Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.09.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-57142/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.09.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2216

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.09.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-57142

Tsiviilasi

SOÜ hagi Swedbank Liising AS vastu lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu täitmiseks.

Tsiviilasja hind

1359,26 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SOÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX); Hageja esindaja: Vandeadvokaat Rene Varul, (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, asukoht: Ülikooli 4, 51003 Tartu; e-post: [email protected]); Kostja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht: Liivalaia 8, 15039 Tallinn); Kostja esindaja: MB(XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Tunnustada Swedbank Liising AS-i poolt teostatud 18.04.2008.a. sõlmitud liisingulepingu nr XXX ülesütlemisavalduste tühisust ja kohustada Swedbank Liising AS-i liisingulepingu nr XXX edasiseks täitmiseks; Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Swedbank Liising AS kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1 (5)

Sarnased lahendid

Võlaõigus

26.07.2010.a. teatise, mille kohaselt olevat hageja liisingulepingust tulenev võlgnevus 31 944, 05.- krooni ja võlgnevuse mittetasumisel loetakse liisinguleping alates 15.08.2010.a. lõpetatuks. Hagejale ei ole liisingulepingu lõpetamise kohta teadet saadetud. Hagejale jäi selgusetuks, kuidas on tekkinud väidetav võlgnevus 31 944, 05 krooni. Kostja edastas hagejale 29.08.2010.a. raporti, mille kohaselt olevat hageja 29.08. 2010.a. seisuga kostjale võlgu hoopis 8967, 19 krooni (mitte 31 944, 05.- krooni) ja võlgnevused olevat tekkinud liisinguarvete maksmisega viivitamisest. Hageja ei olnud ka nõus, et tal oleks olnud 29.08.2010.a. seisuga võlgnevus, sest hageja oli varasemalt, 05.04.2010.a. teinud liisingulepingu alusel makse 12 000 krooni ulatuses, mis pidi katma jooksvad viivised ja tekitama hagejale ettemaksu ca 8500 krooni ulatuses. Samas on kostja peale 15.08.2010.a. (väidetav liisingulepingu lõppemise kuupäev) esitanud lepingu täitmiseks igakuise, 16.08.2010.a. arve nr 8583728319 augustikuu eest ja seejärel 16.09.2010.a. arve nr 8585872713 septembrikuu eest. Hageja on soovinud täpsustada väidetava võlgnevuse olemasolu ja arvestuskäike, kuid kostjaga peetud läbirääkimised ei ole selles osas tulemust andnud ning kostja ei ole vastanud hageja küsimustele väidetava võlgnevuse ja ettemaksu osas. Kostja on seejärel 07.10.2010.a. e-kirjas andnud teada, et kuna hageja ei olnud oma võlgnevusi tasunud, siis lõpetas kostja 27.09.2010.a. liisingulepingu ja pöördus liisingueseme tagastamiseks inkassofirma poole. Seega on pank andnud läbi 07.10.2010.a. e-kirja teada liisingulepingu lõpetamisest 27.09.2010.a. seisuga, kuigi mingit sellekohast lepingu ülesütlemise avaldust ei ole esitatud ja hageja hinnangul ei eksisteeri selle aja seisuga ka mingit võlgnevust. Hageja peab pangapoolseid liisingulepingu lõpetamisi tühisteks ja liisingulepingut endiselt kehtivaks. Hageja raamatupidamise andmetel ei ole hagejal 01.11.2010.a. seisuga ühtegi võlgnevust. Samas on kostja ja tema käsundi alusel tegutsev inkassofirma CE OÜ nõudmas liisingueseme, sõiduki tagastamist hiljemalt 17.11.2010.a. ja vastasel juhul ähvardatakse sõiduk Maanteeameti registrist kustutada. Hageja on seisukohal, et lepingu ülesütlemiseks peab eksisteerima tahteavaldus. Hageja on saanud liisingulepingu 26.07.2010.a. ülesütlemisest teada lepingu käendajale saadetud teatisest, kuid seda ei saa võrdsustada lepingu ülesütlemise tahte-avaldusega. Hageja juhib tähelepanu, et kostja on peale väidetava (26.07.2010.a.) lepingu lõpetamise teatises antud tähtaega (15.08.2010.a.) jätkanud ise liisingulepingu täitmist, esitades hagejale tasumiseks 16.08.2010.a. liisinguarve ja 16.09.2010.a. liisingu-arve, mida hageja on ka vastavalt tasunud. Eelnev tähendab seda, et kostja on tegelikkuses loobunud tuginemast 26.07.2010.a. lepingu lõpetamise teatisele ja peale 15.08.2010.a. saabumist on aktsepteeritud liisingulepingu edasist kehtivust (mõlemad pooled on jätkanud lepingu täimist). Seejärel on kostja andnud läbi 07.10.2010.a. e-kirja teada, et liisinguleping on lõpetatud ühepoolselt alates 27.09.2010.a., kuid nimetatud lepingu lõpetamise kohta ei ole kostja saatnud mitte mingit teadet hagejale ega käendajale. Seega on selline lepingu lõpetamine ilmselgelt ebaseaduslik. Kuivõrd puudub teatis lepingu lõpetamise kohta, ei ole ka arusaadav, millistele väidetavatele võlgnevustele tugineb kostja 27.09.2010.a. lepingu lõpetamisel. Hageja väidab, et liisingulepingus puudub alus lõpetada ühepoolselt lepingu vaid tulenevalt viivisvõlgnevusest. Liisingulepingu üldtingimuste p. 7.1.3 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul peale maksetähtpäeva. Seega on lepingu ülesütlemise aluseks küll osamaksete ja intressi mittetasumine, mitte aga viivitus osamaksetega tasumisel. Just viivituse etteheite on aga kostja võtnud lepingu lõpetamise aluseks, mis on aga selgelt põhjendamatu. Pealegi ei anna ka seadus õigustust öelda antud mahus leping üles pelgalt ca 8000 kroonisele võlgnevusele tuginedes. Hagiavalduses palub hageja kohtult tunnustada Swedbank Liising AS-i poolt teostatud 18.04.2008.a. sõlmitud liisingulepingu nr XXX ülesütlemisavalduste (tehingute) tühisust ja 2 (5)

