Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

16.06.2010, kui kostja võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei kustuta, ütleb hageja lepingu üles. Kostja sai ülesütlemise kätte 12.03.2010. 04.05.2010 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles. 15.11.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 167 018,45 krooni, sealhulgas põhiosa 144 723,09 krooni, intress perioodi 30.11.2009 kuni 04.05.2010 eest 15 985,97 krooni ja põhiosa viivis perioodi 30.12.2009 kuni 15.11.2010 eest 6 309,39 krooni. Hageja palub eeltoodud summa välja mõista kostjalt. Lisaks eeltoodule nõuab hageja viivist alates 16.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt hageja kasuks välja viivis. Kostja vastus Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja sõlmis hagejaga tarbijakrediidilepingu. Lepingu sõlmimisel oli kostjal stabiilne sissetulek. Kuni 2010a sügiseni vähenesid aga kostja sissetulekud oluliselt. Hetkel on kostja majanduslik olukord paranemas. Laenuleping tuleb lugeda üles öelduks 17.03.2010, mitte 04.05.2010. Sama kuupäevani tuleb arvestada ka intressi. Viivisearvestuse kohta ei oska kostja seisukohta võtta. Kohtu põhjendused 07.06.2011 toimus eelistung. Pooled jõudsid eelistungil üksmeelele, et laenulepingu ülesütlemise kuupäevaks on 17.03.2010. Hageja selgitas, et laenu põhiosa on 9 249,49 eurot, intress 750,38 eurot ja viivised 403,24 eurot. Viivised on arvestatud kuni 16.11.2010. Pooled soovisid arutada kompromissi. Kohus lükkas eelistungi edasi, määras kompromissi esitamise tähtajaks 18.07.2011 ning määras poolte nõusolekul arutada asja kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et pärast kompromissi esitamise tähtaega läheb kohus nõu pidama lahendi tegemiseks. Kohus lahendabki käesolevat asja kirjalikus menetluses Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 alusel. Puudub vaidlus, et pooled on 02.11.2009 sõlminud laenulepingu nr XXX (t lk 11-16). Lepingu kohaselt kohustus hageja andma kostja kasutusse kokkulepitud rahasumma ning kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi osamakse iga kuu 30. kuupäeval. Kostja ei ole lepingu sõlmimist, laenusumma saamist ning lepingujärgsete maksetega võlgnevusse jäämist vaidlustanud (t lk 19-20). Puudub vaidlus, et hageja ütles laenulepingu üles 17.03.2010. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel 02.11.2009 sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 22% aastas. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt 167 018,45 krooni ja täiendava viivise tasumist. Summa kujuneb tagastamata laenu põhiosast 144 723,09 krooni (9 249,49 eurot), sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 15 985,97 krooni (1 021,69 eurot) ajavahemikul 30.11.2009 kuni 04.05.2010 ja sissenõutavaks muutunud viivisest 6 309,39 krooni (403,24 eurot) ajavahemiku 30.12.2009 kuni 15.11.2010 eest. Kostja esitas vastuväite intressi arvutamise perioodile. 07.06.2011 eelistungil vähendas hageja intressi suurust ja selgitas, et intressi suurus on 750,38 eurot. Kohus lähtub sellest summast. Kohus leiab, et kostjalt tuleb seega välja mõista laenu põhiosa 9 249,49 eurot, intress 750,38 eurot ja viivis 403,24 eurot kokku 10 403,11 eurot. Eelistungil selgitas hageja, et viivised on arvutatud kuni 16.11.2010. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude välja mõista viivised protsendina alates 17.11.2010, et viiviseid ei oleks arvestatud ühe päeva eest topelt. Kohus mõistab välja viivised seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus euro kasutusele võtmise seaduse §s 5 sätestatud arvutusreeglitest ja Euroopa Keskpanga ametlikust vahetuskursist. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt jäävad menetluskulud kostja TM kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.