Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kahju 22,41 eurot ja mittevaralise kahju 300 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1. Kohus menetles hagi lihtsustatud korras tulenevalt TsMS § 405 sätetest. Kohus on hagi menetlemisel tunnustanud menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isiku (TsMS § 405 lg 1 p 4) ning tunnustanud tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid (kriminaalmenetluses kogutud tõendid, sh tunnistajate ütlused), muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt saab kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud otsust kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p 30). Samas ei muuda see üldist tõendamiskoormist poolte vahel. Seda, kas kriminaalmenetluses tuvastatud kostja tegu toob kaasa kostja kahju hüvitamise kohustuse, tuleb hinnata tsiviilkohtumenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p 30 ja 35). Kriminaalasja nr 10230105608 menetlus, kus kostjale esitati kahtlustus KarS § 121 järgi, on lõpetatud otstarbekuse tõttu KrMS § 202 lg 2 alusel. Käesolevas asjas ei vaidlusta kostja asjaolu, et ta viibis 26.02.2010 Vabaduse pst 147 hoovis ning tal tekkis tüli hagejaga lumekoristamise osas. Samas eitab kostja hageja löömist ning hagejale kahju tekitamist. Hageja palub mõista kostjalt välja talle 26.02.2010 tervisekahjustusega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Kahju kuulub hüvitamisele deliktiõiguse alusel (VÕS § 1043 jj). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS 53. ptk

2(4)

hagejale kostja. Kohus luges tõendatuks hageja väite, et kostja lõi teda nii rusikaga kui ka jalaga, mis tekitasid hagejale tervisekahjustuse. Käesoleva menetluse käigus kostja eitab hageja löömist. Kohus ei lugenud kostja seletusi usutavaks, kuna käesolevas asjas esitatud tõendite kohaselt on kostja varem hageja löömist tunnistanud (28.09.2010 määrus, tlk 47-48). Kostja 19.08.2011 kohtuistungil antud selgitus, et kostja pidi tegu tunnistama, kuna see oli ainuke viis kriminaalmenetluse lõpetamiseks, ei ole kohtu jaoks usutav (tlk 65). Samuti ei kinnita kostja väiteid kriminaalmenetluse käigus tunnistajatena üle kuulatud Ragnar Kenk ja Helbe Pohlak (tlk 44-46, 62-64). Nimetatud tunnistajate ütlused ei välista, et kostja lõi hagejat. Tunnistaja R. Kenk on kirjeldanud poolte vahelist tüli, kuid tema ütluste kohaselt ta ei vaadanud vahepeal nende poole, sest ta võttis autost asju (tlk 45). Samuti kirjeldab tunnistaja H. Pohlak sündmuste käiku, sest tal oli köögiaken lahti ja kuulis hoovil räägitavat juttu. Samas nähtub ka tema ütlustest, et ta ei jälginud pooli pidevalt, kuna ta läks toast oma jopet võtma (tlk 62). Seega ei saa eelpool toodud tunnistajate ütlused kinnitada kostja väidet, et kostja ei löönud hagejat. Kostja on oma tegu tunnistanud 28.09.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, mille kohaselt kostja väljendas kahetsust 26.02.2010 toimunud konfliktsituatsiooni osas ning kostja on tunnistanud, et tüli lõppes füüsilise kontaktiga (tlk 47-48). Kuna eelnevalt on tuvastatud, et 26.02.2010 tekitati hagejale tervisekahjustus, hageja tervisekahjustus (hematoomid) ei ole tõenäoliselt seotud kukkumise, vaid peksmisega (tlk 61), poolte vahel oli eelnevalt tüli ning kostja tunnistab 28.09.2010 määruses tegu (ehk hageja löömist), siis saab sellest järeldada, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Eeltoodust lähtuvalt on kostja tegu tõendatud, see on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga ning kuna tegemist on tervisekahjustuse tekitamisega, siis tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 on tegemist õigusvastase teoga. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju tekitanu süüd eeldatakse. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu kostja vastutust välistavaid asjaolusid.

3(4)

püsiva iseloomuga. Seega sätestab seadus, et kui kohus on tuvastanud, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale tervise kahjustamisega tekitatud kahju, tuleb hageja kasuks eelduslikult välja mõista ka mittevaraline kahju. Hageja on hagis märkinud mittevaralise kahju suuruse, milleks on 300 eurot. Hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks arvestab kohus rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05, p 17). Arvestades eeltoodud asjaolusid, tervisekahjustuse tõsidust (konsultatsiooni otsuse kohaselt oli hageja ambulatoorsel ravil 11.03.2010-30.03.2010) ning varasemat kohtupraktikat, on hageja poolt hagis märgitud mittevaralise kahju suurus 300 eurot kohane hüvitis, mis tuleb kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebus

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Tiit Kollom

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.