Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
26. september 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-49484
Tsiviilasi
TIOÜ hagi Osaühingu SGA vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja TIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja
esindajad
NN kostja Osaühing SGA
(registrikood XXX, asukoht XXX),
esindaja vandeadvokaat Janek Väli 12 071,18 eurot Hagi hind
05.09.2011.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
kostja esindaja vandeadvokaat Janek Väli
Istungil osalenud menetlusosalised
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2010.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama Tallinnas XXXehitustöid. Kostja pidi töödega alustama 30.08.2010.a ja tööd lõpetama 24.09.2010.a. Hageja tasus 17.08.2010.a kostjale ettemaksu summas 188 873 krooni. Kostja ei asunud oma kohustusi täitma. Seetõttu taganes hageja 30.09.2010.a avaldusega lepingust. Kostja on keeldunud ettemaksu tagastamisest põhjendusega, et hageja on kostjale 31.07.2009.a sõlmitud lepingu järgi võlgu. Hageja sellega ei nõustu. Poolte vahel ei ole eelnevalt lepingulisi suhteid olnud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 188 873 krooni, viivise 06.10.2010.a seisuga 9443,65 krooni ning viivise 0,1 % päevas alates 07.10.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. 31.07.2009.a sõlmisid pooled alltöövõtulepingu, mille objektiks oli metallpostide valmistamine ja monteerimine SK objektil. Tööde eest pidi hageja tasuma kostjale 497 370 krooni. Hageja võttis tööd vastu, kuid kostjale ei tasunud. Tasunõue muutus sissenõutavaks 15.10.2009.a. Kostja teatas hagejale, et ta alustab 16.08.2010.a sõlmitud lepingu järgsete töödega pärast seda, kui hageja on tasunud oma võla. Lisaks on kostja alustanud materjalide hankimist. Kuna kostja ei rikkunud 16.08.2010.a sõlmitud töövõtulepingut, siis puudus hagejal alus lepingust taganemiseks. Kostja aga tunnistab hageja õigust leping üles ütelda VÕS § 655 lg 1 järgi ning loeb sellel alusel lepingu lõppenuks. Kuna kostja tegi 16.08.2010.a lepingu täitmiseks kulutusi summas 200 298,33 krooni, siis on kostjal õigus hagejalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 alusel nõuda täiendavalt kulutuste hüvitamist summas 11 425,33 krooni. Lisaks on kostjal õigus tasaarvestada hagejalt saadud ettemaks 31.07.2009.a lepingust tuleneva kostja tasunõudega hageja vastu. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled 16.08.2010.a sõlminud töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja valmistama ja paigaldama metallkonstruktsioonid Tallinnas XXX. Lepingu p 8.2 alusel pidid tööd algama 30.08.2010.a. 06.09.2010.a pidi kostja lõpetama kõik tööd, mis on seotud vahelagede konstruktsiooniga ja andma üle kogu täitedokumentatsiooni. 24.09.2010.a pidi kostja lõpetama kõik tööd, mis on seotud treppide metallkonstruktsiooniga. Vaidlust ei ole
selles, et hageja on tasunud kostjale ettemaksu 188 873 krooni. 30.09.2010.a esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, põhjendusega, et kostja keeldub lepingut täitmast. Kostja on kasutanud VÕS § 110 lg 1 alusel kinnipidamisõigust, kuna hageja on jätnud kostjale tasumata 31.07.2009.a sõlmitud töövõtulepingu alusel 497 370 krooni. Hageja on väitnud, et SK seotud ehitustöödes oli töövõtjaks OKV OÜ ja alltöövõtjateks nii AS T kui ka TIOÜ ning kostjaga sõlmis omakorda alltöövõtulepingu AS T , mitte TIOÜ. