Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hagejate nõue Kohtule 08.11.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 09.12.2009.a. määrusega välja OÜAG(edaspidi nimetatud Võlgnik) pankroti ning määras pankrotihalduriks Aivar V. 07.01.2010.a toimunud Võlgniku võlausaldajate esimesel koosolekul otsustati muuhulgas mitte moodustada Võlgniku pankrotimenetluses pankrotitoimkonda ning müüa pankrotivara tervikvarana avalikel enampakkumistel vastavalt seadusele. 05.04.2010.a. toimunud Võlgniku võlausaldajate koosolekul (nõuete kaitsmise koosolekul) tunnustati muuhulgas Hagejate ning Kostja 1 nõudeid PankrS § 153 lg 1 p.1 rahuldamisjärku kuuluvate nõuetena, otsustati pärast nõuete kaitsmist kehtestada pankrotivara müügi kord selliselt, et enne pankrotivara hulka kuuluvate kinnistute müügiga alustamist taotleda Maksu- ja Tolliametilt eelotsust kinnistute käibemaksuga maksustamise kohta; müüa võlgniku kinnistud avalikul enampakkumisel alghinnaga 90 000 000 krooni (neto) tervikvarana, kusjuures võitjaks osutunud pakkuja peab määratlema eraldi iga kinnistu hinna proportsionaalselt selle pindalaga; pakkumise sammuks enampakkumisel on 100 000 krooni; enampakkumise nurjumisel kutsuda kokku uus võlausaldajate koosolek.

summas 38 396 802,91 krooni ulatuses. Kuigi pankrotihaldur on enampakkumise läbi viinud 24.08.2010.a. võlausaldajate üldkoosolekul vastuvõetud müügireglemendi alusel, mille punktiga

Pankrotis ettenähtud erisusi. Üheks selliseks erisuseks on kindlasti PankrS § 77 punktis 5 võlausaldajatele antud pädevus pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Kostja II võlausaldajate 24.08.2010.a üldkoosolekul määrati kostjale II kuuluvate kinnistute enampakkumise alghinnaks 45 000 000 krooni. Teise otsusena võeti vastu otsus kinnitada kostja II pankrotivara müügireglement. Müügireglemendi punkti 3 alapunktid sätestasid regulatsioonid, millises ulatuses toimuvad tasaarvestused hüpoteegipidajate järjekohtasid arvestades. PankrS § 136 lg 1 kohaselt pankrotivara müük toimub enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Erinevalt hagejatest on kostja I seisukohal, et enampakkumise võitja poolt ostuhinna tasumine toimus kooskõlas TMS-ga. Kuivõrd enampakkumise võitjaks oli kostja I, kes oli ühtlasi müüdud kinnistute I järjekoha ja osaliselt ka II järjekoha hüpoteegipidaja ja seega käsitletav TMS-i mõttes sissenõudjana, tehakse vastavalt TMS § 93 lg 4 alusel tasaarvestus sissenõudja nõudega ning ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Ostuhinnast puudujääva summa osas 2 347 057,09 krooni teostas kostja I ülekande kostja II pangakontole. Tõepoolest juhul, kui kostja I ei oleks olnud sissenõudja oleks tal puudunud TMS § 93 lg 4 alusel õigus tasaarvestuseks ning lähtuda oleks tulnud TMS § 93 lg-st 2, kuid kostja I puhul rakendub just TMS § 93 lg 4. Tegemist ei ole tasaarvestusega PankrS § 99 lg 3 mõttes. PankrS § 99 lõikes 3 sätestatud piirang nõuete tasaarvestusele kohaldub üksnes juhtudele, kui võlausaldajal oli õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku nõudega enne pankroti väljakuulutamist. Teisisõnu pidi võlgnikul olema võlausaldaja vastu nõue enne pankroti väljakuulutamist. Antud juhtumil tekkis võlgnikul nõudeõigus võlausaldaja vastu alles pankrotimenetluse käigus ehk pankrotivara müümisel enampakkumisel. Seega on kostja I arvates ebaõige hagejate seisukoht, et kostjal I puudus õigus tasaarvestuse teostamiseks ostuhinna tasumise osas kostjaga II. Kostjale I jääb arusaamatuks, millisel moel on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Hagejate poolt avaldatud seisukohast nähtub, et neil puudus võimalus erinevalt kostja I-st teostada tasaarvestust kostjaga II. Kostja I on käesoleva vastuse punktis 1.3. selgitanud, millal tekkis kostjal I võimalus tasaarvestuse teostamiseks. Kostjale I teadaolevalt ei olnud hagejatel ega ka teistel võlausaldajatel kostjaga II enne pankroti väljakuulutamist vastastikkuseid nõudeid, mida tasaarvestada. Ka hagejatel oli võimalus osaleda enampakkumisel ning parima pakkumise puhul oleks hagejatel olnud õigus oma ostuhinna tasumise nõue kostjaga II vastavas ulatuses tasaarvestada. Teadaolevalt