Tsiviilasja number
2-09-64495
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm Asianajotoimisto Backström & Co OY hagi T M vastu 704 euro ja viivise saamiseks 26.09.2011, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.06.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T M apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
927,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Asianajotoimisto Backström & Co OY (registrikood 0945027-8, asukoht Kasarmikatu 44 Uusimaa Helsinki 00130 Soome Vabariik), esindaja vandeadvokaat Ants Mailend Kostja T M (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
Tsiviilasi
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 2.06.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja T M kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja osutas kostjale 01.02.2008-04.02.2008 õigusabi vastavalt pooltevahelisele õigusabilepingule koguväärtuses 704 eurot. Hageja andis vastused kostja poolt esitatud küsimustele. Täiendavaid ülesandeid kostja hagejale ei andnud ning mingisugust rahulolematust hageja poolt osutatud teenuste suhtes kostja ei avaldanud. 05.02.2008 edastas hageja kostjale arve kostja enda nimetatud aadressile Rohuneeme tee 84-1, mille kostja on jätnud tasumata. 22.01.2009 saatis hageja kostjale võlanõude, milles taotles arve ja viivise tasumist. 17.03.2009 saatis hageja esindaja kostjale võlanõude võlgnevuse tasumiseks. 31.03.2009 hagejale saadetud e-kirjas tunnistas kostja võlga ja lubas selle ka tasuda. Samas seostas kostja arve tasumise hagejale arusaamatute põhjendustega Soome Advokatuuri poole pöördumise kohta. Vastavalt hageja poolt kostjale õigusteenuse osutamise lepingu alusel esitatud arvele on kostja kohustatud tasuma hagejale viiviseid 10% võlgnetavalt summalt aastas. Lähtudes maksetähtajast 19.02.2008, on viivisenõude summa 2562 krooni (849 päeva). Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 11 015 krooni ja viivised summas 2562 krooni seisuga 17.06.2010 ning pärast seda kuni põhivõla tasumiseni määraga 10% aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja peaks avaldama selge informatsiooni nn õigusabi osutamise küsimusega seonduva kohtuprotsessi käigust Helsingi Hovioikeus kohtus. Nimetatud kohtuprotsessis toimub kolmanda osapoolega arutelu selle üle, kas hageja töötaja P E poolt kostjale osutatud õigusabi osutamine oli seadusest tulenevalt õiguslik ning kas hagejal oli õiguslik alus nimetatud õigusabi teenuse eest arvet esitada. Seega tuleb ära oodata Helsingi Hovioikeus kohtu otsus hageja töötaja suhtes ning alles siis jätkata menetlust käesolevas asjas. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis T M välja Asianajotoimisto Backström & Co OY kasuks põhivõlgnevuse 704 eurot, viivise 223,92 eurot ning viivise 10% aastas tasumata põhinõudelt alates 26.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses T M kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja on Soome Vabariigis tegutsev äriühing ning kostja pöördus Soome Vabariigis hageja poole õigusabi saamiseks ning vastav teenus osutati hageja poolt Soome Vabariigis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 kohaselt, kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Seega tulenevalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg-test 1 ja 2, kuulus vaidluse lahendamisel kohaldamisele Soome materiaalõigus. Poolte vahel on sõlmitud leping õigusabi osutamiseks ja selle eest tasumiseks. Kirjalikus vormis lepingut ei sõlmitud. Hageja on osutanud kostjale õigusabi vastavalt pooltevahelisele lepingule, mis tuleb lugeda sõlmituks poolte tahteavalduste vahetamise teel. Pooltevahelise
2(5)
elektroonilise kirjavahetusega on tõendatud, et hageja on kostjale õigusabi vastavalt hageja pöördumisele osutanud. Kostja on 31.03.2009 e-kirjaga hageja poolt saadetud arve summas 704 eurot kättesaamist kinnitanud ja lubanud selle tasuda. Kostja on antud e-kirjas märkinud, et soovib enne tasumist teada antud asjaga seonduvat Soome Advokaatide Liidu otsust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vaidlustanud talle õigusabi osutamist hageja poolt ega selle eest esitatud arve suurust. Soome kaubandusseaduse (Kauppakaari) 18. ptk § 5 alusel on advokaadil õigus saada õiglast tasu oma töö eest ja hüvitust asjaajamisega seotud kulutuste eest. Vaidluse korral määrab tasu ja kulutuste suuruse kohus. Hageja esitatud arve tasumata jätmine on poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumine kostja poolt. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid arusaadavaid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, kuidas kostja poolt viidatud Soome kohtus kolmanda osapoolega toimuv kohtumenetlus võiks olla aluseks kostja poolt võetud kohustuse täitmatajätmiseks hageja ees. Eeltoodust tulenevalt kuulus hageja põhinõue rahuldamisele. Hageja viivisenõue põhineb poolte kokkuleppel. Kokkulepitud viivise määr on 10%. Kostja seda ei ole vaidlustanud. Soome intressiseadus Korkolaki 20.8.1982/633, § 2 kohaselt määratakse kohustus maksta intressi käesoleva seaduse alusel, kui võlgniku poolt võetud kohustusest või tavast ei tulene teisiti või kui pole teisiti sätestatud. Antud pooltevaheline kokkulepe on kooskõlas seadusega, millest tulenevalt kuulus ka hageja kõrvalnõudena esitatud viivisenõue rahuldamisele. Lähtudes TsMS § 367 kuulus viivisenõue rahuldamisele tulevikus sissenõutava viivise osas määraga 10% aastas tasumata põhinõudelt. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 menetles maakohus hagi lihtsustatud korras. Kohus leidis siiski, et antud juhul on kohtuistungi pidamine vajalik. Kostjale postitati 24.03.2011 koostatud kohtukutse ja hageja 21.01.2011 esitatud seisukohad 19.04.2011. TsMS § 343 lg 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosaliste nõusolekul võib tähtaeg olla ka lühem. Kohtukutsest, mis postitati 19.04.2011, nähtuvalt pidi istung toimuma 25.04.2011 kell 09.15. 22.04.-24.04. 2011 olid riiklikud pühad ja puhkepäevad. Kuna kostja viibis Eestist eemal, ei saanud ta kätte kohtukutset ega hageja seisukohti. Kostja ei olnud teadlik kohtuistungi toimumisest ja seetõttu on kaevatav otsus tehtud kostjat kaasamata. Samuti on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet. Hoolimata lihtmenetluse korras asja läbivaatamisest, oleks esimese astme kohus pidanud piisava ajavaruga edastama nii kohtukutse kui ka hageja täiendavad seisukohad. Nagu nähtub kohtukutsele lisatud kaaskirjast, on kohtukutse koostatud 24.03.2011 ja postitatud alles 19.04.2011. Seega on kohus viivitanud kohtukutse edastamisega peaaegu kuu, samas kui selle oleks võinud postitada kohe. Vaidlustatud otsuses on ebaõige kohtu järeldus, justkui oleks kostja seadnud arve tasumise sõltuvusse pooltevahelisse õigussuhtesse asjassepuutumatutest asjaoludest. Nimelt on hageja töötaja P E suhtes käimas distsiplinaarmenetlus seoses just nimelt hageja poolt esitatud arvega. Ka hageja on distsiplinaarmenetluse toimumist kinnitanud. Hageja töötaja P E osutas samaaegselt õigusabi nii kostjale kui ka kostja vastaspoolele ühes ja samas õiguslikus vaidluses. Helsingi Hovioikeus kohtu otsusest tuleneb, kas hageja on rikkunud huvide konflikti põhimõtet ja kas kostja esitab vastuhagi seoses kahju tekitamisega. Neid asjaolusid soovis kostja selgitada kohtuistungil. Samuti soovis ta taotleda menetluse peatamist kuni hageja töötaja P E distsiplinaarasja lahendamiseni. Vastus apellatsioonkaebusele
3(5)
Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 2.06.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja lahendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Vaidlus puudub selles, et asja on läbi vaadatud lihtmenetluse korras. TsMS § 405 lg 6 kohaselt võib maakohus asja läbivaatamisel kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel. Vaidlus puudub selles, et kostjale on hagi kättetoimetatud (t.l.66). Vaidlus puudub ka selles, et 28.03.2011 teatas kostja kohtule telefoni teel meiliaadressi, soovides saada kohtukutse meilile ja lubas telefoni teel kinnitada kättesaamist (vt. teadete leht). Kostjale väljastati kohtukutse korduvalt meilile ja tähitud postiga tema poolt vastuses hagile osundatud aadressil. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuses toodud väited, mille kohaselt maakohus esmakordselt väljastas kohtukutse alles 19.04.2011 lihtpostiga. Toimikust nähtub, et kostjale väljastati kohtukutse tema poolt nimetatud meiliaadressile 28.03.2011 ja kuna kostja kättesaamist ei kinnitanud, siis väljastati kohtukutse 1.04.2011 tähitud postiga kostja poolt avaldatud aadressil. Paraku nimetatud aadressil tähitud posti vastu ei võetud ei 4.04.2011 ega ka 9.04.2011, kuigi inimesed olid kodus (t.l. 82, 86). Elektronkirjaga väljastati kohtukutse ka 31.03.2011 teisel kostja meiliaadressil (t.l.86). 18.04.2011 väljastati kostjale menetlusdokumendid elektronkirjaga, milles ka teavitati kostjat kohtukutse edastamisest lihtkirjaga ja kohustati kinnitama kättesaamist (t.l.88). Vaatamata eeltoodule kostja kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumisest ja avaldas meiliaadressi, kuhu kohtukutse saata. Kolleegium leiab, et maakohus oli õigustatud sellises olukorras kalduma kõrvale TsMS § 343 lg-s 2 sätestatud 10-päevasest tähtajast ja lugema kohtukutse kätteantuks. Kostjale on maakohus selgitanud õigust olla ära kuulatud kohtu poolt kohtuistungil (t.l.47). Kohtumäärus on kostjale kättetoimetatud koos hagiga 27.11.2010 (t.l.66). Kostja on esitanud maakohtule vastuse hagile, milles kinnitab, et soovib asja arutamist kirjalikus menetluses (t.l. 68-69). Kostja ei ole avaldanud soovi olla ära kuulatud kohtuistungil. Menetluse peatamise aluseks asjas ei ole Soome kohtus kolmanda osapoolega toimuv kohtumenetlus, seda enam distsiplinaarmenetlus kolmanda osapoole kaebuse alusel. Kuna kostja kohtumenetluses pooleks ei ole, siis ei too see kaasa ka mingeid õiguslikke tagajärgi kostjale. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliseid tõendid või väited jäid kostjal seetõttu esitamata, et ta ei osalenud kohtuistungil. Apellatsioonkaebuses kordab kostja samu vastuväiteid, mis on esitatud ka vastuses hagile. Maakohus on kõigile kostja vastuväidetele hinnangu andnud ja põhjendatult leidnud, et need ei välista hagi rahuldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning seetõttu neid ei korda. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
4(5)
Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.