Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.septembril 2011.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-35244

Tsiviilasi

AS SEB Liising hagi S. P. vastu 765.31 euro ja lisanduva viivise nõudes

Hagihind

407.76 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS SEB Liising, registrikood 10281767, Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja volitatud esindaja Eimar Kogger, e-post: [email protected] Kostja: S. P., isikukood xxxxxxxxxxxxxx. elukoht xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

esindajad

Menetlus

Kirjalik eelmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista S. P`ilt AS SEB Liising kasuks (a/arve nr 10002006428001) 765.31 eurot (seitsesada kuuskümmend viis eurot ja 31 senti), sealhulgas põhivõlgnevus 407.76 eurot ja viivis 357.55 eurot. 3.Välja mõista S. P`ilt AS SEB Liising kasuks menetluskuluna riigilõiv 89.47 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot ja 47 senti). Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 4.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku

teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale isiklikult. TsMS § 407 lgtes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 28.06.2007.a. sõlmiti hageja kui liisinguandja ja xxxxxxxxxxx Kinnisvara kui liisinguvõtja vahel liisinguleping nr xxxxxxxxxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto MERCEDES-BENZ xxxxxx. Liisingleping sõlmiti tähtajaga 25.06.2010.a., mille jooksul kohustus kostja tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. 27.06.2007.a. sõlmiti hageja ja S. P. vahel käendusleping, millega kostja kohustus vastutama hageja ees täies ulatuses solidaarselt liisinguvõtjaga ja tagama kõiki hageja nõudeid liisinguvõtja vastu, mis tekivad või võivad tekkida liisingulepingust. 28.06.2007.a. sõlmiti hageja kui ostja ja A. P. kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr xxxxxxxxxxxxxx, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest müüjale 7797.00 eurot. Samast kuupäevast sai liisinguvõtja, keda esindas vastuvõtmisel kostja, liisingueseme enda valdusesse. Kostja oli arvete tasumisel korduvalt viivituses, mille kohta väljastas hageja liisinguvõtjale ja kostjale teatisi. 17.09.2009.a. esitas hageja liisinguvõtjale teatise lepingute lõpetamise kohta, millega kohustati liisinguese tagastama, ühtlasi anti võlgnikele täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Kuna võlga ei tasutud tähtajaks, ütles hageja 29.09.2009.a. liisingulepingu üles ning kustutas liisingueseme võõrandamisest saadud summade arvel osaliselt võlgnevuse. Hagi esitamise aja seisuga jäi võlgnevuse jäägiks 407.76 eurot, lisaks liisingulepingujärgne viivis 357.55 eurot. VÕS §-dest 145 ja 65, samuti käenduslepingust tuleneb hageja õigus nõuda põhi- ja kõrvalkohustuste täitmist käendajalt. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus