2-13-53170
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-53170
Tsiviilasi
Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi XXX(pankrotis) vastu võlausaldajate
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti
esindajad
filiaali kaudu, registrikood 61126228, asukoht: Holmens Kanal 2-12, 1092 Copenhagen, Taani; Eesti filiaali asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja tehinguline esindaja: vandeadvokaat Helmeri Indela (e-post: [email protected]) Kostja:
XXX(isikukood
pankrotihaldur
Kalle
XXX,
elukoht
Mõtsnik
(post:
[email protected]) Kostja tehinguline esindaja: Deivi X (e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2014
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja Helmeri Indela ja kostja esindaja Deivi X
2-13-53170 Edasikaebamise kord Käesoleva
kohtuotsuse
peale
on
õigus
esitada
apellatsioonkaebus
Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11. veebruaril 2014. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Kostja võlausaldajate 21.11.2013 üldkoosoleku otsusega on vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 5 teisele lausele valitud Danske Bank A/S hagi läbivaatamisel pankrotivõlgniku esindajaks Deivi X (vt tl 171-172).
Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 12.02.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-50261 välja kostja pankrot, pankrotihalduriks nimetati Kalle Mõtsnik. Pankrotimenetluses esitasid oma nõudeavaldused nii hageja kui ka võlgniku abikaasa XXX. 20.05.2013 toimunud kostja võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati hageja nõue (20 451,71 eurot), võlgniku abikaasa XXX nõuded (93 911,65 eurot + 17 497,85 eurot = 111 409,50 eurot) ning Swedbank AS-i nõue (68 061,19 eurot). 25.09.2013 toimunud kostja võlausaldajate üldkoosolekul otsustati anda võlgnikule kompromissettepaneku väljatöötamiseks ja esitamiseks aega kuni 15.10.2013 ning kompromissettepaneku esitamata jätmisel müüa mõlemad pankrotivaraks olevad ning Tallinnas aadressil XXX ja aadressil XXX asuvad korteriomandid enampakkumisel, kusjuures enampakkumiste alghindadeks otsustati määrata AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangutes leitud turuväärtused, s.o XXX osas 42 000 eurot ja XXXosas 42 600 eurot. Kompromissettepanekut 15.10.2013 ei esitatud. Võlausaldaja XXX esitas 15.10.2013 pankrotihaldurile ettepaneku pankrotivaraks olevate korteriomandite ostmiseks hindamisaktis märgitud hindadega ilma enampakkumiseta selliselt, et tasub rahas tekkinud pankrotimenetluse kulud ja lisaks hageja nõudest osa, mida viimane oleks õigustatud jaotuskava alusel saama ning ülejäänud osas toimuks ostuhinna tasaarvestus võlausaldaja XXX nõudega. 29.10.2013 toimunud kostja võlausaldajate üldkoosolekul pandi võlausaldaja XXX 15.10.2013 2(8)
2-13-53170 ettepanek hääletamisele. XXX hinnangul pidi pankrotivara müük temale garanteerima turuhinnaga müügi. Täpsemaid argumente, põhjendusi ega tõendeid XXX oma seisukohtade kinnitamiseks ei esitanud. Kuigi pankrotihaldur juhtis 29.10.2013 võlausaldajate üldkoosolekul osalenud võlausaldajate tähelepanu PankrS § 99 lg-le 1, mis ei võimalda XXX tasaarvestada enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuet pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudega, surus võlausaldaja XXX oma häältega enda poolt 15.10.2013 tehtud ettepaneku läbi ning 29.10.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas: müüa Tallinnas XXX ja XXX asuvad korteriomandid XXX enampakkumist korraldamata AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangutes leitud turuhindadega, kusjuures tasumine toimuks hagejale kui võlausaldajale nõude rahuldamiseks rahas (väljamakstava summa ja menetluskulude ulatuses), ülejäänud osas toimuks aga ostuhinna tasaarvestus XXX nõudega. Hageja leiab, et võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsus ei vasta seadusele ning rikub võlausaldajate ühiseid huve. Hageja taotleb kohtult võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja viitab PankrS § 136 lg-le 1 ning § 137 lg-le 1 ning leiab, et pankrotivara müük enampakkumist korraldamata on erandlik võimalus ning see on võimalik vaid siis, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus peab tuginema veenvatel asjakohastel asjaoludel ja tõenditel. Võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsusest ei nähtu, millistel põhjendustel vara müük enampakkumist korraldamata XXX annab suuremat kasu kui vara müük avalikul enampakkumisel ning kui palju suuremat kasu vara selline müük annab. PankrS § 137 lg 1 jämedat rikkumist veenab asjaolu, et 