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et SKehitustööde suhtes oli sõlmitud alltöövõtuleping ka TIOÜ-ga. Kohtu hinnangul on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et alltöövõtuleping sõlmiti AS-iga T , mitte TIOÜ-ga. OKV OÜ 07.02.2011.a teatise kohaselt oli OKV OÜ-l SK seotud ehitustööde suhtes sõlmitud leping TIOÜ-ga, mitte AS-iga T . Seda kinnitavad ka teised tõendid: 31.07.2009.a alltöövõtulepingu lisa, mis on sõlmitud OKV OÜ ja TIOÜ vahel. Samuti 26.10.2009.a TIOÜ pretensioon OKV OÜ-le seoses SK suhtes sõlmitud lepinguga. Seda, et hageja ja kostja vahel oli alltöövõtuleping SK seotud ehitustööde suhtes tõendab kostja 31.08.2009.a arve hagejale summas 497 370 krooni. Selle on hageja poolt allkirjastanud SV, kes oli OKV OÜ 07.02.2011.a teatisest nähtuvalt TIOÜ esindajaks SK seotud ehitustöödel. Kostja on esitanud kohtule ka poolte vahelise 31.07.2009.a lepingu ärakirja, mille kohaselt pidi kostja teostama metallpostide valmistamise ja monteerimise SK objektil. Hageja on vaidlustanud selle lepingudokumendi olemasolu ja nõudnud originaallepingu esitamist. Kostja seda ei teinud. Kuna kostja ei esitanud originaallepingut, hoolimata kohtu nõudmisest, siis asub kohus seisukohale, et see dokument ei kinnita poolte vahelist lepingulist suhet seoses SK ehitustöödega. Aga nagu ülalmärgitud, on poolte vaheline lepinguline suhe seoses SK ehitustöödega tõendatud 31.08.2009.a arvega. Selle tõendamiseks, et SK suhtes on sõlmitud alltöövõtuleping AS T ja kostja vahel, esitas hageja 31.07.2009.a AS T ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu, 20.07.2009.a hinnapakkumise, mis on tehtud kostja poolt AS-ile T , 06.10.2009.a teostatud tööde akti, mis on allkirjastatud kostja ja AS T poolt ning kostja 06.10.2009.a arve AS-ile T summas 497 370 krooni. Kostja väitel sõlmiti SK seonduv leping algselt hagejaga. Kuna AS T ja TIOÜ on omavahel seotud äriühingud, siis sooviti sõlmida ka leping AS-ga T , et viia kulud AS-i T kui maksejõuetusse äriühingusse. Lepingu sõlmimise ajaks AS-iga T olid kostja väitel kõik tööd juba tehtud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtu hinnangul on AS T ja kostja vahel 31.07.2009.a kuupäeva kandev leping näilik tehing, millega taheti jätta mulje lepingu olemasolust. Seda kinnitab asjaolu, et AS-i T ja OKV OÜ vahel ei olnud SK suhtes töövõtulepingut sõlmitud. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Hageja on kostja 31.08.2009.a arvet summas 497 370 krooni aktsepteerinud. Sellest järeldub, et hageja on kostjalt SK seotud ehitustööd vastu võtnud. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks tööde eest kostjale tasunud. VÕS § 110 lg 1 sätestab, et võlgnik võib keelduda oma kohustuse
täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Seega võis kostja keelduda 16.08.2010.a sõlmitud töövõtulepingu järgsete kohustuste täitmisest, kuna hageja ei ole tasunud kostjale SK ehitustöödega seotud võlgnevust. Kuna kostjal on oma kohustuse täitmisest keeldumise õigus, siis puudus hagejal alus lepingust taganemiseks ning raha tagasinõudmiseks kostjalt. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib, et arusaamatuks jääb kostja väide, et ta tunnistab hageja õigust leping üles ütelda VÕS § 655 lg 1 alusel ning kostja loeb sellel alusel lepingu lõppenuks. Hageja ei ole hagis tuginenud sellele, et ta oleks lepingu VÕS § 655 lg 1 alusel üles ütelnud, vaid sellele, et lepingust on taganetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.