hagejad aga enampakkumisel ei osalenud, mistõttu ei ole hagejatel võimalust kostjaga II tasaarvestust teostada. Seega ka antud aspektist on väär hagejate seisukoht, et kostja II enampakkumisega on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja esitas 10.11.2010.a hagiavalduse täienduse, milles täpsustas oma esialgset hagiavaldust. Hageja esitas kohtule uusi asjaolusid, mille alusel palus kostja II enampakkumise kehtetuks tunnistada. Kostja I arvates ei ole hagejal pärast 30 päevast tähtaja möödumist enampakkumise akti kättetoimetamisest õigus oma hagi täiendada ega muuta. Tegemist on aegumise sättega, mille jooksul tuleb kõik oma võimalikud nõuded ja seisukohad esitada. Kostja OÜ AG(pankrotis) ja pankrotihaldur Aivar V vastus Halduri hinnangul on hagiavalduse esitamise eesmärgiks seadusliku ja viivitusteta pankrotimenetluse läbiviimise takistamine. Pankrotihaldur hagiavaldusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Hagiavaldus on esitatud TMS § 223 lg 1 alusel ning haginõudeks on enampakkumise kehtetuks tunnistamine, seoses sellega, et vara ostuhind on väidetavalt OÜ G poolt tasumata kuna ostuhinna (osaline) tasumine tasaarvestusega TMS § 93 lg 4 kohaselt on hagejate tõlgenduse kohaselt pankrotimenetluses lubamatu. Halduri hinnangul leiavad hagejad ekslikult, et ostuhinna

tasumise kohustuse täitmine on enampakkumise oluline tingimus TMS § 223 lg 1 tähenduses. Hagiavalduses ei ole põhjendatud, millele tuginedes hagejad sellisele kummalisele ja ebaõigele järeldusele on jõudnud. Ostuhinna tasumine ei ole enampakkumise osa ega selle oluline tingimus ning ostuhinna tasumise kohustuse (väidetav) mittetäitmine ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. TMS § 99 lg 1 p 3 kohaselt, kui parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks, kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks. Vastavalt TMS § 100 lg 3 ja 4 on ostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse rikkumise tagajärgedeks asja müük kordusenampakkumisel, kus see ostja ei tohi osaleda ning ostjale tagatisraha mittetagastamine. Seega saab ostuhinna täieliku tasumise kohustuse rikkumise tagajärjeks olla enampakkumise nurjunuks tunnistamine kohtutäituri poolt mitte enampakkumise kehtetuks tunnistamine hagimenetluses ning ainuüksi seetõttu tuleb käesolev hagiavaldus jätta rahuldamata. Vastavalt PankrS § 99 lg 1 kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse nõude tasaarvestamiseks võib esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni. Hagejad tõlgendavad hagiavalduses valesti PankrS § 99 lg 1 leides, et kõnealune säte kohaldub kõigile tasaarvestustele, mille pooleks on pankrotivõlgnik. Tegelikult reguleerib PankrS § 99 võlausaldaja ja võlgniku pankrotieelsete vastatastikuste nõuete tasaarvestamist ning ei midagi enamat. Muuhulgas ei reguleeri PankrS § 99 pankrotivara müüki või selle eest tasumist ega võlausaldajate nõuete rahuldamist. Vastavalt PankrS § 3 lg 4 teeb käesolevas seaduses sätestatud juhtudel täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ajutine haldur või haldur, kellel on täituri õigused ja kohustused. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades pankrotiseaduses ettenähtud erisusi. Vastavalt PankrS § 136 lg 1 ja 4 toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Enampakkumise kohta koostab haldur akti. Akti vormi kehtestab justiitsminister. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüki pankrotimenetluses reguleerib täiendavalt PankrS § 139. Müüdud pankrotivara eest tasumist PankrS ei reguleeri ning kogu vastav regulatsioon tuleneb TMS § 93 ja 931. Muuhulgas sätestab TMS § 93 lg 4: kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole käesolevas paragrahvis sätestatud korras. PankrS § 99 ega ka ükski muu õigusnorm ei sätesta, et TMS § 93 lg 4 pankrotimenetluses kohaldamisele ei kuulu. Samuti ei toeta sellist käsitlust kohtupraktika. Eelpooltoodud seisukohta on väljendanud OÜ AG pankrotiasja menetlev kohus 06.10.2010 tehtud jõustunud määruses, millega jäeti rahuldamata hagejate samasisuline kaebus pankrotihalduri tegevuse peale. Samuti on Tallinna Ringkonnkohtu tsiviilkolleegium 14.04.2009.a. tsiviilasjas nr. 2-8-21280 tehtud jõustunud määrusega jätnud muutmata Pärnu Maakohtu 30.01.2009 määruse. TMS § 93 lg 4 sätestatud tasaarvestuse teostamine ei kahjusta OÜ AG teiste võlausaldajate huve ega õigusi. Võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohast on TMS § 106 sätestatud jaotuskava ja PankrS § 143 sätestatud jaotusettepanek samalaadsed dokumendid. Arvestades, et jaotusettepaneku esitamine pankrotimenetluses toimub peale nõuete kaitsmist ja pandieseme müüki (PankrS § 143 lg 4), on võimalik täpselt välja arvutada, milline on vara ostjaks oleva võlausaldaja (sh. pandipidaja) jaotis rahas ning teostada TMS § 93 lg 4 sätestatud tasaarvestus ilma, et see rikuks teiste võlausaldajate õigusi (eelkõige muudaks neile väljamaksmisele kuuluvate jaotiste summasid). Sellisel viisil on OÜ-ga G tasaarvestamisele kuuluv summa välja arvutatud ka OÜ AG

pankrotimenetluses ning hagiavalduse p. 2.1.6 esitatud väited ühe võlausaldaja soodsama kohtlemise ja teiste võlausaldajate huvide kahjustamise kohta on valed, pahatahtlikud ja suunatud kohtu eksitamisele. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hagejate ja kostjate esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 09.12.2009. a määrusega välja OÜAG pankroti ning määras pankrotihalduriks Aivar V (tl 15). 07.01.2010. a toimunud võlausaldajate esimesel koosolekul otsustati müüa pankrotivara tervikvarana avalikel enampakkumistel vastavalt seadusele (tl 19). 05.04.2010. a toimunud võlausaldajate koosolekul otsustati kehtestada pankrotivara müügi kord selliselt, et enne pankrotivara hulka kuuluvate kinnistute müügiga alustamist taotleda Maksuja Tolliametilt eelotsust kinnistute käibemaksuga maksustamise kohta; müüa võlgniku kinnistud avalikul enampakkumisel alghinnaga 90 000 000 krooni (neto) tervikvarana, kusjuures võitjaks osutunud pakkuja peab määratlema eraldi iga kinnistu hinna proportsionaalselt selle pindalaga; pakkumise sammuks enampakkumisel on 100 000 krooni; enampakkumise nurjumisel kutsuda kokku uus võlausaldajate koosolek (tl 26). 24. augustil 2010. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu „OÜ AG(pankrotis) pankrotivara müügireglement (tl 32-33). 02. septembril 2010. a avaldati pankrotihalduri poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumisteade OÜ AG(pankrotis) pankrotivara müügiks (tl 35-36). 08. oktoobril 2010.a toimus OÜ AG(pankrotis) pankrotivara müügiks enampakkumine, kus osales ainsa pakkujana OÜ G , kes tegi ka pakkumise summas 45 000 000 krooni (tl 37-40). PankrS § 135 lg 1 ja TMS § 93 lg 4 alusel OÜ G teostas tasaarvestuse oma rahuldamisele kuuluva nõude ja kinnistute ostuhinna vahel summas 40 252 942,91 krooni. Summas 2 347 057,09 teostas OÜ G ülekande OÜ AG(pankrotis) pangakontole (tl 188-189). Hageja leiab, et pankrotivara müügiks korraldatud enampakkumisel ostuhinna tasumine vastastikuste nõuete tasaarvestamise teel on lubamatu PankrS § 99 alusel. Kuna ostuhind on enampakkumise teates märgitud aja jooksul jäänud tasumata, on sellega rikutud enampakkumise olulisi tingimusi (ostuhinna kohene tasumine – TMS § 93 lg 2) ning seetõttu tuleb enampakkumine kehtetuks tunnistada. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja I võis TMS § 93 lg 4 alusel teostada tasaarvestuse oma rahuldamisele kuuluva nõude ja kinnistute ostuhinna vahel. TMS § 93 lg 4 kohaselt kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Kostja I vastuväite kohaselt toimus enampakkumise võitja poolt ostuhinna tasumine kooskõlas TSM sätestatuga. Kostja II ja III vastuväite kohaselt ei ole ostuhinna tasumine enampakkumise osa ega selle oluline tingimus ning ostuhinna tasumise kohustuse väidetav mittetäitmine ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise alus. Müüdud pankrotivara eest tasumist PankrS ei reguleeri ning kogu vastav regulatsioon tuleneb TMS § 93 ja 931. Kohus nõustub kostjate vastuväitega. PankrS § 135 lg 1 kohaselt müüb haldur pankrotivara täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades PankrS ettenähtud erisusi. PankrS § 77 p 5

