30. september 2011 kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-17890
Tsiviilasi
EKAS hagi OÜ K vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2 933,10 eurot (45 893 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EKAS (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja Vaho V (XXX) Kostja OÜ K (registrikood XXX XXX), seaduslik esindaja KP
Kohtuistung
30.08.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja volitatud esindaja Vaho Vahkal Kostja seaduslik esindaja KP
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata EKAS hagi OÜ K vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Välja mõista EKAS-ilt menetluskulud täies ulatuses (100%) OÜ K kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.22.01.2009 toimus kahjujuhtum aadressil XXX, Tallinn B-korpuses asuvas IEAS-i laos, kus vesi kahjustas ettevõtte kaupa (tl 3, 8-11).
2.IEAS ja hageja vahel oli sõlmitud kahjujuhtumi hetkel varakindlustuse leping (tl 12).
3.Hageja hüvitas IEAS-ile kahju summas 45 893 krooni (tl 13). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 45 893 krooni ehk 2 933,10 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb VÕS § 492 lg 1, § 1043, § 1054 lg 1.
5.Vastavalt aktidele ning tunnistajate seletustele sai vee väljavool alguse kostjale kuuluvast pesumasinast, mida kasutas kostja töötaja (tl 16-16b). Pesumasina äravool oli ühendatud tööstusliku kraanikaussi, kus see pesumasina töötamise ajal lahti pääses ning põrandale kukkus, mille tulemusel voolas äravoolutorust vesi ruumi põrandale ja sealt alla IEAS laoruumi, mille tulemusel said kahjustada elektroonilised trükiplaadid. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on kahju põhjustanud.
7.Kostja leiab, et kahjujuhtumiga seoses puudub kostja teos nii hooletus kui ka tahtlus. Kostja töötaja ei jätnud pesumasinat järelvalveta, vaid kontrollis seda enne lahkumist. Samuti oli pesumasin ühendatud äravooluga alternatiivsel moel, kuna seda sundisid võimalused. Kraanikausi põhja ja põranda vahele jäi vähem kui 10cm, seega ei saanud luua otseühendust, kuna sinna ei oleks mahtunud sifoon. Tegemist ei olnud hermeetilise ühendusega, mis on keelatud pesumasina kasutusjuhendiga. Eeltoodust tulenevalt ei olnud pesumasin ühendatud valesti ning voolik oli kinnitatud selliselt, et see iseseisvalt põrandale ei kukuks ehk kasutusjuhendis ette nähtud korras. Kostjal oli ESD pindade koristamiseks spetsiaalse korrashoiu leping enam kui 5 aastat L AS-iga. Osutatavate teenuste hulka kuulus ja kuulub senini ka põrandate süvapesu ja vaha eemaldamine, mis näeb ette põrandate leotamist, mis on majaomanikule/haldajale teada juba pikemat aega, samas ei ole majaomanik/haldaja seniajani V korruse ümbruseid hermetiseerinud ega taganud muul moel põrandate leotusvee mittesattumist alumisele korrusele.
8.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et vee väljavool sai alguse kostjale kuuluvast pesumasinast 22.01.2009. Hageja ei ole välja toonud kõiki asja lahendamiseks vajalikke andmeid. Märkimata on, et V korruse laoruumis oli paneelivahe avause vahetus läheduses umbes 20 cm kaugusel kompressori kondentsvee kogumispaagid, milliste täitumise korral hakkab vesi üleääre maha jooksma ning kuna paneeli vahe ristumiskohal ei olnud täidetud monoliitse seguga vaid liivaga, siis võis imbuda vesi sealt kolmanda korruse laoruumi. Vertikaalpaneelid on kaetud plekiga, millelt on nähtavad veejäljed vihma sadamise ajal. Kostja selle kinnituseks tegi pildid 13.06.2011, mil sadas vihma (tl 60). Märkimata on ka, et 21.01.2009 sadas vihma ja puhus muutuva suunaga tuul, mis täitis 5. korruse paneeli vahe vihmaveega ning seega leiab kostja, et läbijooks toimus hoopis 21.01.2009. Kostja selgitab, et koristaja tööle naastes 40 minutit peale veekahju teada saamist, ei olnud vett V korruse laoruumis, mille all asusid IV korruse laos kahjustatud kaubad, nii palju, et oleks saanud tekkida kahju, kuna põranda kuivatamisel jäi lapp kuivaks. Vesi oli hoopis tsehhis, mille koristaja kogus kokku kombineeritud masinaga. Kostja leiab, et u 12-14 liitrit vett, mis kulub pesumasinal loputustsüklis, ei saanud põhjustada kahju all korruse 4,5 m kõrgusega ruumis, mis asub u 25 m eemal ruumist kus pesu pesti. Pesumasin oli 3 kg pesu pesemiseks. Kostja leiab, et pesumasinast välja tulnud kogus vett ei saa põhjustada sellises suuruses kahju. Kaup oli pakendatud hermeetilisse kilesse ja selle rikkumiseks on vaja pikemat aega ja rohkem vett. Hageja ei ole tõendanud kostja süülist käitumist. Kohtuotsuse põhjendus
2-10-17890
9.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Puudub vaidlus, et toimus kahjujuhtum aadressil XXX, Tallinn B-korpuses asuvas IEAS-i laos, kus vesi kahjustas ettevõtte kaupa (tl 3, 8-11). IEAS ja hageja vahel oli sõlmitud kahjujuhtumi hetkel varakindlustuse leping (tl 12). Hageja hüvitas IEAS-ile kahju summas 45 893 krooni (tl 13).