29.10.2013 võlausaldajate üldkoosolek otsustas korteriomandid võõrandada XXX enampakkumiste alghinnaga. PankrS § 137 lg 1 rakendamine eeldab, et korteriomandid müüdaks kõrgema hinnaga kui 25.09.2013 võlausaldajate üldkoosolekul otsustatud vara alghind ja 29.10.2013 võlausaldajate üldkoosolekul otsustatud vara XXX müügi hind. Võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsusest ei nähtu ühtegi põhjendust ega argumenti, miks võlausaldajad on leidnud, et enampakkumise korraldamisel ei makstaks korteriomandite eest isegi mitte võlausaldajate varasema üldkoosoleku otsusega määratud alghinda ehk AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangutes märgitud hinda. Arvestades, et enampakkumiste alghinnaks pidi olema müügihind, millega võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsuse kohaselt peaks korteriomandite XXX müük toimuma, siis pole võimalik väita, et võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsusest nähtuval viisil korteriomandite müümine on suuremat kasu andval viisil müümine, nagu PankrS § 137 lg 1 rakendamine eeldab. AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangud on koostatud vastavalt seisuga 03.04.2013 (XXX korteriomand) ja 04.06.2013 (XXX korteriomand) ehk tegemist on ca 5-7 kuud vanade eksperthinnangutega. AS-ilt Pindi Kinnisvara hageja poolt tellitud 08.11.2013 hindamisaktidest nähtub, et ekspertide hinnangul on 08.11.2013 seisuga XXX korteriomandi turuväärtus 48 500 eurot ning XXX korteriomandi turuväärtus 44 000 eurot. Seega on XXX korteriomandi turuväärtus käesoleval ajal kuni 5900 eurot kõrgem kui 03.04.2013 eksperthinnangus ning XXX korteriomandi turuväärtus kuni 2000 eurot kõrgem kui 06.06.2013 eksperthinnangus. Hageja on seisukohal, et ülal viidatud asjaolude valguses pole võimalik väita, et võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsusega otsustatud vara enampakkumiseta ning AS Pindi Kinnisvara 03.04.2013 ja 06.06.2013 eksperthinnangutes kajastatud hinnaga XXX müük annab suuremat kasu kui vara müük avalikul enampakkumisel. Võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsus on täielikult vastuolus PankrS § 136 lgs 1 ja § 137 lg-s 1 sätestatuga. Praegusel juhtumil puudusid mistahes alused müümaks korteriomandeid muul viisil kui avalikul enampakkumisel. Võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve, seega tuleb 3(8)
2-13-53170 otsus kehtetuks tunnistada. Hageja viitab PankrS § 83 lg-le 1 ning leiab, et kõigi võlausaldajate ühiseks huviks võib pidada võlausaldajate huvi saada pankrotivara müügist võimalikult palju rahalisi vahendeid, kuna seda suuremas ulatuses saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud. Võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsus on vastuolus ka PankrS § 99 lg-s 1 sätestatuga, mis ei võimalda XXX ostuhinna tasumise kohustust tasaarvestada tema rahalise nõudega. Kostja on seisukohal, et korteriomandite ostuhinna tasumise kohustust pole võimalik eelool toodud viisil täita. Hageja viitab, et PankrS § 99 lg 1 kõneleb vaid nõude tasaarvestamisest võlgniku nõudega. Praegusel juhtumil on võlausaldajate üldkoosolek 29.10.2013 otsustanud, et XXX võib tasaarvestada oma ostuhinna tasumise nõuet enda tunnustatud nõudega, millist võimalust aga PankrS § 99 ei sätesta. Seega tuleb võlausaldajate üldkoosoleku 29.10.2013 otsus tunnistada kehtetuks ka vastuolu tõttu PankrS § 99 lg-ga 1.
Kostja on seisukohal, et hageja väide, et vara müük ilma enampakkumiseta ei anna suuremat kasu, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja, kelle tõendamiskoormuseks on vastavalt tekkinud asjaoludele PankrS § 137 lg 1 sisustamine ja tõendamine, ei ole tõendanud, et vara müügihind enampakkumisel kujuneks suuremaks tema turuväärtusest. Hageja poolt hagi lisadena 08.11.2013 koostatud AS Pindi Kinnisvara hinnanguid hageja võlausaldajate 29.10.2013 üldkoosolekule ei esitanud. Seega ei saanud võlausaldajate üldkoosolek võtta neid hinnanguid otsuse tegemisel arvesse. Kostja arvates ei saa hageja tugineda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel asjaolule, mis esines 10 päeva hiljem koosoleku toimumisest ja otsuse vastu võtmisest. Võlausaldajate 29.10.2013 üldkoosolek lähtus otsuse tegemisel pankrotihalduri käsutuses olevatest eksperthinnangutest ning otsustas vara müüa hindamisaktides kajastatud alghinnaga. Kostja hinnangul on üldteada asjaolu, et sundenampakkumisel müüakse kinnisvara lõppastmes allapoole turuväärtust. Seda põhjusel, et vara müük ei toimu lepinguvabaduse põhimõttel, kus asja puuduste korral on võimalik kasutada erinevaid õigusvahendeid. Pankrotihaldur