4 006.75 eurot (neli tuhat kuus eurot ja 75 senti) (62 692 krooni) ja viivis 433.52 eurot (nelisada kolmkümmend kolm eurot ja 52 senti) (6 783.14 krooni) Capital Inkasso OÜ kasuks.
Mõista Semtek OÜ-lt välja 1337.07 eurot (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse eurot ja 07 senti) menetluskulude katteks Capital Inkasso OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta
apellatsioonimenetluses
kantud
menetluskulud
poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Capital Inkasso OÜ esitas maakohtule hagi Semtek OÜ vastu võlgnevuse 4 006.75 eurot ja viivise väljamõistmiseks 2009 suvel sõlmitud suulise töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest maksmata jäänud arve eest.
2.18.02.2011 esitasid pooled kohtule avalduse, milles kostja võtab hageja põhinõude täies ulatuses õigeks summas 4 006.75 eurot ja viivisenõude summas 433.52 eurot, ning hageja kinnitab, et on kostja esitatud viivisearvestuse ja hagi õigeksvõtmisega nõus.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 6. aprilli 2011 otsusega hagi ning mõistis välja Semtek OÜ-lt võlgnevuse 4 006.75 eurot (62 692 krooni) ja viivise 433.52 eurot (6 783.14 krooni) ning menetluskuludena asjas tasutud riigilõivu 543.25 eurot (8 500 krooni) Capital Inkasso OÜ
kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sh hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, jättis kohus kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude osas märkis kohus, et TsMS § 173 lg 1 järgi lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb kohtukuludena välja mõista hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 543.25 eurot (8 500 krooni).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Capital Inkasso OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. aprilli 2011 otsuse tühistamist menetluskulude osas ning uue otsusega hageja menetluskulude maakohtus kindlaksmääramist vastavalt hageja poolt 31. märtsil 2011 esitatud menetluskulude nimekirjale summas 1 337.07 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) pani kohus õigesti hageja menetluskulud kostja kanda, kuid kohus oleks otsuse tegemisel pidanud menetluskulud ka rahaliselt kindlaks määrama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud eriregulatsiooni alusel. TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks; 2) toimus asjas esimene kohtuistung 14.02.2011. 17.02.2011 esitas kostja kohtule avalduse, millega võttis hagiavalduse õigeks. 18.03.2011 esitas hageja kohtule taotluse ning palus hagi õigeksvõtmise alusel menetlus lõpetada. Kohus korraldas siiski veel ka teise istungi, mis leidis aset 30.03.2011, ning kus kohus leidis, et menetlus tuleb hagi õigeksvõtmise alusel lõpetada. Kohtuistungil jättis kohus TsMS § 1741 lg 1 rakendamata ning ei andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seetõttu esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja viivitamatult pärast kohtuistungit 31.03.2011. 06.04.2011 tegi kohus otsuse, milles jättis TsMS § 1741 lg 1 regulatsiooni ja hageja menetluskulude nimekirja tähelepanuta ning lahendas menetluskulude küsimuse ebaõigesti TsMS § 173 lg 1 alusel. .
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu osaliselt, menetluskulude jaotuse ja osalise kindlaksmääramata jätmise osas, tühistada. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab hageja menetluskulude nõude.
6.Maakohus on hagi rahuldanud, kuna kostja võttis hagi õigeks. Selle üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. Apellant viitab õigesti TsMS § 1741 lg-le 1, mille kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või
otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesolevas asjas esitas hageja menetluskulude nimekirja ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse 31.03.2011 (lk 88). Maakohus tegi 06.04.2011 otsuse, mille resolutsioonis märkis, et riigilõiv 543,25 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ja hageja kantud menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
7.TsMS § 1741 lg-s 1 nimetatud lahendi korral peab maakohus andma enne lahendi tegemist pooltele võimaluse menetluskulude nimekirja ja vastuväidete esitamiseks ning juhul, kui pool soovib menetluskulude kindlaksmääramist tuleb taotlus lahendada ja märkida menetluskulude kindlaksmääramine kõigi kulude kohta kohtulahendi resolutsiooni. Hageja esitas õigeaegselt maakohtule taotluse 1 337.07 euro, sh riigilõiv 423,05 eurot ja 913,99 eurot õigusabi kulu, väljamõistmiseks kostjalt. Maakohus ei edastanud taotlust TsMS § 174 1 lg 1 viimases lauses sätestatud korras vastaspoolele ja asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks üldse taotlust menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on võimalik hageja taotlus lahendada sõltumata sellest, et kostjale hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust edastatud ei ole. Apellatsioonkaebus, milles vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramata jätmine on kostjale kättetoimetatud 30.05.2011, sellega saab lugeda kostja teadlikuks asjaolust, et hageja on 1337.07 euro suuruse menetluskulude nõude maakohtus esitanud ja selles osas maakohtu otsuse vaidlustanud. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud ega soovinud esitada ka ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks ( 08.09.2011) oma seisukohti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud asjas tuleb jätta kulud kostja kanda, kuna ta esitas vastuväite maksekäsu menetluses, seejärel vaidles hagile vastu ning alles menetluse kestel, pärast hageja poolt esitatud tunnistajate ülekuulamist, võttis kostja hagi õigeks.
8.Ringkonnakohus leiab, arvestades hagihinda ja menetluses tehtud toiminguid, et esindaja õigusabikulu on põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates oleks võinud maakohus kaaluda, kas 30.03.2011, s.o pärast hagi õigeksvõttu, oli kohtuistungi pidamine vajalik, kuid kuna kohtuistung toimus, siis sõltumata sellest, et istung kestis vaid mõned minutid ja kostjat kohal ei olnud, tuleb hageja esindaja kulud seoses istungiga lugeda põhjendatuks.
9.Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant ei ole esitanud menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuses taotlusi, siis jätab ringkonnakohus apellatsioonikohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.