kohustada Swedbank Liising AS-i liisingulepingu nr XXX edasiseks täitmiseks. Samuti palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja poolt esitatud vastuse kohaselt vaidleb kostja vastu hageja väitele, et liisingulepingu ülesütlemine on tühine, kuna liisingulepingu ülesütlemiseks puudub tahteavaldus. Ebaõige on hageja väide, et kostjapoolne liisingulepingu ülesütlemine on ebaseaduslik, kuna puudub teatis lepingu ülesütlemiseks. Kostja ei nõustu ka hageja väitega, mille kohaselt hagejale ei saadetud liisingulepingu lõpetamise kohta teatist. 26.07.2010.a. saatis kostja lepingu ülesütlemise teatise hagejale SOÜ-le lepingujärgsele aadressile Savi 17 50405 Tartu, mis tagastati hoiutähtaja möödumisel. 26.07.2010.a. saatis kostja lepingu ülesütlemise teatise ka käendajale VK aadressile XXXTartu, mille käendaja VK elukaaslane sai vastavalt postisaadetise väljastusteatele kätte 30.07.2010.a. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt kostja loobus tuginemast 26.07.2010 lepingu lõpetamise teatisele ja peale 15.08.2010.a. saabumist on aktsepteerinud liisingulepingu edasist kehtivust. Tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 116 lg-st 5 võib VÕS §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kostja saatis hagejale ja käendajale 27.06.2010.a. teatised liisingulepingust tuleneva võlgnevuse kohta. 27.06.2010.a. teatises andis kostja hagejale aega liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks kuni 15.08.2010.a. Kostja teavitas hagejat, et juhul kui hageja teatises märgitud tähtaja jooksul liisingulepingust tulenevat võlgnevust täielikult ei kustuta, loeb kostja liisingulepingu alates 16.08.2010.a. üles öelduks ning hageja kohustub hiljemalt 17.08.2010.a. tagastama kostjale liisingueseme ning esitama selle tõestuseks vara üleandmise-vastuvõtu akti. Vaatamata tasumise tähtaja möödumisele soovis kostja anda hagejale veel ühe võimaluse võlgnevuste tasumiseks. 30.08.2010.a. saatis kostja esindaja hagejale e-posti teel meeldetuletuse, milles palus tasuda võlgnevused hiljemalt 30.08.2010.a. kella 17.00-ks. Lisaks tuletas kostja esindaja hagejale samas emailis meelde, et 30.08.2010.a. on ka arve nr 8583728319 summas 11 925,53 tasumise tähtaeg. Nimetatud summa paluti hagejal tasuda perioodil 30.08.2010.a. – 05.09.2010.a. Ühtlasi hoiatati hagejat veel kord, et võlgnevuse mittetasumisel lõpetatakse leping ning liisingueseme tagastamiseks pöördutakse inkasso firma poole. Kuna hageja ei reageerinud ka sellele meeldetuletusele ega pidanud kinni maksetähtajast, ootas kostja võlgnevuse tasumist kuni 27.09.2010.a. Kuna võlgnevusi ei tasutud, ütles kostja liisingulepingu üles 27.09.2010.a. Kostja selgitab, et hagiavalduses võtab käendaja ka omaks, et sai 26.07.2010.a. kostjalt teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta. Kostja saatis hagejale lepingu ülesütlemise teatise lepingujärgsele aadressile, kuid see tagastati hoiutähtaja möödumisel. Sellest võib järeldada, et hageja ei läinud kirjale teadlikult järgi. Hageja on kätte saanud ka kostja poolt hageja e-postile saadetud meeldetuletused võlgnevuse tasumise kohta. Kostja lisab selguse huvides käesolevale avaldusele hagejale saadetud nimetatud meeldetuletused võlgnevuse tasumise kohta ja hoiatused lepingu ülesütlemise kohta võlgnevuse mittetasumisel. Nagu hagejale 26.07.2010.a. saadetud teatises ja 30.08.2010.a., 30.09.2010.a. ja 07.10.2010.a. e-postile saadetud kirjadest selgelt kirjeldatud, oli võlgnevuste täiendava tähtaja jooksul tasumata jätmise tagajärjeks liisingulepingu ülesütlemine ning selliselt pidi ka hageja sellest aru saama. Asjaolu, et kostja saatis hagejale e-posti teel mitu teatist ja andis mitu korda hagejale täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (st tulles vastu hagejale andis kostja võimaluse võlgnevus likvideerida, et mitte lepingut üles öelda), kuid tegelikult luges kostja oma arvutiprogrammis lepingu lõpetatuks 27.09.2010.a., ei mõjuta see liisingulepingu ülesütlemise õiguspärasust. Seega leiab kostja, et ei ole õiguspärane hageja seisukoht, mille kohaselt liisingulepingu ühepoolne lõpetamine alates 27.09.2010.a. on ebaseaduslik, kuna kostja ei saatnud mitte mingit teadet hagejale ega käendajale. Hageja seisukoht, et kostja oleks pidanud enne liisingulepingu ülesütlemist saatma talle eraldi ülesütlemisavalduse, millelt nähtuks liisingulepingu ülesütlemine alates konkreetsest kuupäevast, ehk antud juhul alates 27.09.2010.a., ei tulene samuti seadusest. 3 (5)

Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et liisingulepingu ülesütlemine on alusetu. Vastavalt 26.07.2010.a. hagejale ja käendajale saadetud lepingu ülesütlemise teatisele oli hageja liisingulepingust tulenev võlgnevus kostja ees 31 944,05 Eesti krooni. Ülesütlemise teatisest tulenevalt kohustus hageja võlgnevuse tasuma hiljemalt 15.08.2010.a. Hageja tegi 30.07.2010.a. kostjale makse summas 11 924,97 Eesti krooni ja 13.08.2010.a. makse summas 12 000,00 Eesti krooni, kokku 23 944,04 Eesti krooni. Hageja tasutud summad ei katnud kõiki kostja ees olnud võlgnevusi ja tasumata oli veel 8 967,19 Eesti krooni. Hagejale 30.08.2010.a. saadetud meilist nähtub, et kostja esindaja palub hagejal tasuda võlgnevus summas 8 967,19 Eesti krooni. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt puudub kostjal alus lõpetada liisinguleping ühepoolselt osamaksetega tasumise viivitamise tõttu. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1.3. kohaselt võib liisingulepingu üles öelda, kui iseseisvat majandus- või kutsetegevust läbiviiv liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Hageja möönab hagiavalduses, et lepingu ülesütlemise aluseks on osamaksete ja intressi mittetasumine, mitte aga viivitus osamaksetega tasumisel. Kostja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.1.3. kohaselt loetakse liisinguvõtja lepingut rikkunuks, kui liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast maksetähtpäeva. Hageja on liisingulepinguga olnud pidevalt võlgnevuses juba alates 31.01.2009.a., kuna liisingulepingust tulenevaid osamakseid ei ole hageja kohaselt tasunud, on kostja täitmisega viivitamise korral arvestanud viivist liisingulepingu punktis 5.1. sätestatud määras. Arvestades eeltoodut, leiab kostja, et liisingulepingu ülesütlemine ei ole tühine, kuna hageja on liisingulepingust tulenevate osamaksete tasumisega olnud pidevalt võlgnevuses, millest tulenevalt on kostjal õigus liisinguleping tulenevalt üldtingimuste punktist 7.1.3. ühepoolselt üles öelda.