reeglina ei anna ega saagi anda seoses omandatava varaga mingeid kinnitusi ega tagatisi ja hilisem kaebamine või nõudmine on võimatu. Samuti võib vara enda valdusse saamine osutuda aeganõudvaks, vara võivad koormata mitmed võlad, mille tasumise kohustus on ostjal. Kostja pakkumine oleks taganud vara müümise reaalse turuhinnaga ja kiiresti, hoides kokku pankroti menetluskulusid. Seega võib suurem kasu väljenduda garanteeritud turuhinnas, pankrotimenetluse kulude kokkuhoius ja nõuete võimalikult kiires rahuldamises. Sundmüügis vara alg- ehk turuhinnaga realiseerimise aeg ja õnnestumine on teadmata. Kuna kinnisvara ostmine toimub enamjaolt panga krediidi abil ning pangad on tunduvalt karmistanud laenu väljastamise nõudeid, on turuhinnaga küllaltki raske kinnisvarale ostjat leida. Enampakkumiste müügiks teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldamise hind on 6,39 eurot. Kostja väitel on üldteada asjaolu, et vara turuhinnast kallimalt müümise üritamiseks on vajalik väga hea reklaam. Pankrotipesas tulenevalt ajutise pankrotihalduri ettekandest sellised vahendid puuduvad. 29.10.2013 üldkoosolekul ei olnud hageja pankrotivara esialgsete Pindi Kinnisvara eksperthinnangus määratud turuhindadega müügi vastu, vaid arvas, et I järjekoha hüpoteegipidajana ei ole tal mingit kohustust osaleda pankroti menetluskulude kandmises. Hagejat koosolekul esindanud Andrus Sammelselg teatas kohaviibijatele, 4(8)
2-13-53170 et juhul, kui XXX tasub kogu hageja nõude, ei ole temal ilma enampakkumiseta müügi vastu mitte midagi. Vaatamata selgitustele, et pankrotivara müügist saadavast rahast tuleb kanda pankrotimenetluse kulud vastavalt seadusele, ei nõustunud hageja esindaja sellega. Kostjale jääb arusaamatuks hageja väide, et XXX soovib enne pankroti välja kuulutamist tekkinud nõuet tasaarvestada pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud nõudega, mida ei võimalda PankrS § 99 lg 1. Osundatud paragrahv reguleerib võlausaldaja ja võlgniku pankrotieelsete vastastikuste nõuete tasaarvestamist ega reguleeri pankrotivara müüki või selle eest tasumist ega võlausaldajate nõuete rahuldamist. Muuhulgas on täitemenetluse seadustikus (TMS) § 93 lg-s 4 sätestatud, et kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel. Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole samas paragrahvis sätestatud korras. Ei PankrS § 99 ega ükski muu õigusnorm sätesta, et TMS § 93 lg 4 pankrotimenetluses kohaldamisele ei kuulu. TMS § 93 lõikes 4 sätestatud tasaarvestuse teostamine ei kahjusta teiste võlausaldajate huve ega õigusi. Võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohast on TMS §-s 106 sätestatud jaotuskava ja PankrS §-s 143 sätestatud jaotusettepanek samalaadsed dokumendid. Arvestades, et jaotusettepaneku esitamine pankrotimenetluses toimub peale nõuete kaitsmist ja pandieseme müüki, on võimalik täpselt välja arvutada, milline on vara ostjaks oleva võlausaldaja (sh pandipidaja) jaotis rahas ning teostada TMS § 93 lõikes 4 sätestatud tasaarvestus, ilma et see rikuks teiste võlausaldajate õigusi (eelkõige muudaks neile väljamaksmisele kuuluvate jaotiste summasid).
2-13-53170 29.10.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul võeti koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega vastu otsus: müüa Tallinnas XXX ja XXX asuvad korteriomandid XXX enampakkumist korraldamata AS Pindi Kinnisvara eksperthinnangutes leitud turuhindadega, kusjuures tasumine toimuks rahas võlausaldajale A/S Danske Bank nõude rahuldamiseks väljamakstava summa ja menetluskulude ulatuses, ülejäänud osas toimuks aga ostuhinna tasaarvestus XXX nõudega. Vaidluse puudumine ülalloetletud asjaolude osas ilmneb kostja esindaja poolt hagiavaldusele esitatud vastusest (vt tl 177-179) ja osapoolte esindajate kinnitustest 15.01.2014 kohtuistungil (vt tl 204-205).
2-13-53170 PankrS § 136 lg-st 1 tulenevalt peaks pankrotivara müük toimuma reeglina enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PankrS § 137 lg 1 järgi võib võlausaldajate üldkoosolek teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu.
2-13-53170 vaidlustamata asjaolude põhjal tuleb hagejat käsitleda kostja pankrotimenetluses võlausaldajana. Kostja ei ole menetluses ka väitnud, et hageja poleks pankrotimenetluses võlausaldaja. Järelikult on hagejal kostja pankrotimenetluses ka kõik seadusest tulenevad pankrotivõlausaldaja õigused (ja kohustused), mh õigus nõuda võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks PankrS §-s 83 sätestatud alustel ja korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.