Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-13286
Tsiviilasi
Swedbank P&C Insurance AS hagi SK`i ja VO’i vastu kahju nõudes
Hagihind
1374,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, aadress Liivalaia 12, 15039 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Ronni R , XXX; Kostja 1: SK (isikukood XXX elukoht hagiavalduses XXX; elukoht rahvastikuregistri XXX); Kostja 2: VO (isikukood XXX, elukoht hagiavalduses ja rahvastikuregistris XXX, kostja poolt teatatud andmetel: XXXi).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Swedbank P&C Insurance AS hagiavaldus kostja VO suhtes tagaseljaotsusega.
2.Rahuldada hageja Swedbank P&C Insurance AS hagiavaldus kostja SK suhtes lihtmenetluses tehtava otsusega.
3.Mõista kostjatelt VO`ilt ja SK`ilt solidaarselt hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja 1 374 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend neli) eurot ja 10 senti.
4.Mõista kostjatelt VO`ilt ja SK`ilt solidaarselt hageja Swedbank P&C Insurance AS kasuks välja menetluskulud: riigilõiv summas 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 55 senti. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate SK ja VO kanda. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna hagejale ega kostjale SK`ile luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kuivõrd kohus rahuldas hagi kostja VO suhtes tagaseljaotsusega, on kostjal VO on õigus esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Kostjal VO on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks antud kostjat puudutavalt kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (TsMS § 448 lg 42). Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 23.03.2011.a hagiavalduse kostjate vastu kahju hüvitamiseks summas 1374,10 eurot. Hageja teatas kohtule, et ta on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 31.03.2011.a määrusega. Kohus lahendab asja lihtsustatud korras. Kostja SK vastas hagiavaldusele 21.04.2011.a ning vaidles hagile vastu. Kostja teatas, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale VO toimetas kohus hagiavalduse ja kohtu 31.03.2011.a määruse kätte25.05.2011.a, kuid kostja VO ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega ka hiljem.
3.Kohus selgitas hagejale ja kostjale SK oma 21.06.2011.a pöördumises, et hageja on esitanud kostja vastu nõude korteriomandiseaduse (KOS) § 11 alusel, millest tulenevalt ei saa korteriomanik vastutusest vabaneda, viidates enda süü puudumisele. Kohus andis kostjale täiendavalt aega oma põhistatud seisukohtade ja tõendite esitamiseks kohtule hiljemalt 01.08.2011.a. Samaks ajaks palus kohus kostjal esitada kohtule kompromissettepanek. Kohus andis seejärel hagejale aega kostja seisukohtadele vastamiseks hiljemalt 01.09.2011.a. Mõlemad pooled võisid teine-teise seisukohtadele vastata hiljemalt 15.09.2011.a Kohus teatas pooltele, et kohtulahend antud asjas tehakse teatavaks 23.09.2011.a.
4.Kostja SK esitas kohtule 01.08.2011.a oma kompromissettepaneku. Hageja teatas kohtule 01.09.2011.a, et kostja kompromissettepanek ei ole talle vastuvõetav.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja poole 22.04.2008.a kodu kahju taotlusega Tallinnas, XXX korteri nr 140 kaasomanik GP. Vara oli kindlustatud hageja juures. Kahjutaotluse kohaselt toimus 20.04.2008.a kahjujuhtum, mille põhjuseks oli SK kuuluvas korteriomandis nr 148 toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai kannatanu korteri siseviimistlus veekahjustusi.
7.Hagiavalduse kohaselt tingis veeavarii asjaolu, et kostjale SK kuuluvat korterit üürilepingu alusel kasutanud üürnik VO unustas 19.04.2008.a sulgeda vannivee, millest tingituna said kahjustada XXX korter 140 ja XXX hoone muud tarindid. Hageja hindas tekitatud kahju kogusuuruseks 23 000 krooni, võttes aluseks TV OÜ 13.05.2008.a maksumuse kalkulatsiooni ning Liiklus- ja Kindlustusbüroo 28.05.2008.a eelkalkulatsiooni. Hageja 04.06.2008.a hüvitisotsuse kohaselt on loetud kahju kogusuuruseks 23 000 krooni, millest arvestati maha kindlustusvõtja omavastutus suuruses 1500 krooni. Hageja hüvitamisotsuse alusel on GPle 05.06.2008.a hüvitatud kahju suuruses 21 500 krooni.
