Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-47163 jätta kostja Aleksei Drošnovi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.09.2011). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Tsiviilasi nr 2-10-47163

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

27.09.2010 esitas Placet Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Aleksei Drošnovilt 508,09 euro väljamõistmiseks. 10.01.2011 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 14.01.2011 esitas Placet Group OÜ (hageja) volitatud esindaja hagi Aleksei Drošnovi (kostja) vastu 383,46 euro väljamõistmiseks, millest 191,73 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 38,35 eurot laenu intress ning 153,38 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Viru Maakohtu 25.01.2011 määrusega võeti hagi menetlusse. Hagiavalduse kohaselt 30.12.2009 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 3000 krooni laenu ning kohustus laenu ja intressi 600 krooni tagastama hiljemalt 28.02.2010. Laenu saamiseks täitis kostja Placet Group OÜ interneti keskkonnas www.smsntha.ec laenutaotluse ankeedi ning kinnitas Laenulepinguga nõustumist. Laenulepingu p 2.2 kohaselt, enne Laenutaotluse esitamist on Laenutaotleja kohustatud tutvuma üldtingimustega ning registreeruma Laenuandja Kodulehel, täites kõik kohustuslikud väljad. Samuti peab Laenutaotleja täitma küsimustiku Laenutaotleja maksevõime hindamiseks ja Laenu väljastamisega seonduvate asjaolude tuvastamiseks vastavalt Laenuandja nõudmistele. Laenu saamiseks on õigustatud üksnes registreerunud ja küsimustiku täitnud Laenutaotleja. 30.12.2009 Placet Group OÜ rahuldas Laenutaotluse: Laenusumma kanti kostjale üle panga maksekorraldusega ning kostjale oli saadetud e-posti teel vastavasisuline kinnitus koos arvega. Seega laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu tagastamise tähtpäevaks Laenusaaja märkis Laenutaotluses 30 kalendripäeva. Laenulepingu p 4 kohaselt, tagastamisele kuuluv summa on 3600 krooni (3000 krooni Laenu põhisumma ja 600 krooni Laenu intress). Kostja on taotlenud laenuandjalt laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist, tasudes laenuandjale pikendustasu (intressi) laenu kasutamise lisaperioodi eest (Laenulepingu p 9 alusel). Pikendatud Laenu tagastamise kuupäevaks 28.02.2010 kostja jättis laenu koos intressiga tasumata ning ei ole seda siiani teinud. Samuti ei ole kostja reageerinud Placet Group OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingu kohaselt kohustus kostja Laenusumma tagastama määratud tähtajaks. Vastavalt Lepingu üldtingimustele p 11.1, kui Laenusaaja ei täida Varalisi kohustusi (välja arvatud Intressi tasumise kohustus) Lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud Intressimäär ehk 600 krooni / 30 päeva = 20 krooni (1.28 €) päevas. Hagi esitamise seisuga, kostja põhivõlgnevus hageja ees on 3000 krooni ning intressivõlg on 600 2(7)

Tsiviilasi nr 2-10-47163

krooni. Hageja arvestab viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest (01.03.2010) kuni hagi esitamise kuupäevani 14.01.2011 alljärgnevalt: Viivitatud päevi

Viivis

01.03.2010-14.01.2011 =

319 päeva * 1.28 € =

319 päeva

408.32 €

Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga viivise suurus on 408.32 €. Kuivõrd selline viivise suurus on erakordselt suur, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt hageja vähendab viivise suuruse mõistliku suuruseni. Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 153.38 €. Hageja on seisukohal, et viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Laenusaaja on saanud kasutusele Laenusumma 30-ks kalendripäevaks. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenu intressi suurus on 600 krooni (Laenutingimuste p 4 kohaselt). Vastavalt Laenulepingule p 7.1, pidi intressi tasumine toimuma tähtpäeval koos tagasimakstava Laenusummaga. Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud laenu intressi 600 krooni (38.35 €). Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtult: rahuldada hagiavaldus; mõista kostjalt välja hageja kasuks 383.46 €, millest 191.73 € moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 38.35 € laenu intress ning 153.38 € sissenõutavaks muutunud viivis; mõista kostjalt välja kohtukulud (vastavalt kohtukulude nimekirjale); hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda ITM Inkasso arveldusarvele nr 221040923052. Selgitusena märkida: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 14.01.2011. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Seega antud asja hind on 191,73 eurot (3000 krooni).

