Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

03.05.2011. a esitas kostja vastuse, milles leiab, et hagi on aegunud. TMS § 221 lg 3 sätestas, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagis on märgitud, et hageja 1 sai täitmisteate 24. mail 2010. a. Seega võis hageja 1 hagi esitada kuni 23. juunini 2010. a. Hagis on märgitud, et hageja 2 sai täitmisteate 19. mail 2010. a. Seega võis hageja 2 hagi esitada kuni 18. juunini 2010. a. Kuivõrd kohtumääruse (hagi

tagamine) kohaselt on hagi esitatud 12. juulil 2010. a, siis on hagi aegunud. Hageja 2 osas on hagis väidetud, et ta ei esitanud hagi seetõttu, et oli volitanud hagejat 1 ennast esindama. Väide on tõendamata ja alusetu. Isegi taolise esindussuhte olemasolul ei saa see mõjutada hagejate ja kostja vahelisi suhteid ning avaldada mõju aegumistähtajale. Hagile lisatud volikirja kohaselt on aga volitus antud vaid täiteasjas esindamiseks. Seega puuduvad hageja 2 osas mistahes põhjused, mis oleksid võinud takistada hagi tähtaegset esitamist. Kostjale edastatud hagiavalduse on allkirjastanud vaid hageja 1 ning on küsitav, kas hageja 2 on hagi üldse esitanud. Hageja 1 on esile toonud taotluse esitamise kohtutäiturile ning tervislikud probleemid. Kumbki väide ei anna alust jätta aegumine kohaldamata. Taotluse esitamise võimalikku õiguslikku tähendust ei ole võimalik hagist välja lugeda. Terviseprobleeme aga ei ole kindlasti alust käsitleda vääramatu jõuna. Antud juhul nähtub dokumentidest vaid pöördumine arsti vastuvõtule, mis ei viita sellele, et see oleks võinud takistada hagi esitamist. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-104-10 kohaselt ei ole tegemist ka menetlustähtajaga, mida oleks võimalik ennistada. Hagejad oma 26.05.2011. a vastuses leiavad, et kostja taotlus vaheotsuse tegemiseks ning aegumise tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Tartu Maakohus on 03.03.2011 kohtumäärusega rahuldanud hagejate menetlustähtaja ennistamise taotluse ning lugenud hagejate hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes tähtaegselt esitatuks. Antud määruse peale ei saa esitada määruskaebust ning seega on tegemist jõustunud kohtulahendiga. Seega, kostja väited hagi aegumise kohta ei ole põhjendatud, kohus on lugenud hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-10-33625 esitatuks õigeaegselt. Kuna võimaliku aegumise küsimus on lahendatud kohtumäärusega, ei ole vaheotsuse tegemiseks alust. 24.08.2011. a esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ning aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. Riigikohus on korduvalt märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata (näiteks 14.11.2007. a määruses asjas nr 3-2-1-101-07, p 10; 23.09.2008. a otsuses asjas nr 3-2-1-73-08, p 12). Kostja jääb esitatud seisukohtade juurde, et ühe hageja väidetav volitus ja teise arstikülastus ei ole asjaolud, mis võimaldaksid jätta aegumise kohaldamata. Haigestumist ei käsitleta alati isegi menetlustakistusena, vääramatust jõust rääkimata. Tartu Maakohtu 03.03.2011.a määrus ei piira kostja õigust tugineda hagi aegumisele. Kostja taotleb TsMS § 449 lg 3 alusel aegumise kohaldamist ning hagi rahuldamata jätmist. Kostja on tuginedes Riigikohtu 14.11.2007. a määruse nr 3-2-1-101-07 punktides 10-11 öeldule seisukohal, et kuna TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, vaid materiaalõiguslik aegumistähtaeg, ei saa kohus seda ennistada. Sellest tulenevalt ei ole Tartu Maakohtu 3. märtsi 2011. a kohtumäärus vaadeldav mitte aegumistähtaja ennistamisena, vaid sisuliselt on kohus määrusega otsustanud üksnes menetlusliku küsimuse hagejate hagi menetlusse võtta. Järgnevalt esitab kostja oma seisukoha põhjendused. Seaduses ei ole ette nähtud võimalust, et kohus võiks möödalastud aegumistähtaega ennistada. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib 10.09.1998. a otsuses asjas nr 3-2-1-86-98, et hagi aegumisele ei ole kohaldatav tsiviilkohtupidamise seadustikus protsessitähtaegade kohta sätestatu. Järelikult ei ole aegumisele kohaldatav ka menetlustähtaegade ennistamise võimalus. Eelnevat seisukohta on toetanud ka Riigikohus oma 17.11.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10, mille punktis 12 selgitab tsiviilkolleegium, et “[k]ohtud märkisid õigesti, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud 30-päevane hagi aegumistähtaeg ei ole menetlustähtaeg, mida saab TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada.” Käesoleval juhul on aga Tartu Maakohtu 3. märtsi 2011. a määruses käsitletud menetlustähtaega ning rahuldatud hagejate taotlus menetlustähtaja ennistamiseks. Vaatamata määruse sõnastusele on kostja seisukohal, et antud määrusega on sisuliselt otsustatud menetluslik küsimus – kas võtta hagejate hagi menetlusse või mitte. Määrus ei saa olla suunatud aegumistähtaja ennistamisele, mis

