Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna käesoleva otsuse peale edasikaebamiseks luba. Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 01.02-04.02.2008 õigusabi vastavalt pooltevahelisele õigusabilepingule koguväärtuses 704 eurot. Hageja andis vastused kostja poolt esitatud küsimustele.

Täiendavaid ülesandeid kostja hagejale ei andnud ning mingisugust rahulolematust hageja poolt osutatud teenuste suhtes kostja ei avaldanud. 05.02.2008 esitas hageja kostjale arve nr 4936, mille kostja on jätnud tasumata. 22.01.2009 saatis hageja kostjale võlanõude, milles taotles arve nr 4936 ja viivise tasumist. 17.03.2009 saatis hageja esindaja kostjale võlanõude võlgnevuse tasumiseks. 31.03.2009 hagejale saadetud e-kirjas tunnistas kostja võlga ja lubas selle ka tasuda. Samas seostas kostja arve tasumise hagejale arusaamatute põhjendustega Soome Advokatuuri poole pöördumise kohta. Kostja on vastuväites makseettepanekule väitnud, et poolte vahel ei olnud kliendisuhet, mille alusel õigusteenuste osutamise eest arvet esitada. Samas kinnitas kostja vastuväites, et arve üle peetud ekirjavahetuses hageja töötaja TM, nõustus ta tasuma arve tingimusel, et talle on avaldatud Soome Advokatuuri otsus selle kohta, kas PE (hageja töötaja) oli õigus osutada õigusabi antud küsimuses. Seega ei seadnud kostja kahtluse alla mitte õigusteenuse osutamise fakti vaid selle lubatavust – ehk kas konkreetne advokaat võis talle küsimusealuses asjas õigusteenust osutada või mitte. Eelnevast nähtub, et kostja ei ole enda seisukohas õigusteenuse osutamise lepingu olemasolu suhtes järjepidev. Kostja ei ole enne makseettepaneku vastuväite esitamist (02.03.2010) poolte vahel olnud kliendisuhet ja lepingut kahtluse alla seadnud. Täiendavalt märgib kostja vastuväites, et hageja ei ole talle 05.02.2008 õigusabi osutamise eest arvet esitanud ning esimest korda saadeti vastav arve e-kirjaga 23.01.2009. Antud väide ei ole tõene, sest nimetatud arve saadeti 05.02.2008 kostja Rohuneeme tee 84-1 aadressile. Kostja on nimetatud aadressi märkinud enda asukohana ka 02.03.2010 esitatud vastuväites. Vastavalt hageja poolt kostjale õigusteenuse osutamise lepingu alusel esitatud arvele nr 4936 on kostja kohustatud tasuma hagejale viiviseid 10% võlgnetavalt summalt aastas. Viivisenõude summa seisuga 17.06.2010 on 2 562 krooni. Maksetähtaeg oli 19.02.2008.a. Viivitatud päevade arv hagi esitamise seisuga on 849 (20.02.2008 – 17.06.2010). Viivitusintressi arvestus: 11015,20 / 10 / 365 x 849 = 2562 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 11 015 krooni ja viivised summas 2 562 krooni seisuga 17.06.2010 ning pärast seda kuni põhivõla tasumiseni määraga 10% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista. Hageja peaks avaldama selge informatsiooni nn õigusabi osutamise küsimusega seonduva kohtuprotsessi käigust HH kohtus. Nimetatud kohtuprotsessis toimub kolmanda osapoolega arutelu selle üle, kas hageja töötaja PE poolt kostjale osutatud õigusabi osutamine oli seadusest tulenevalt õiguslik ning kas hagejal oli õiguslik alus nimetatud õigusabi teenuse eest arvet esitada. Kostja leiab, et tuleb ära oodata HH kohtu otsus hageja töötaja suhtes ning alles siis jätkata menetlust käesolevas asjas. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Menetluse käik 22.06.2010.a. määrusega määras kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel käesolevas asjas lihtmenetluse. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kostja 25.04.2011.a. määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kuivõrd kostja oli kirjaliku vastuse kohaselt nõus tsiviilasja kirjaliku menetlusega, lahendas kohus asja hageja taotlusel sisuliselt TsMS § 414 lg 3 alusel kostja osavõtuta. Kohus leiab, et kostjal on olnud asjas võimalus esitada kõik seisukohad, avaldused ja asjassepuutuvad tõendid. Kohtuistungil palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla ja viivise summas 223,92 eurot ja edasi protsendina põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni.. Kohus tegi asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata 27.04.2011.a. 02.05.2011.a. teatas kostja apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on Soome Vabariigis tegutsev äriühing ning kostja pöördus Soome Vabariigis kostja poole õigusabi saamiseks ning vastav teenus osutati hageja poolt Soome Vabariigis. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 kohaselt, kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Seega tulenevalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg-st 1 ja lg-st 2 tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldada Soome materiaalõigust. Poolte vahel on sõlmitud leping õigusabi osutamiseks ja selle eest tasumiseks. Kirjalikus vormis lepingut ei sõlmitud. Hageja on osutanud kostjale õigusabi vastavalt pooltevahelisele lepingule, mis tuleb lugeda sõlmituks poolte tahteavalduste vahetamise teel. Kohus leiab, et pooltevahelise elektroonilise kirjavahetusega on tõendatud, et hageja on kostjale õigusabi vastavalt hageja pöördumisele osutanud. Kostja on 31.03.2009.a. e-kirjaga hageja poolt saadetud arve nr 4936 summas 704 eurot kättesaamist kinnitanud ja lubanud selle tasuda. Kostja on antud e-kirjas märkinud, et soovib enne tasumist teada antud asjaga seonduvat Soome Advokaatide Liidu otsust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja vaidlustanud talle õigusabi osutamist hageja poolt ega selle eest esitatud arve suurust. Soome kaubandusseaduse (Kauppakaari) 18.peatüki § 5 alusel on advokaadil õigus saada õiglast tasu oma töö eest ja hüvitust asjaajamisega seotud kulutuste eest. Vaidluse korral määrab tasu ja kulutuste suuruse kohus. Kohus leiab, et kostja on jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda hageja poolt osutatud õigusabi eest. Arusaadavaid põhjendusi osutatud teenuse eest tasumata jätmise kohta kostja esitanud ei ole. Kostja on 31.03.2009.a. e-kirja kohaselt lubanud arve tasuda, kuid on samas seadnud selle sõltuvusse pooltevahelisse õigussuhtesse asjassepuutumatutest asjaoludest. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arve tasumata jätmine on poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumine kostja poolt. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid arusaadavaid põhjendusi ega tõendeid selle kohta, kuidas kostja poolt viidatud Soome kohtus kolmanda osapoolega toimuv kohtumenetlus võiks olla aluseks kostja poolt võetud kohustuse täitmatajätmiseks hageja ees. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Hageja viivisenõue põhineb poolte kokkuleppel. Kokkulepitud viivise määr 10% aastas on märgitud vaidlusalusel arvel nr 4936, mille suurust kostja ei ole vaidlustanud. Soome intressiseadus Korkolaki 20.8.1982/633, § 2 kohaselt määratakse kohustus maksta intressi käesoleva seaduse alusel, kui võlgniku poolt võetud kohustusest või tavast ei tulene teisiti või kui pole teisiti

sätestatud. Seadusejärgne viivitusintressimäär - Korkolaki § 4 - on 8% aastas alates 01.07.2009. Kostjale esitatud arvest nr 4936 nähtub, et pooled on kokku leppinud viivise määra 10% aastas. Nimetatut ei ole kostja vaidlustanud. Kohus leiab, et antud pooltevaheline kokkulepe on kooskõlas seadusega, millest tulenevalt kuulub ka hageja kõrvalnõudena esitatud viivisenõue rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlusaluse arve maksetähtaeg oli 19.02.2008.a. Viivitatud päevade arv hagi esitamise seisuga 17.06.2010.a. on 849 (20.02.2008 – 17.06.2010). Seisuga 25.04.2011.a moodustab viivitatud päevade arv 1161, millest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista summas 223,92 eurot ja edasi osaliselt protsendina (10% aastas) tasumata põhinõudelt 704 eurot alates 26.04.2011 kuni põhinõude täitmiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.