12.Poolte vahel on vaidlus, kas kahju tekitas tööstusliku kraanikausi ühendatud pesumasina äravool, mis pesumasina töötamise ajal lahti pääses ning, kas kostja on kohustatud kahju hüvitama.
13.Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes, siis kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
1.seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
2.kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1054 lg 1 alusel, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega.
14.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et veekahju põhjustajaks on kostja ja, et veekahju tekkis pesumasina äravoolu lahti pääsemisel kraanikausist, kuhu oli kraanikauss ühendatud. Kostja koristaja selgituse kohaselt (tl 16-16b) lülitas koristaja pesumasina sisse 19.30 ja lahkus töölt, kontrollides enne pesumasina töötamist, kell 20.45. Koristaja sai vee voolamisest teada kell 21.45 ja jõudis tööle tagasi kell 22.05 ning avastas, et pesumasina voolik lebab põrandal ja pesumasin oli töötamise lõpetanud. Vett oli põrandal, pesumasina ümber, majapidamistoas ja tsehhis. Koristaja kontrollis ka ladu, kuid laos oli vett nii vähe, et lapp jäi kuivatamisel kuivaks. Seega ei ole hageja kohut veennud, et veekahju sai alguse pesumasinast ning seda veel olukorras, kus pesumasin ei asunud isegi laoruumi peal, kus said kaubad kahjustada, vaid asus u 20-25 m eemal kahju saanud kohast. Kohus leiab, et hageja väide, et pesumasinast, millel oli jäänud ligikaudu pool kuni tund töötada, peale koristaja lahkumist, voolas välja nii palju vett ja imbus sellise kiirusega 20-25m eemal olevasse alumisel korrusel 4,5 m kõrguste seintega laoruumi, et sai kahjustada suurel hulgal
2-10-17890 vaakumpakendis olevaid elektroonilisi trükiplaate, ei ole tõsiselt võetav ja on jäänud paljasõnaliseks. Tõendeid sellisel viisil kahju tekkimise kohta ei ole kohtule esitatud. Kohtule esitatud akt (tl 3), mille üheks allakirjutanud isikuks on kindlustusvõtja esindaja ei ole tõend, mille alusel saab kohus hagi rahuldada. Kohus juhib hageja tähelepanu, et kostja esindajat ei ole kutsutud akti koostamise juurde, ega üle vaatama kahjustatud kaupu samas kui väideti, et kostja töötaja tegevus on põhjustanud kahju. Aktis on jaotis „ IEOÜ lao ruumis on kahjustatud veega järgmised kaubad“ tühi. Seega aktis, mille allkirjastas komisjon puudub märge kahjustatud kaupade olemasolu kohta. Hageja poolt kohtule esitatud 2 ühtlaselt halli A4 formaadis piltidest koopiat ei tõenda kahju olemasolu ega selle suurust. Hageja esindaja selgitusest kohtuistungil ilmnes, et parema kvaliteediga piltidest koopiaid ei ole võimalik esitada. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et pesumasin oli ühendatud kasutusjuhendit eirates. Hageja tugineb aktile, millel tõendina puudub kaal eelnimetatud põhjustel. Samuti ei ole hageja käinud ise kohapeal kahju hindamas, seega ei ole võimatu, et kahju võis alguse saada V korruse laoruumis paneelivahe avause vahetus läheduses umbes 20 cm kaugusel asuvatest kompressori kondentsvee kogumispaakidest, milliste täitumise korral hakkab vesi üleääre maha jooksma või siis vihmaveest. Tähelepanuta on jäetud ka asjaolu, et betoonpõrandatele tehti regulaarselt süvapesu ja vaha eemaldust. Tegemist oli betoonblokkidest ehitatud ja betoonpõrandatega tootmishoonega arvestusega, et põrandahoolduseks kasutatakse suhteliselt suures hulgas vett nagu nägi ette vastav tehnoloogia. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et on tõendamist leidnud, et hageja on hüvitanud kannatanule kahju, kuid tõendamata on tegelik kahju suurus ja et selle põhjustas kostja ja nimelt õigusvastase teoga. Seega vastutuse tekkimise eeldused on täitmata, mis välistab hagi rahuldamise. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult 100 % hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.