kohaselt võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. 24. augustil 2010. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määrati kostjale II kuuluvate kinnistute enampakkumise alghinnaks 45 000 000 krooni ja võeti vastu „OÜ AG(pankrotis) pankrotivara müügireglement (tl 32-33). Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on vara müüdud kooskõlas PankrS § 135 lg 1 ja TMS § 93 lg 4 sätestatuga. Kohtu hinnangul on hageja ekslikult leidnud, et PankrS § 99 reguleerib pankrotivara müüki ja selle eest tasumist (tl 8). Kuivõrd 08.10.2010. a enampakkumise võitjaks osutus kostja I, kes oli ühtlasi müüdud kinnistute I järjekoha hüpoteegipidaja ja seega käsitletav TMS mõttes sissenõudjana, tehakse vastavalt TMS § 93 lg 4 alusel tasaarvestus sissenõudja nõudega ning ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Ostuhinnast puudujääva summa 2 347 057,09 krooni teostas kostja I ülekande kostja II pangakontole 15 päeva jooksul enampakkumisest. Tegemist ei ole seega kohtu hinnangul tasaarvestusega PankrS § 99 lg 3 tähenduses. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 208-21280 leidnud, et PankrS § 99 lg 3 sätestatud piirang nõuete tasaarvestamisele kohaldub üksnes juhtudele, kui võlausaldajal oli õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku nõudega enne pankroti väljakuulutamist. Käesoleval juhul tekkis võlgnikul nõudeõigus võlausaldaja vastu alles pankrotimenetluse käigus, s.o. pankrotivara müümisel enampakkumisel. Kohtu hinnangul ei ole ostuhinna tasumisega seonduv ka enampakkumise oluline tingimus ega ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. TMS § 99 lg 1 p 3 kohaselt kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui parim pakkuja ei tasu ostuhinda või üht kümnendikku sellest ettenähtud ajaks. TMS § 100 lg 3 ja 4 kohaselt on ostja poolt ostuhinna tasumise kohustuse rikkumise tagajärgedeks asja müük kordusenampakkumisel, kus esialgne ostja ei või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel toimuval kordusenampakkumisel osaleda. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Kohus nõustub kostjatega ka selles, et tasaarvestuse teostamine ei kahjusta OÜ AG(pankrotis) teiste võlausaldajate huve. PankrS § 153 lg 3 kohaselt kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega, rahuldatakse nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. Arvestades PankrS § 153 lg 1 ja TMS § 93 lg 4 omas kostja I õigust teostada tasaarvestus oma tunnustatud 1. ja 2. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõude ulatuses, mis vastas talle kuuluvale jaotisele. Kostja I teostatud tasaarvestus ei muuda hagejate jaotiste suurust ega puuduta muul moel nende õigusi. Hagejad on abstraktselt leidnud, et müügireglemendi p 3.3.1 on nende õigusi rikutud. 07.09.2011. a kohtuistungil ei suutnud hagejad täpsustada, milliseid konkreetseid nende õigusi müügireglement ja tasaarvestus rikub. Kohtule esitatud müügireglemendi p 3.3.1 järgi „Kui enampakkumise võitjaks (edaspidi ka ostja) on võlausaldaja, kelle 1. järjekoha hüpoteekidega tagatud tunnustatud nõue ületab vara ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema 1. järjekoha hüpoteekidega tagatud nõudega, millega loetakse ostuhind tasutuks.“ Kohtu hinnangul on hagejad põhjendamatult jätnud tähelepanuta müügireglemendi p 3.3.3. annab samasuguse tasaarvestuse võimaluse ka 2 järjekoha hüpoteegipidajale. Eeltoodust tulenevalt on hageja väited teiste võlausaldajate huvide rikkumise kohta jäänud paljasõnaliseks ja kohtumenetluses tõendamata. Kohtule 10.11.2010. a esitatud hagiavalduse täienduses on hagejad leidnud, et enampakkumine on kehtetu, kuna tasaarvestus on tühine PankrS § 99 lg 3 ja VÕS § 200 lg 1 p 3 alusel. Kostjad ei nõustu hagiavalduse muutmisega TsMS § 376 lg 1 alusel. Hageja peab vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 1 hagiavalduses väljendama selge nõude ja p-le 2 hagis esitama kõik hagi aluseks olevad asjaolud. TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul pärast 30 päevast tähtaega hagiavaldust muuta hageja poolt 10.11.2010. a menetlusdokumendis esitatud viisil (tl 59,60), kuivõrd tähtaeg hagiavalduse esitamiseks on

möödunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendamatu ja hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.