8.Hageja osundas hagiavalduses, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja viitas hagiavalduses korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 punktile 1 ja lõikele 2 ning leidis, et kostja SK on vastutav varale tekkinud kahju eest. Hageja leidis, et tekkinud kahju eest on vastutav ka kostja VO, kuna tema tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kui kostja VO oleks sulgenud veekraani nõuetekohaselt, ei oleks tekkinud kostja valduses olevas korteris vee üleujutust ning vesi ei oleks valgunud XXX hoones laiali ega põhjustanud kahjujuhtumit. Hageja leidis, et kostja VO on oma tegevuses kraani mittesulgemisel jätnud järgimata isikult tavaliselt käibes oodatava hoolsuse olulisel määral. Siinkohal viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktile 5.
9.Hageja leidis oma hagiavalduses VÕS § 65 lõikele 1 viidates, et mõlemad kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt. Hageja palus oma hagiavalduses rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta hagiavaldusele tähtaegselt.
10.Vastusena kostja SK seisukohtadele märkis hageja oma 13.05.2011.a menetlusdokumendis, et esineb põhjuslik seos VO tegevuse ehk vannitoas kraani avamise ja mittesulgemise ning veekahju tekkimise vahel korteris XXX. Kui kostja VO ei oleks vannitoa kraani avanud või
oleks selle õigeaegselt sulgenud, ei oleks veekahju tekkinud. Kostja SK vastutus tekkinud kahju osas põhineb KOS § 11 lg 1 punktis 1 ning lõikes 2 toodud korteriomaniku kohustuste täitmata jätmisel. Siinkohal ei ole oluline tuvastada isiku süü olemasolu.
11.Kostjate vahel 13.09.2007.a sõlmitud üürilepingu kohaselt tekkis kostjal VO õigus kasutada XXX korterit 148 alates 13.06.2007.a. Seega sai kostja kasutada korterit ilma veeavariid tekitamata kuni kahjujuhtumi toimumiseni 20.04.2008.a. Järelikult ei takistanud väidetavad ehitusvead korteri tavapärast kasutamist ca 7 kuu jooksul, mis viitab sellele, et veekraani mittesulgemine kostja VO poolt ei olnud senine tavapärane praktika korteri kasutamisel. Kostja VO on seletuskirjas tunnustanud, et ta on kahjujuhtumi toimumise eest vastutav.
12.Hageja teatas kohtule 01.09.2011.a, et kostja kompromissettepanek ei ole hagejale vastuvõetav. Hageja leidis, et kompromiss oleks võimalik, kui kostja SK tasuks hagiavalduses toodud nõude ning hüvitaks poole hageja poolt tasutud riigilõivust. Samuti leidis hageja, et ei saa pidada isikult oodatavaks mõistlikuks käitumiseks ja tavapäraseks hoolsuskohustuse täitmiseks olukorda, kus eluruumi kasutaja unustab vannitoas vee sulgeda. Kumbki kostja ei ole käesolevas asjas esitanud väiteid või tõendeid, mis neid kahju hüvitamise kohustusest vabastaksid.
Kostja vastuväited
13.Kostja SK vastas hagiavaldusele 21.04.2011.a ja teatas, et ta vaidleb hagile vastu. Kostja kinnitas, et veeavarii tagajärjel sai kahjustada vara aadressil Tallinn, XXX. Samuti ei vaielnud kostja vastu sellele, et vara oli kindlustatud hageja juures. Kostja leidis aga, et kahju ei tekkinud ainult seetõttu, et VO jättis lahti vannitoa kraani. Avarii oleks kostja hinnangul jäänud olemata, kui ehitajad oleksid paigaldanud vannitoa ukse õigele kõrgusele dušši äravoolu trapi suhtes ja ehitanud põranda terve vannitoa ulatuses kaldega trepi suhtes. Kostja esitas oma väidete kinnituseks AS RK eksperthinnangu, mille kohaselt esinesid samad puudused kõigil elamu korteritel.
14.Kostja leidis, et tegemist on mitte ühe isiku poolt toime pandud teoga, vaid kogu kinnistul asuva hoone ehitusveaga, mille tulemusena saab samasugune avarii tekkida kõigis teistes korterites. Teisalt kostja möönis, et mingi põhjuslik seos kraani avamise ja tekkinud veeavarii vahel oli olemas, kuid tuleb eeldada, et isikud järgivad ainult tavapärast hoolsuskohustust. Mõistlikkuse printsiibist lähtuvalt ei saa hageja eeldada, et isik peaks arvama, et vannitoas ei tohiks veekraani avada ja vett mõneks ajaks jooksma jätta. Kostja arvates on vee jooksma jätmine üheselt mõistetav, kuna ilma selleta ei oleks pesemine vannitubades võimalik. Kostja leidis, et veeavariid ei oleks juhtunud, kui ehitusfirma oleks eelkõige korteris 148 teostanud töid vastavalt projektile, ehitusnormidele ja heale ehitustavale. Seega on avarii toimumise ja ehitusfirma tegevuse vahel otsene põhjuslik seos.
