Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD

Andrei Krek esitas 23.09.2011.a Viru Maakohtule hagiavalduse tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Koos hagiavaldusega oli lisatud hagi tagamise taotlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tuvastas, et hageja nõudeks tsiviilasjas on tunnistada kehtetuks 16.09.2011.a Osaühing NIKNAS ja OSAÜHING JOINLINE vahel sõlmitud nõude loovutamise leping. Oma avaldust põhistab hageja sellega, et täiteasjades Osaühing NIKNAS suhtes ei ole hagejal õnnestunud 1(3)

2-11-45193 võlgnikult raha sisse nõuda ning hageja, kohtutäiturina, on sissenõudjateks täiteasjades nr 066/2011/564 ja 066/2011/1807, täitedokumendiks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Kohu selgitab, et seadus ei näe ette kohtutäituri õigust pöörduda kohtusse tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes sissenõudjana täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 tähenduses. TMS § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TSM § 188 lg 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. TSM § 188 lg 1 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Kohus selgitab, et TMS § 5 lg 1 kohaselt täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kohtutäituri seaduse § 6 kohaselt on kohtutäituri ametitoiminguks täitemenetluse läbiviimine. Seega TMS § 187 ja 188 tulenevad õigused laienevad üksnes sissenõudjale. Hageja märgib õigesti, et kohtutäituri tasu väljamõistmise aluseks on kohtutäituri otsus, ning TMS § 2 lg 1 kohaselt täitedokumendiks on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta ja et sellega seoses on kohtutäitur sissenõudjaks täiteasjas, mis käsitleb kohtutäituri tasu sissenõudmist. Kohus asub seisukohale, et hageja ei saa hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes nõuda Osaühingu NIKNAS ja OSAÜHING JOINLINE vahel sõlmitud nõude loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamisest seoses kohtutäituri nõudega kohtutäituri tasu suhtes. Kohtutäituri õigust kohtutäituri tasule reguleerib kohtutäituri seadus. Kohus leiab, et TMS § 187 ja 188 eesmärgiks ei saa olla iseenesest kohtutäituri tasude sissenõudmine. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 7 on riigilõivu tasumisest vabastatud kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega seotud määruskaebuse esitamisel. Kuna TMS ei näe ette kohtutäituri õigust hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes nõuda nõude loovutamise tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist seoses kohtutäituri nõudega kohtutäituri tasu suhtes, ei laiene RLS § 22 lg 7 riigilõivu tasumisest vabastamine käesolevale tsiviilasjale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama 2(3)

2-11-45193 paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kuna kohus keeldub käesolevas asjas hagi menetlusse võtmast, puudub alus hagi tagamise avalduse läbivaatamiseks. Lähtuvalt ülatoodust kohus keeldub hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.