3(7)

Tsiviilasi nr 2-10-47163

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuses (tl 37) kostja tunnistas hagi vaid osaliselt. Hagi vastuse kohaselt kostja on nõus maksma võlg suuruses 230,08 euro (laenu põhisumma ja laenu intress). Käesoleval ajal kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last ja kostja abikaasa on töötu. Sellepärast kostja ei saa maksta liiga suured viivised. Kostja tahaks asi lahendada kompromissiga, kui hageja oleks nõus ülalnimetatud summaga.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 43) kostja ettepanek tasuda hagejale vaid laenu põhisumma ja intressi ei ole hagejale vastuvõetav. Hageja nõustub kompromissiga tingimusel, et kostja tasub hagejale laenu põhisumma, laenu intressi, 1/2 viivistest ning 1/2 menetluskuludest. Sellisel juhul on võimalik võlgnetava summa ajatamiseks maksegraafiku sõlmimine nt 3-6 kuuks. Hageja jääb haginõude juurde ning palub hagiavalduse rahuldada täies ulatuses.

MENETLUSE KÄIK

Kohus 20.05.2011 saatis pooltele kohtu poolt koostatud kompromissi projekt, mis oli alla kirjutatud ainult hageja esindaja poolt, kostja kohtule ei vastanud. Viru Maakohus 07.09.2011 teatas pooltele, et lahendab asja lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 sätestatule ning et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 26.09.2011 kell 16.00. 26.09.2011 kohus teatas pooltele, et kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine lükatakse edasi ja toimub Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 27.09.2011 kell 16.00.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et: Placet Group OÜ ja kostja 30.12.2009 sõlmisid laenulepingu, mille alusel sai kostja 3000 krooni laenu ning kohustus laenu ja intressi 600 krooni tagastama hiljemalt 28.02.2010 30.12.2009 kanti kostjale üle panga maksekorraldusega 3000 krooni tagastamisele kuuluv summa on 3600 krooni (3000 krooni Laenu põhisumma ja 600 krooni Laenu intress) 4(7)

Tsiviilasi nr 2-10-47163

kostja on taotlenud laenuandjalt laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist, tasudes laenuandjale pikendustasu (intressi) laenu kasutamise lisaperioodi eest pikendatud Laenu tagastamise kuupäevaks 28.02.2010 kostja jättis laenu koos intressiga tasumata ning ei ole seda siiani teinud kostja ei ole reageerinud Placet Group OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 tulenevalt kohustuse rikkumise korral võib nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kostja ei ole endale võetud kohustust hageja ees täitnud ning hagi esitamise seisuga kostja võlgneb hagejale laenulepingu alusel 230,08 €, millest on 191,73 € laenu põhiosa ja 38,35 € laenu intressi. Seega hageja nõue mõista kostjalt tema kasuks välja 191,73 € laenu põhiosa ja 38,35 € laenu intressi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 5(7)

Tsiviilasi nr 2-10-47163

Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud Laenulepingu kohaselt kohustus kostja Laenusumma tagastama määratud tähtajaks, s.o 29.01.2010 (tl 23), pikendatud Laenu tagastamise kuupäevaks oli 28.02.2010. Vastavalt Lepingu üldtingimustele p 11.1, kui Laenusaaja ei täida Varalisi kohustusi (välja arvatud Intressi tasumise kohustus) Lepingus ettenähtud tähtpäevaks, on Laenusaaja kohustatud tasuma Laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on Lepingus kokkulepitud Intressimäär ehk 600 krooni / 30 päeva = 20 krooni (1.28 €) päevas (tl 15-21). Hagi esitamise seisuga, kostja põhivõlgnevus hageja ees on 3000 krooni ning intressivõlg on 600 krooni. Hageja arvestas viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest (01.03.2010) kuni hagi esitamise kuupäevani 14.01.2011 ja viivised moodustavad 408,32 eurot. Kuivõrd selline viivise suurus on erakordselt suur, hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt hageja vähendas viivise suuruse mõistliku suuruseni. Hagi esitamise seisuga tuli kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 153,38 €. Kohus on nõus hageja seisukohaga, et viivisenõue ei kahjusta kostjat ebamõistlikult, on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Seega hageja nõue mõista kostjalt välja viivis summas 158,38 eurot on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt kui kohus menetleb hagi lihtsustatud korras, võib ta sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv summas 63,91 eurot (47,93 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 15,98 eurot on täiendavalt tasutud hagiavalduse esitamisel), ja lepingulise esindaja tasu 63,91 eurot (tl 26). Kostja menetluskulude nimekirja ja taotlust kohtule ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §s 218 sätestatule. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning hagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 63,91 eurot. Kokku kuulub menetluskuludena kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 127,82 eurot. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 6(7)

Tsiviilasi nr 2-10-47163

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.