15.Kostja leidis, et VÕS § 1043 järgi eeldatakse isiku süülist tegevust või kohustust vastutada kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja on oma hagiavalduses viidanud KOS § 11 lg 1 punktile 1, kuid kostja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja kui eriteadmisteta isik ei võinud olla teadlik ekspertiisiaktis toodud asjaoludest. Nii kostja kui üürnik näitasid üles tavapärast hoolsust, kuna tavapärases olukorras tegutsev isik ei võinud eeldada, et kraane ei tohi vannitoas mõneks ajaks lahti jätta. Kostja leidis, et hagejal tuleks hagi esitada mitte kostja, vaid ehitusfirma vastu, kes on hoone selliselt ehitanud, et teostatud tööd ei vastanud projektile, ehitusnormidele ja heale ehitustavale.
16.Kostja SK leidis kohtule 17.06.2011.a saadetud seisukohtades, et kostja VO tegevust tuleb hinnata mõistlikkuse printsiibist lähtudes, millest tulenevalt ei saa tavakodanik eeldada, et kraani lahtijätmisel tekib veeavarii, kuna tavakodanik eeldab, et on tagatud toimiv vee äravool. Kostjal VO ei olnud kuni avarii tekkimiseni teavet selle kohta, et vee äravool ei toimi.
17.Samas leidis kostja, et hageja väide põhjusliku seose olemasolu kohta kraani lahtijätmise ja veeavarii tekkimisel vahel on olemas, kuid eeldada tuleb, et isikud järgivad ainult tavapärast hoolsuskohustust. Samas olukorras ja heas usus tegutsevad isikud loeksid mõistlikuks seda, et vannitoas tohib veekraani avada ja vett mõneks ajaks lahti jätta. Veeavariid ei oleks juhtunud, et ehitusfirma oleks töid teostanud nõuetekohaselt, mistõttu on avarii toimumise ja ehitusfirma tegevuse vahel otsene põhjuslik seos.
18.Asjaolu, et kostja VO on tunnistanud oma vastutust kahjujuhtumi toimumise eest, ei saa tõlgendada selliselt, et see tõendab kostja VO süüd ja tema poolt kahju tekitamist. Asjakohane ei ole hageja arvamus, et ehitusvead ei takistanud 7 kuu jooksul korteri tavapärast kasutamist. Veekahjustuse tekke põhjuseks on ehitusvead. Ehitusvead ilmnevadki erakorralistes oludes. Seega pidi ka vannituba olema ehitatud selliselt, et oleks olnud tagatud vee äravool ka siis, kui kraani ei jäeta avatuks ainult hetkeks.
19.01.08.2011.a esitas kostja SK hagejale kompromissettepaneku, milles oli valmis kompromissina tasuma poole hageja soovitud kahju summast. Kostja soovis, et kompromissi sõlmimisel jääksid menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus leiab, hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
21.Käesolevas asjas ei vaidle hageja ja kostja SK järgmiste asjaolude üle: 1) kostjale SK kuulub korteriomand asukohaga Tallinn, XXX; 2) kostjale kuuluvat korteriomandit kasutas 13.09.2007.a sõlmitud üürilepingu alusel kuni 13.09.2008.a kostja VO; 3) 20.04.2008.a toimus XXX elamus veekahju juhtum, mille tagajärjel sai veekahjustusi XXX elamu korter nr 140, mis kuulub kaasomandi alusel GPle; 4) GP kuuluv korter oli kindlustatud hageja juures ning hageja hüvitas GP 20.04.2008.a toimunud juhtumi tagajärjel kahju summas 21 500 krooni, kuivõrd kindlustusvõtja esitas kindlustusandjale kahju hüvitamise avalduse 22.04.2009.a; 5) 20.04.2008.a toimunud veekahju sai alguse kostjale SK kuulunud korterist nr 148, kus üürnik VO jättis 19.04.2008.a sulgemata veejooksu vannitoas.
