Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE

Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtusse hagi Dmitri Moltšanovi vastu Ego järelmaksu müügilepingu nr 401/195524 järgse võlgnevuse nõudes. Lepingu järgi müüs Viva Elektroonika OÜ kostjale kauba, kostja aga kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma hagejale kui faktoorile. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulise kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja kostjale lepingu 2.11.2009 üles. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 569.05 eurot, millest põhivõlgnevus on 467.26 eurot, intress 31.65 eurot, viivis 60.55 eurot, võla menetlemise tasu 9.59 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 569.05 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 7.09.2011 peale kostja vastuse esitamist hageja teatas, et loobub hagi õigeksvõtul põhineva lahendi peale edasikaebamise õigusest ja palus tagastada TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 51.12 eurot.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 13.juulil 2011.a kohtule vastuse, milles võtab tema vastu esitatud hagi õigeks. Kostja palus kohtul peatada viivise kasvamine, kuni ta vanglast vabaneb ning võimaldada võlgnevuse tagasimaksmine maksegraafiku alusel alates tema vanglast vabanemise kuupäevast so. 24.08.2012. 20.09.2011 avalduses kostja teatab, et riigilõivu maksmisest vabastamisel ta loobub otsusele edasikaebamise õigusest.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-de 1, 4, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1 ning TsMS § 367 alusel.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kuivõrd kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma ning ei ole alust viiviste võlgnevuse juurdekasvu peatamiseks. Viivise rakendumine on sõltunud vaid kostjast enesest, tema lepingu mittekohasest täitmisest. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 467.26 eurot, intress 31.65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 60.55 eurot, võla menetlemise tasu 9.59 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt 467.260 eurolt alates 28.06.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures 27.06.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Kostja taotles kohtult võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel, pärast tema vanglast vabanemist 2012 augustikuus. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Arvestades TsMS § 445 lg-t 1, kostja taotlust ning asjaolusid, et kostja vabaneb kinnipidamisasutusest 24.08.2012, peab kohus mõistlikuks võimaldada tasuda väljamõistetud võlgnevus kokku (569.05 + 51.13) 620.18 eurot ja alates 28.06.2011 väljamõistetud viivis igakuiste vähemalt 30 euro suuruste osamaksetena, kusjuures kõigepealt kuulub võlgnevus tasumsiele menetluskulude osas, siis põhivõlg, järgnevalt intress ja seejärel viivised) alates 2012. a septembrist kuni kogu võla tasumiseni (VÕS § 415 lg 2). Maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks. Kohtu seisukoht apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumise osas. Pooled on kohtule avaldanud, et nad loobuvad käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt TsMS § 206 lg 1 on pooltel õigus loobuda apellatsioonkaebuse esitamisest. Seoses hageja ja kostja poolt apellatsioonõigusest loobumisega, ei saa käesolevale otsusele edasi kaevata. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõiv 54.32 eurot, kokku 102.25 eurot.

Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (TsMS § 139 lõige 3), mis antud vaidluses on 467.26 eurot, millelt tuli TsMS § 124 lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 102.25 eurot. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras. Hageja on taotlenud seoses apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust so. 51.12 eurot hageja arvelduskontole nr 221012021568 ASis Swedbank, selgitusega Swedbank Liising AS hagis Dmitri Moltšanov vastu, tsiviilasi nr 2-11-17863“. TsMS §150 lg 2 p 3 kohaselt, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. (102.25: 2) 51.12 eurot, tuleb hagejale tagastada seoses hageja ja kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobumisega. Eeltoodust tulenevalt ja seoses poole riigilõivu tagastamisega kuulub kostjalt menetluskuluna hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 51.13 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.