seaduse kohaselt ei oleks võimalik. Järelikult ei saa viidatud määrus takistada kostjal tugineda asja sisulise arutamise käigus hagi aegumisele. Kostja märgib täiendavalt, et nimetatud määrust ei peetud kostja õigusi puudutavaks ning kostjale seda ei saadetud. Samuti on määruses märgitud, et see ei ole edasikaevatav. Kohtu otsustus aegumise kohaldamiseks või mittekohaldamiseks aga on edasikaevatav. 06.09.2011. a toimunud kohtuistungil avaldas hagejate esindaja, et kui kohus tegi kohtumääruse, millega rahuldas hageja tähtaja ennistamise taotluse, siis sellest on hagejad ka järeldanud, et kohus nõustus hageja poolt hagiavalduses esitatud seisukohaga. Seetõttu ei ole hagiavaldus esitatud kohtusse hilinenult. Kostja esindaja leidis, et kuivõrd seda määrust ei ole kostjale edastatud, siis tuleks seda vaadata kui dokumenti, millega on hagejale antud võimalus kohtusse tulla. Sisuliselt on tegemist hagi menetlusse võtmise määrusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kostja taotlus kohaldada aegumist on põhjendatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas tsiviilasjas on kostja taotlenud aegumise kohaldamist. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Hagi esitamise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 3 sätestas, et hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Riigikohus on 14. novembri 2007. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 selgitanud, et TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg ei ole menetlustähtaeg, vaid tegemist on hagi aegumistähtajaga. Seega ei ole võimalik sellist tähtaega ennistada, nagu kohus on käesolevas tsiviilasjas teinud 3. märts 2011. a määrusega. Sven Tamm kinnitas täitmisteate kättesaamist 24. mail 2010. a ja Eda Tamm 19. mail 2010. a. Seega aegus hagi vastavalt TMS § 221 lg-le 3 Sven Tamme puhul 23. juunil 2010. a ja Eda Tamme puhul 18. juunil 2010. a. Hagejad esitasid hagi kohtusse 12. juulil 2010. a, seega ajal, mil hagi oli juba aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus leiab, et antud juhul on aegumise kohaldamine põhjendatud. Hagejate esitatud hagi on aegunud, seega teeb kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes lõppotsuse. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07 tehtud määruses märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seega tuleb käesoleval juhul jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata. Hagejate nõudes tuvastada hageja 1 poolt kostjale laenulepingute alusel võlgnetav summa osas tuleb menetlust jätkata.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.