22.Hageja ja kostja SK vaidlevad selle üle, kas kostja SK on korteriomandi omanikuna vastutav tekkinud veekahju eest.
23.Hageja leidis oma hagiavalduses, et mõlemad kostjad ehk nii korteriomandi omanik kui ka üürnik on vastutavad tekkinud kahju eest. Üürnik vastutab tekkinud kahju eest, kuna tema tegevuse ja kahju tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kostja VO oleks korteris veekraani sulgenud, ei oleks kostja valduses olnud korteris üleujutust tekkinud. Hageja leidis, et kostja VO on jätnud oma tegevuses järgimata isikult tavaliselt käibes oodatava hoolsuse olulisel määral. Samuti leidis hageja, et kostja SK vastutab kahju tekitamise eest korteriomanikuna korteriomandiseaduse alusel ning mõlemad kostjad vastutavad seega hageja ees solidaarselt. Hageja leidis, et kostja SK puhul ei ole oluline tuvastada tema süü olemasolu. Hageja väitis ühtlasi, et kostja VO kasutas korterit nr 148 juba ligi 7 kuu jooksul enne õnnetuse toimumist. Kuna õnnetust varem aset ei leidnud, ei saanud veekraani sulgemata jätmine olla korteri kasutamisel tavapärane praktika vaatamata sellele, et korter võis olla ehitatud ehitusvigadega. Hageja viitas, et kostja VO on tunnustanud oma seletuskirjas, et ta on kahjujuhtumi toimumise
eest vastutav.
24.Kostja SK vaidles hagile vastu ning leidis, et avarii oleks võinud olemata, kui ehitajad oleksid paigaldanud korteri nr 148 vannitoa ukse õigele kõrgusele dušši äravoolu trapi suhtes ja ehitanud põranda terve vannitoa ulatuses kaldega trepi suhtes. Kostja viitas AS R ekspertiisiaktile ja oli seisukohal, et tegemist ei ole mitte ühe isiku poolt toime pandud teoga, vaid kogu kinnistul asuva hoone ehitusveaga. Kuigi kostja SK möönis teatava põhjusliku seose olemasolu kostja VO tegevuse ja kahjujuhtumi toimumise vahel, ei saanud mõistlikkuse printsiibist lähtudes kostja arvates eeldada, et vannitoas ei tohiks veekraani avada ja vett mõneks ajaks jooksma jätta. Kostja arvates on vee jooksma jätmine üheselt mõistetav, kuna ilma selleta ei oleks pesemine vannitubades võimalik. Kostja leidis, et temal puudub kahjujuhtumise toimumises süü. Kostja on eriteadmisteta isik ning enne kahjujuhtumi toimumist ei olnud ta korteri ehitusvigadest teadlik.
25.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb kostja SK suhtes rahuldada. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 järgi on korteriomanik muuhulgas kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut. Vastavalt KOS § 11 lõikele 2 ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
26.Kuivõrd hageja on kostja SK vastu nõude esitamisel kohtu hinnangul õigesti tuginenud KOS §-le 11, ei saa kostja SK vastutusest vabanemiseks viidata enda süü puudumisele kahjujuhtumi toimumisel. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sealhulgas deliktiõiguse sätteid. Vaidluse lahendamisel KOS § 11 alusel ei ole oluline kahju tekitaja süü. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS §-s 11 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause ütleb, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolude tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestada või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata (RK TKo 06.09.2006.a nr 3-2-1-69-06, p. 15). Korteriomanik on kohustatud tagama, et ajutised elaniku ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KOS § 11 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatut (RK TKo 11.05.2005.a nr 3-2-1-38-05, p 10).
27.Kohus selgitas kostjale oma 21.06.2011.a pöördumises (toimiku lk 77-78), et kostja korteriomanikuna ei saa vabaneda vastutusest viidates enda süü puudumisele antud juhtumi puhul. Kohus selgitas kostjale, et kostjal tuleb põhistada ja tõendada, miks temalt või korteri üürnikult ei saanud mõistlikult oodata veekraani või dušši sulgemist. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja täiendavalt oma seisukohti põhistanud ega tõendanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagimenetluses kummalgi poolel tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid. Kuna kostja ei ole tõendanud, miks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei saanud temalt ega korteri üürnikult oodata veevoolu sulgemist vannitoas, on kohtu hinnangul kostja vastuväited käesolevas asjas jäänud paljasõnalisteks ning põhjendamatuteks.
