Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-7). 19.02.2009.a sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja Ljudmila Klimberg (edaspidi kostja) laenulepingu nr 09-014220-VV summas 115 979,55 EEK, intressimääraga 19% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.02.2014.a. Kostja kohustus tasuma lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15. kuupäeval. Alates 15.04.2010 kuni 15.08.2010.a kostja täies ulatuses laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses 5 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 11.08.2010.a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 26.08.2009.a. 27.08.2010.a ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. Seisuga 02.12.2010.a moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 119 194,66 Eesti kooni s.h. põhiosa 102 894,55 krooni, intress 10 906,22 krooni ajavahemiku 15.02.2010-27.08.2010 eest ja põhiosa viivis 5 393,89 krooni ajavahemiku 15.09.2009-02.12.2010.a eest. Kostja võlgnevus hageja ees kokku eurodes on 7 617,92 eurot (s.h. põhiosa 6 576,16 eurot, intress 697,03 eurot ja põhiosa viivis 344,73 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 7 617,92 eurot (119 194,66 krooni) ja viivis protsendina põhinõudelt 6 576,16 eurot (102 894,55 krooni) alates 3.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,053% päevas, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 30-32). Kostja tunnistab oma võlgnevust 102 894,55 krooni (6 576,16 EUR) suuruses hageja eest. Kostja väidab, et tema majanduslik olukord on väga halb ega suuda viivist tasuda. Selle pärast kostja palub hagejat vabastada teda viiviste tasumisest. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (tl 55-57). Hageja on seisukohal, et leppetrahvi vähendamisel tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust ning kostja peab tõendama, et viivis on võrreldes põhiosaga ebaproportsionaalselt suur. Kostja ei ole tõendanud, et viivis on võrreldes põhiosaga ebaproportsionaalselt suur. Hageja nõuab viivist 0,053 % päevas, mis teeb viivise suuruseks päevas 3,49 Eurot (6576,16 x 0,053%). Viivis kehtiva õiguse järgi on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Kadri Kõressaar’e, seletuste kohaselt jääb hageja esitatud nõude juurde. Võlgnevus tekkis sõlmitud väikelaenulepingu nr 09-014220-VV alusel. Leping, lõpetati hageja poolt enne tähtaegselt, kuna kostja ei täitnud lepingut kohaselt. Nõude suurus on 7617,92 eurot, ning hageja palub kostjalt välja mõista viivis protsendina alates 03.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni 0,053% päevas, viivise määr tuleneb seadusest. Põhinõude suurus on 6576,16 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda, menetluskuludeks on riigilõiv. Viivis ei ole ebaproportsionaalselt suur ja puuduvad alused viivise vähendamiseks. Kostja, Ljudmila Klimberg’i, seletuste kohaselt ta tunnistab hagi ja on nõus võlgnevuse tasuma graafiku alusel. Ta palub vähendada viivist, kuna praegu töötab perekonnas ainult tema ning tema sissetulek on umbes 500 eurot kuus, ülalpidamisel on kaks alaealist last ning Sampo Panga ees on ka kohustused.

KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja on kohtule esitanud 19.02.2009.a poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr 09-014220-VV (tl 9-13), rikkumisest tulenevad nõuded. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kuid palub vähendada nõutavat viivist. Poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Vastavalt VÕS § 396 lõikele 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval vastavalt VÕS § 82 lõikele 1. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Käesolevas asjas kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. Võlasuhtest tuleneva kohutuse täitmata jätmine loetakse kohustuse rikkumiseks VÕS §-st 100 tulenevalt. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 103 lõikel 1 võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6576,16 eurot (102 894,55 krooni) põhivõlgnevuse katteks. VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu kohaselt oli intressimäär 19 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse ja privaatautonoomia põhimõtete kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle. Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 697,03 eurot (10 906,22 krooni) ajavahemiku 15.02.2010-27.08.2010.a eest. Kuna kostja ei ole vaidlustanud arvutatud intressi suurust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 697,03 eurot (10 906,22 krooni) intressi katteks. Kostja vaidleb vastu viivise nõudele ja palub viivist vähendada. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja taotleb viivist vähendada vastavalt VÕS § 113 lõikele 8 koostoimes §-ga 162. Viivise vähendamise taotluse korras tuleb näidata asjaolusid, mis viitavad, et viivis on ebaproportsionaalne, ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. Samuti poolte majanduslik olukord on asjaolu, mida peaks arvestama alles pärast seda, kui on kaalutud viivise eesmärki ja võlausaldaja igasugust õigustatud huvi, mitte ainult varalisi huve. Seejuures tuleb arvesse võtta kostja poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate isikute varalist olukorda ja ka igasugust muud tähelepanuväärivat hageja huvi. Seega tuleb viidatud sätte järgi viivise suurust võrrelda esmajoones kohustise rikkumisest hagijale tekkinud kahju suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui

seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja poolne viivisenõue oleks ebaproportsionaalne, samuti ei ületa viivise nõue põhivõlga. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 7617,92 eurot (põhiosa 6576,16 eurot, intress 697,03 eurot ja põhiosa viivis 344,73 eurot) ja viivis protsendina põhinõudelt 6576,16 eurolt alates 3.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras 0,053% päevas, kusjuures 3.12.2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Kostja taotles kohtult võimalust tasuda võlgnevus hagejale osade kaupa ja koostada vastav maksegraafik, kuna tema sissetulek on väike ja on ka kohustused teiste võlausaldajate ees. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust määrata kindlaks täitmise korda kostja taotletud viisil, kuna ei ole tõendatud, millises suuruses võlgnevuse tasumine vastab reaalselt kostja maksevõimele. Juhul kui kostja ei saavuta kokkulepet hagejaga ning hageja pöördub käesoleva otsuse sundtäitmiseks täituri poole, siis kuulub kostjalt välja mõistetud võlgnevuse tasumise viis ja kord lahendamiseks täitemenetluse raames, mis võimaldab enam arvestada nii sissenõudja huvisid kui ka kohustatud poole tegelikke maksevõimalusi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 lausel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.