intressisumma tuli Kostjal vastavalt Lepingu punktile 2.3 tasuda maksepäeval koos igakuise laenu osamaksega. Lepingu üldtingimuste punktide 6.1 ja 7.3 kohaselt kohustus Kostja tagama igakuiselt maksepäeval maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu lepinguga seotud arvelduskontol, et Hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu tekkis Kostjal Hageja ees võlgnevus. Vastavalt Lepingu punktile 13.1.2 on Hagejal õigus Leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Hageja saatis 02.10.2008 Kostjale teatise Lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles Hageja teavitas Kostjat võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas Kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel loeb Hageja Lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud Hagejale võlgnevust, mistõttu ütles Hageja Lepingu 12.01.2009 üles. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 10.09.2009 kuni 12.01.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid, kuid pärast Hageja poolt Lepingu ülesütlemist, perioodil 19.05.2009 kuni 19.03.2010 on Kostja poolt Hagejale laekunud igakuiselt Lepinguga seotud maksed summas 4 500,00 Eesti krooni. Kostjal on tänaseni Hagejale tasumata Lepingu laenujääk summas 5 976,68 eurot. Kostja ei täitnud korrektselt ka intressi maksmise kohustust. Kostjal on Hagejale tänaseni tasumata perioodi 10.08.2008 kuni 12.01.2009 intress summas 484,69 eurot. Lepingu üldtingimuste punkti 10.1 kohaselt on Kostja kohustatud maksma viivist juhul kui Lepinguga seotud arvelduskontol pole varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval piisavalt raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. 21.03.2011 seisuga ei ole Kostja võlgnevust Hagejale tasunud, mistõttu moodustab Kostja Lepingust tulenev võlgnevus Hageja ees kokku 7 656,46 eurot, millest põhiosa 5 976,68 eurot, intress 484,69 eurot ja viivis 1 195,09 eurot. 24.07.2007 sõlmisid Hageja ja NM(edaspidi Kostja 2) Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX (edaspidi Käendusleping), mille alusel võttis Kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt Kostjaga 1 Lepingust tulenevate Kostja 1 kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab Kostja 2 solidaarselt Kostjaga 1 võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 214 300,00 Eesti krooni tasumise eest. 02.10.2008 saatis Hageja Kostjale 2 teatise, mille Kostja 2 sai vastavalt postisaadetise väljastusteatisele kätte 08.10.2008, milles teavitas Kostjat 2 Lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas Kostjale 2, et kuivõrd Kostja 1 ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab Hageja kohustuste täitmist Kostjalt 2 kui käendajalt. Hageja palus Kostjal 2 võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Tulenevalt eeltoodust on Kostjal 2 kohustus hüvitada solidaarselt Kostjaga 1 Hagejale 7 656,46 eurot. Kostjate vastuväited Kostja 1 hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja 2 hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt käendas ta Kostjat 1 viimase isa IP palvel. Pärast Hageja 02.10.08 kirja saamist sõlmisid Kostja 2 ja IP kokkuleppe, et IP võtab käendaja kohustused enda kanda. IP tasus Hagejale võla 20.10.08. Kostja leiab, et Hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemist tähtajaga 12.01.09. Lepingu ülesütlemise teateks ei saa olla 02.10.08 teatis, kuivõrd selles viidatud võlgnevus 4485 EEK-i tasuti Hagejale tähtaegselt. Kuna laenulepingut ei ole seaduses ja lepingus sätestatud korras lõpetatud, siis on tegemist kehtiva lepinguga ja Hagejal puudub alus nõuda laenujäägi kohest tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust, et Hageja sõlmis 24.07.2007 Kostjaga 1 väikelaenulepingu nr 07-134316VL, mille kohaselt andis Hageja Kostjale 1 laenu summas 150 000,00 Eesti krooni ja Kostjaga 2 lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 07-134316-KÄ1, mille alusel võttis Kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt Kostjaga 1 lepingust tulenevate Kostja
1 kohustuste kohane ja täielik täitmine ning, et Kostja 1 jäi Hageja ees võlgnevusse seisuga 02.10.2008 summas 4485,00 EEK-i. Vaidlus on selle üle, kas Hageja ütles laenulepingu kohaselt üles, kas laenuleping on ülesöeldud või kehtiv ning kas Kostja 2 kohustus on üle läinud IP . Hagiavalduse kohaselt ütles Hageja väikelaenulepingu üles 12.01.2009, kuna Kostjad ei tasunud perioodil 10.09.08 – 12.01.09 tasumisele kuuluvaid osamakseid. Eelnimetatu on tõendatud Kostja 1 lepingu XXX kontol teostatud operatsioonide väljavõttega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 punkti 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Vastavalt poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingu punktile 13.1.2 on Hagejal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist pangalt vastavasisulise nõude saamisest. Hagiavalduse lisast 5 nähtuvalt vormistas Hageja 02.10.2008 Kostjatele teatised nr. 200.103030/036220 ja nr. 200.103-030/036221 lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, milles teavitas Kostjaid võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda teates märgitud tähtajaks
õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub eseme käsutamine TsÜS § 114 lg 2 järgi kehtivaks siis, kui õigustatud isik kiidab kohustuse ülemineku kui käsutuse heaks. Seega, kui puudub võlausaldaja eelnev nõusolek või hilisem heakskiit kohustuse ülemineku kui käsutuse kohta, ei ole kohustus kolmandale isikule VÕS § 175 lg 2 järgi üle läinud ja võlausaldaja ees vastutab kohustuse täitmise eest endiselt võlgnik. Antud juhul on Kostja 2 ja IP sõlminud kohustustehingu, kuid kuni puudub võlausaldaja heakskiit, on käsutustehing hõljuvalt kehtetu. Kui võlgnik on sõlminud kolmanda isikuga lepingu kohustuse ülevõtmiseks, võib võlgnik või kolmas isik VÕS § 175 lg 3 järgi teha võlausaldajale ettepaneku, et võlausaldaja teataks määratud tähtaja jooksul, kas ta annab nõusoleku. Kui võlausaldaja ei anna nõusolekut selle tähtaja jooksul, loetakse ta sama sätte järgi nõusoleku andmisest keeldunuks. Käesoleval juhul ei ole Kostja 2 teinud Hagejale ettepanekut kohustuse üleminekuks nõusoleku andmiseks ning Hageja seisukohtadest nähtub, et ta ei ole Kostja 2 ja IP lepingut kohustuse ülevõtmiseks heaks kiitnud. Kohus ei saa lugeda Hagejat lepinguga nõustunuks kaudselt IPilt makse vastuvõtmisega, kuna IP ei ole maksekorralduse selgitusse märkinud, et ta täidab kohustuse uue võlgnikuna, vaid Kostja 2 eest. Maksekorralduse selgitusest ja Hageja vastuväidetest saab kohus järeldada, et IP täitis Kostja 2 kohustuse vastavalt VÕS § 78 lg 1. Järelikult ei ole Kostja 2 ja IP vaheline kohustuse ülevõtmise kohustustehing Hageja suhtes kehtiv. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta Hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.