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et hageja SOÜ ja Swedbank Liising AS kui kostja sõlmisid 18.04.2008.a. liisingulepingu, mille alusel andis kostja hageja kasutusse sõiduki Toyoya Land Cruiser. Lepingust tulenevaid kohustusi käendas hageja juhatuse liige VK. Kostja edastas käendajale 26.07.2010 teatise, mille kohaselt oli võlgnevuseks 31 944,05 krooni ja võlgnevuse mittetasumisel loetakse leping alates 15.08.2010 lõpetatuks. Kostja edastas hagejale 29.08.2010.a. raporti, mille kohaselt olevat hageja 29.08. 2010.a. seisuga kostjale võlgu 8967, 19 krooni ja võlgnevused olevat tekkinud viivisarvetest. Peale 15.08.2010.a. on kostja esitanud lepingu täitmiseks igakuise, 16.08.2010.a. arve nr 8583728319 augustikuu eest ja seejärel 16.09.2010.a. arve nr 8585872713 septembrikuu eest. Kostja on 07.10.2010.a. e-kirjas andnud teada, et kuna hageja ei olnud oma võlgnevusi tasunud, siis lõpetas kostja lepingu 27.09.2010.a. Pooled vaidlevad liisinglepingu kehtivuse üle. Vastavalt VÕS § 361 liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 196 lg 1 sätestab, et kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2–4 sätestatud juhtudel. Liisingulepingu üldtingimuste p. 7.1.3 kohaselt on liisinguandjal õigus liisinguleping üles öelda, kui liisinguvõtja on jätnud liisingu osamakse ja/või 4 (5)

intressi kohaselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul peale maksetähtpäeva. Kostja nõustub, et hageja tegi 30.07.2010 kostjale makse summas 11 924,97 Eesti krooni ja 13.08.2010 makse summas 12 000,00 Eesti krooni, kokku 23 944,04 Eesti krooni. Hageja tasutud summad ei katnud kõiki kostja ees olnud võlgnevusi ja tasumata oli veel 8 967,19 Eesti krooni. Hagejale 30.08.2010 saadetud meilist nähtub, et kostja esindaja palub hagejal tasuda võlgnevus summas 8 967,19 Eesti krooni. Kostja väitel on kostja lepingu üles öelnud 30.08.2010 e-kirjaga. 30.08.2010 e-kirjast nähtub, et kostja on andnud hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse 8967,19 krooni tasumiseks kuni 30.08.2010 kl 17.00. Kostja ei ole nimetatud e-kirjaga määranud täiendavat tähtaega 16.08.2010 arve tasumiseks, sest kirja saatmise hetkel ei olnud selle arve tasumise tähtaeg veel saabunud. Seega sai kostja lepingu üles öelda üksnes seoses võlgnevusega 8967,19 krooni. Kohus märgib, et juhul, kui leiaks tõendamist, et 30.08.2010 e-kirja saatmise hetkel oli kostjal tasumata 8967,19 krooni, siis kostja 29.08.2010 raportist nähtub, et nimetatud võlgnevus oli tekkinud üksnes viivisarvetest. Isegi juhul, kui tõendatud oleks 30.08.2010 e-kirja edastamine, siis liisinglepingu üldtingimuste p 7.1.3 kohaselt ei olnud kostjal õigust lepingut erakorraliselt üles öelda viiviste tasumata jätmise korral. Samas aga puuduvad tõendid 30.08.2010 kirja kättesaamise kohta hageja poolt, mistõttu ei ole kohtu arvates nimetatud teate edastamine tõendamist leidnud ja ülesütlemine on välistatud ka sel põhjusel. Kohus märgib, et 07.10.2010 e-kirja, mille kättesaamise üle vaidlust ei ole, ei saa pidada ülesütlemisteateks kasvõi seetõttu, et kirjas viidatud 16.08 ja 16.09 arvetest tuleneva võlgnevuse tasumiseks ei ole antud täiendavat tähtaega, kuigi VÕS § 196 lg 2 kohaselt oleks seda pidanud tegema. Võimaliku lepingu ülesütlemise varasemate teadete alusel kui 30.08 on kostja välistanud oma 14.09.2011 seisukohas, mistõttu kohus varasematele teadetele hinnangut ei anna. Kohus märgib ka, et kohtu arvates ei ole tõendatud ka viivisvõlgnevuse 8967,19 krooni olemasolu. Nimetatud asjaolu tuli negatiivse tõendamiskoormuse ümberpööramisest tulenevalt tõendada kostjal. Kostja esitatud arvelduste väljavõttest ja toimikus olevast 29.08.2010 raportist ei nähtu, milliste arvete tasumisega viivitamise eest viivist on nõutud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kostja ei ole liisinglepingut kehtivalt üles öelnud ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.