28.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kahjujuhtum leidis aset 20.04.2008.a, milline asjaolu nähtub ka kodu kahjutaotlusest (toimiku lk 5-6) ja avariiolukorra fikseerimise aktist 20.04.2008.a (toimiku lk 11). Kostja VO poolt antud seletuskirjast (toimiku lk 12 ja tõlge eesti keelde toimiku lk 42) nähtub, et korteri üürnik VO ei avanud korteri vannitoas veejooksu mitte üksnes pesemise ajaks, nagu väidab kostja SK, vaid ta avas veejooksu juba päev enne kahjujuhtumi toimumist ehk 19.04.2008.a ning unustas selle seejärel sulgeda. Seega on kohtu hinnangul käesolevas asjas kogutud tõenditega tõendatud, et kostja VO avas korteris nr 148 veejooksu ning jättis selle kuni järgmise päevani sulgemata. Sellist käitumist ei saa kohtu hinnangul kuidagi lugeda mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt tavapäraseks ega anna tunnistust korteri valdaja hoolikast käitumisest. Kohus leiab, et sõltumata võimalike ehitusvigade olemasolust korteri ehitamisel oleks kostjal olnud võimalik mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt kahjujuhtumi toimumist ära hoida, kui ta oleks õigeaegselt korteris veevoolu sulgenud. Kohus leiab, et veekraani sulgemine korteris ja seeläbi naabritele võimaliku veekahju tekkimise vältimine on selline asjaolu, mida korterivaldaja oleks saanud mõjutada. Selline käitumine ehk veevoolu sulgemine korteris pärast vee kasutamist on mõistlikkuse põhimõtte kohaselt igalt isikult oodatav sõltumata sellest, kas korteriomanik on või ei ole teadlik korteri võimalikest ehitusvigadest, mis omakorda võivad tekkiva kahju võimalikkust ja kahjulike tagajärgede mõõtmeid suurendada.
29.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus KOS § 11 lõikele 2 ja lõikele 3 tuginedes, et kostja SK on tekkinud kahju eest vastutav. Kostja enda poolt esitatud AS R eksperthinnangust (toimiku lk 5355) ei tulene, et kostjal oleksid puudunud mõistlikult käitudes ehk veevoolu õigeaegselt sulgedes võimalused veekahju tekkimist ära hoida. Samuti ei nähtu AS R eksperthinnangust, et veekahju tekkimise ainsaks põhjuseks olid elamu ehitaja ehitusvead. AS R eksperthinnangu punktis 2.3. on viidatud, et veekahju leidis aset, kuna kostja VO oli unustanud korteri vannitoas vee sulgemata. Veekahju tekkimisele võis eksperthinnangu kohaselt kaasa aidata võimalik kraanikausi äravoolu ummistus või ehitusdefekt, kuna vesi voolas kraanikausist ära väga aeglaselt. Olukorras, kus kraanikausi äravool korteris oli aeglane, oleks mõistlik isik kohtu hinnangul pidanud olema vee sulgemisel iseäranis hoolikas, kuna mõistlik isik pidi sellises olukorras eeldama võimaliku veekahju tekkimise ohtu.
30.VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja on kannatanule tekkinud kahju hüvitanud, mistõttu on kahju hüvitamise nõue läinud üle hagejale. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõlemad kostjad hageja ees solidaarvõlgnikud, kuna kostjatel on hageja ees tekkinud seadusest tulenev kahju hüvitamise kohustust, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühel korral. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuivõrd hageja on esitanud oma nõude mõlema kostja vastu, tuleb hagi rahuldada mõlema kostja suhtes. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 1374 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend neli) eurot ja 10 senti.
31.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kirjeldava ja põhjendava osa võib tagaseljaotsusest välja jätta või piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega (TsMS § 444 lg 4). Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hageja nõude kostja VO suhtes tagaseljaotsusega, kuna kohus toimetas hagiavalduse kostjale VO isiklikult allkirja vastu kätte 25.05.2011.a (toimiku lk 71), kuid kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostja VO osas märgib kohus üksnes hagi rahuldamise õigusliku põhjenduse ning leiab, et kostja VO suhtes tuleb hagiavaldus rahuldada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.
32.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 lõikega 3 ning § 405 lõike 1 punktiga 3 võib kohus tagaseljaotsuses või lihtmenetluse asjas tehtavas otsuses kindlaks määrata hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on kostjatelt palunud menetluskuludena välja mõista riigilõivu summas 319,55 eurot. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 319,55 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.