Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.09.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-11-30676/13
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.09.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2308

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-11-30676

HARJU MAAKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Fred Fisker

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2011.a, kell 16.00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-11-30676

Tsiviilasi

MK avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

avalduse esitaja-võlgnik: MK(isikukood XXX, viibimiskoht XXX); volitatud esindaja: vandeadvokaat Natalia Lausmaa, Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, asukoht: Herne 23-2, Tallinn, 10135, e-post: [email protected] ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: [email protected]).

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Kohtuistungi toimumise aeg

20.09.2011

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada MK(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

2.Määrata MK ajutise pankrotihalduri tasuks Martin Krupp`i töötasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33%. Ajutise pankrotihalduri väljamõistetud tasust summa 397 (kolmsada üheksakümmend seitse, ei sisalda sotsiaalmaksu) tuleb hüvitada riigi vahenditest. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Martin Krupp`i arveldusarvele.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

Tsiviilasi nr 2-11-30676 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX . Konto jääk seisuga 30.08.2011.a. -22,32 eurot. Konto arestitud 26.08.2011.a. seisuga. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . Swedbank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 29.08.2011.a seisuga oli 0,00 eurot. Konto on arestitud 26.08.2011.a. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . SEB Pank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 29.08.2011.a. seisuga oli 0,00 eurot. Konto on arestitud 26.08.2011.a. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . Eesti Krediidipank AS-is arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX mille saldo 31.08.2011.a. seisuga oli 0,00 eurot. Konto käsutamisõigust omavaks isikuks M K . Danske Bank A/S Eesti filiaalis arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX , mille saldo 14.11.2010.a. seisuga oli 1,07 EEK. Konto on suletud 14.11.2010. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel Võlgnikule vara ei kuulu ega ei ole kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel Võlgnikule äriühingute aktsiaid või osasid ei kuulu ega ole kuulunud. Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis, AS-is Bigbank, AS-is Marfin Bank Eesti, AS UniCredit Bank Eesti filiaalis, Tallinna Äripanga AS-is, AS-is LHV Pank, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis ja AB-s Bank Snoras Eesti võlgnik arvelduskontot ei oma. Liisingfirmadele tehtud järelpäringutest selgus, et AS-iga DnB NORD Liising, AS-iga SEB Liising, Danske Bank A/S Eesti filiaaliga, AS-iga Swedbank Liising ja AS-iga Nordea Finance Estonia ei ole võlgnik lepingulistes suhetes olnud. ALG Liising AS-ilt ei olnud käesoleva aruande koostamise ajaks vastust laekunud. Maanteeameti teatise kohaselt Võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole Võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot ega pensionikontot, seega ei ole Võlgniku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustused (võlad) Maksu- ja Tolliameti 29.08.2011 vastuse kohaselt Võlgnikul riiklike maksude osas võlgnevused puuduvad ja nimetatud isiku suhtes maksumenetlusi ei toimu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja teatise (täitemenetluse registri väljavõte 29.08.2011 seisuga) kohaselt toimuvad võlgniku suhtes järgmised täitemenetlused: Jrk

Lisaks eeltoodule on Võlgnikul enda sõnul võlad TEmobiilsideoperaatoritele ja SMS-laenude võlgnevused, kuid Võlgnik ei oska nimetada, millistes firmadest laenu võetud on. Muid kehtivaid lepinguid Võlgnikul enda sõnul pole. Taotluses riigi õigusabi saamiseks märkis Võlgnik, et tal on Bigbank krediit summas 90 000 krooni. Teabenõude vastuses selgitas Võlgnik esindaja vahendusel, et võlg on tekitatud teise isiku poolt, kes olevat kasutanud tema isikuandmeid ja et tema olevat sellest teada saanud 2006.a. pärast vanglast vabanemist. Ajutisele halduri hinnangul on Võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 4 778,02 eurot. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid on välja kujunenud. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel Võlgnikul puudub igasugune vara ning puudub ka võimalus vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks, samas on Võlgnikul kohustusi vähemalt summas 4 778,02 eurot. Võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust (6 aastat vangistust) Tallinna Vanglas, mis algas 27.08.2009 ja lõpeb 27.08.2015, seega ei ole tõenäoline, et Võlgnikul tekiks lähiajal püsivat sissetulekut, millega oma võlgnevusi tasuda. Võlgniku maksejõuetus on ajutise halduri hinnangul tekkinud seoses Võlgniku kuritegeliku eluviisiga. Võlgnikku on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud narkootiliste ainetega seotud ja varavastastes süütegudes. Süütegude eest määratud rahalised karistused, kahjuhüvitised ja menetluskulud moodustavad enamiku Võlgniku teadaolevatest kohustustest. Harju Maakohtu 07.04.2010 kohtuotsuse kohaselt kriminaalasjas nr 1-10-1280 on Võlgnikku karistatud 6-aastase vangistusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omastamise, hoidmise ja edasiandmise eest isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Kohtuotsuse kohaselt kinnitab Võlgnik, et elatus enne kinnipidamist varastamisest. Kui varastas, siis sai raha, mille eest ostis narkootikume. Narkootikume (amfetamiin) tarvitas Võlgnik kohtuotsuse kohaselt 5-6 korda päevas 2-3 grammi korraga. Eeltoodust tulenevalt on Võlgniku maksejõuetus tekkinud seoses narkootiliste ainete tarbimisega ja narkootikumide hankimiseks vajamineva raha saamiseks varguste toimepanemisega, mitte seoses majanduslangusega, nagu on Võlgnik oma maksejõuetuse tekkimist põhjendanud. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust.

3.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.