Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja oma vastuväites kirjutab, et „...gümnaasiumi tegevus 2008-2009 aastatel oli ebaseaduslik...”, mis ei vasta tõele, kuna koolitusluba on väljaantud 02.05.2008.a. ministri käskkirja nr. 480 alusel kehtivusega kuni 31.08.2012, tegelikkuses haridus-ja teadusministri käskkirjaga nr. 1139 alates 13.11.2009.a. tunnistati koolitusluba kehtetuks alates 01.01.2010. Käesoleval ajal MTÜ E nime all tegutseb eralasteaed, mille tegevuseks on samas seaduslik alus ja luba, mida on võimalik kontrollida vastava registri andmebaasis ja kostja väide, et lasteaed tegutseb ebaseaduslikult ei vasta tõele. Kostja sõnul tema abikaasa teostas töid MTÜ E tellimusel ja nende töödega tasaarvestati õppe eest võlgnevuse. MTÜ E raamatupidamisel ei ole vastavasisulist dokumente ning ei ole see töö kajastatud, sellega arvame, et seda asjaolu peab tõestama, s.h. ka kokkulepe, tellimuse, tööde üleandmise vastuvõtmise akti ning arve olemasolu. Hageja palub kostjalt välja mõistja hageja kasuks osutatud haridusteenuste eest põhivõlg summas 21 500 krooni ning viivised seisuga 30.11.2010 summas 9 290 krooni. 11.05. 2011. a esitas hageja taotluse mõista kostjalt lisaks välja viivis TsMS § 367 alusel. Kostja vastus Kohtule 10.02.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vastavalt hageja poolt kohtule esitatud lepingu ärakirjale on haridusteenuse osutamise leping lõppenud 31.08.2005. a. Seega on väär hageja väide, et 2008 – 2009. a kehtis poolte vahel haridusteenuse osutamise leping. Kehtivat lepingut ei olnud. Poolte vahel olid tõepoolest kokkulepped, mis olid seotud kostja tütre õppimisega MTÜ E . Seisuga 01.09.2009. a olid need kokkulepped mõlemalt poolt täidetud ja hagejal ei olnud kostja suhtes pretensioone. Vastavalt alates 2003. a kehtivale korrale õppisid õpetajate lapsed tasuta või pidid maksma oma laste õppimise eest osalise tasu. Tavaliselt õpetajad tasusid oma laste õppimise eest sularahas MTÜ E sekretärile, mille kohta tehti sissekandeid kassaraamatus, mis asus sekretäri juures. Vastavalt kehtivale korrale tasus kostja 2007/2008 õppeaasta eest 12 500 krooni sularahas eragümnaasiumi sekretärile. Asjaolu, et kostja on tasunud 2007/2008 õppeaasta eest 12 500 krooni tõendab ka Maksu- ja Tolliameti väljastatud tõend. Tõendis on märgitud, et kostja on tasunud 2008/2009. a 21 500 krooni koolituskulu, mis on arvestatud MTÜ E poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud INF 3 Füüsiliste isikute poolt tasutud koolituskulude deklaratsioonide alusel. Vastavalt eragümnaasiumi direktori VK ja kostja vahelisele 2009. a kokkuleppele pidi kostja maksma 2008-2009. a õppemaksu ainult osaliselt (9 000 krooni). Pooled ei vaidle, et kostja on 9 000 krooni tasunud (tl 81). Pooled leppisid kokku, et ülejäänud 9 000 krooni tasaarvestatakse sellega, et kostja abikaasa teeb koolis tasuta töid. Kostja täitis oma kohustuse ja sellega oli kokkulepe täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2003. a haridusteenuste osutamise lepingu nr 022, mille alusel kostja tütar asus õppima Vladrimir Kornijenko ja kostja kohustus tasuma õppemaksu vastavalt valitud variandile ning individuaalsele maksegraafikule (tl 48-49).

Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud haridusteenuste osutamise lepingu nr 022 ja selle lisade alusel hagejale tasumata 2007/2008 õppeaasta eest 12 500 krooni ja 2008/2009 õppeaasta eest osaliselt, s.o. 9 000 krooni (tl 32). Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostjal hageja ees võlgnevust haridusteenuste osutamise lepingu nr 022 ja selle lisade alusel, kuivõrd leping on lõppenud 31.august 2005. a (tl 167). Asjaolu, et kostja on nõustunud tasuma 2007/2008 õppeaasta eest hagejale 12 500 krooni ja 2008/2009 õppeaasta eest 18 000 krooni (tl 52, 53), ei anna hagejale õigust nõuda väidetava võlgnevuse tasumist juba 31.08.2005. a lõppenud lepingu alusel. Kostja vastuse kohaselt oli õppemaksu tasumine 2007/2008 ja 2008/2009 õppeaasta eest seotud lisakokkulepetega, mida pooled ka täitsid (tl 13, 75). Nimelt Pooled leppisid kokku, et ülejäänud 9 000 krooni tasaarvestatakse sellega, et kostja abikaasa teeb koolis tasuta töid. Kostja täitis oma kohustuse ja sellega oli kokkulepe täidetud (tl 171). Kohus nõustub kostja vastuväitega. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 186 p 1 kohaselt võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Kohtu hinnangul on kostja 01.09.2003. a sõlmitud ning kuni 31.08.2005. a. poolte vahel kehtinud haridusteenuste osutamise lepingu nr 022 kohaselt täitnud, mistõttu puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu nimetatud lepingu alusel. Kuivõrd leping oli juba 31.08.2005. a lõppenud ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hagejal tekkis uuesti nõudeõigus kostja vastu 2007/2008 ja 2008/2009 õppemaksu tasumiseks nimetatud lepingu alusel. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja saabumisega. Kohtu hinnangul ei ole haridusteenuse osutamise leping selline tähtajaline leping, mis võiks tähtaja möödudes muutuda tähtajatuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja töötas MTÜ E kuni 01.09.2009. aastani. Kostja väitel vastavalt alates 2003. a kehtivale korrale õppisid õpetajate lapsed tasuta või pidid maksma oma laste õppimise eest osalise tasu. Tavaliselt õpetajad tasusid oma laste õppimise eest sularahas MTÜ E sekretärile, mille kohta tehti sissekandeid kassaraamatus, mis asus sekretäri juures. 2007/2008 õppeaasta eest tasus kostja 12 500 krooni sularahas eragümnaasiumi sekretärile. Asjaolu, et kostja on tasunud 2007/2008 õppeaasta eest 12 500 krooni tõendab ka Maksu- ja Tolliameti väljastatud tõend (tl 76). Kuivõrd kostja on endale 15.05.2008. a kokkuleppega võtnud kohustuse tasuda hagejale 12 500 krooni (tl 52) ning on selle kohustuse ka täitnud, puudub hagejal kohtu hinnangul nõue kostja vastu VÕS § 186 p 1 alusel. Pooled ei vaidle, et kostja on 2008/2009 õppeaasta eest 9 000 krooni tasunud (tl 81, 172). Kostja on hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel nõustunud hagejale tasuma 2008/2009 õppeaasta eest 18 000 krooni (tl 53). Pooled leppisid kokku, et ülejäänud 9 000 krooni tasaarvestatakse sellega, et kostja abikaasa teeb koolis tasuta töid. Kohtule on esitatud teostatud tööde akt, mille kohaselt P OÜ on üle andnud ja hageja on vastu võtnud 30.08.2008. a laste mänguväljaku remonttööd summas 20 355 krooni (tl 171). Hageja väitel ei ole töid ega tasaarvestust toimunud, kirjalikke tõendeid selle kohta ei ole (tl 81). Kohus hagejaga ei nõustu. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida ka suuliselt. VÕS § 637 lg 1 kohaselt on töövõtuleping tasuline leping. Juhul kui pooled ei ole tasu suuruses kokku leppinud loetakse, et töö tegemise eest võlgnetakse tavaline tasu. Kuivõrd hageja mänguväljaku remondi eest tasunud ei ole, tuleb kohtu hinnangul veenvaks pidada kostja selgitust, et toimus tasaarvestus hageja ja kostja vahel. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Kohtu hinnangul ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimiseks ja selle õiguse teostamiseks vajalik kirjalik leping. Tasaarvestus on VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestuse õigust omava isiku kujundusõigus, mille teostamiseks on vajalik vastavasisulise tahteavalduse tegemine teisele poolele. Tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 kohaselt kehtivaks selle kättesaamisel teise poole

poolt. Seadus ei kehtesta tasaarvestuse avaldusele vorminõudeid, mistõttu võib kohtu hinnangul selle teha ka suuliselt. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõuded aegunud, kuivõrd leping on lõppenud juba 31.august 2005. a. TsÜS § 143 alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja nõuded, mis tulenevad poolte vahel 01.09.2003. a kuni 31.08.2005. a kehtinud haridusteenuste osutamise lepingust nr 022, on aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 12.07.2010. a, seega pöördus hageja kohtusse hilinenult. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude lepingu p 5.4. alusel, mille järgi hagejal on õigus arvestada viivist 10 krooni päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 16.05.2008. a kuni 30.11.2010. a summas 9 290 krooni. Kostja leiab, et viivisenõude esitamine ei ole põhjendatud. Kostja väitel on viivisenõue aegunud. Kokkulepped 2007/2008 ja 2008/2009 õppemaksu tasumiseks, viivise tasumist ei sisaldanud. Kuivõrd haridusteenuste osutamise lepingust nr 022 tulenevad põhinõuded on aegunud, on kohtu hinnangul TsÜS § 144 tulenevalt aegunud ka viivise nõue. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.