Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. september 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-11-1680
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Anu Telling vastu võla, kõrvalnõuete ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
615.78 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja AS SEB Pank, rk 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn, esindaja Kaidi Hinno, [email protected] ; kostja Anu Telling
Menetlus
Kirjalik
Rahuldada AS SEB Pank hagi Anu Telling vastu. Välja mõista Anu Tellingult AS SEB Pank kasuks põhivõlg 615.78 eurot, intress 37.52 eurot ja viivis 43.64 eurot, kokku 696 (kuussada üheksakümmend kuus) eurot 94 senti. Välja mõista Anu Tellingult AS SEB Pank kasuks viivis 16 % põhivõlalt aastas alates 09.05.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta Anu Tellingu kanda. Välja mõista Anu Tellingult AS SEB Pank kasuks riigilõiv 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 82 senti. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja sõlmis kostjaga 30.04.2007 laenulepingu nr L070023049, mille kohaselt hageja laenas kostjale 3834.70 eurot. Kostja ei täitnud laenu tagastamise ja intresside maksmise graafikut, mistõttu hageja ütles 07.01.2011 laenulepingu üles. Laenu põhiosa jääk oli hagi kohtusse esitamise ajaks vähenenud 615.78 euroni. Hageja on arvutanud intressi 37.52 eurot ja viivist kuni 09.05.2011 summas 43.64 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates 09.05.2011 kuni põhivõla tasumiseni arvestusega 16 % aastas. Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas hageja nõudeid, kuid soovis kokku leppida maksegraafikus, sest kostja majanduslikud võimalused on väga piiratud. Kohus määras asjas kirjaliku menetluse, et anda pooltele aega kompromissi sõlmimiseks. Kohtu määratud tähtajaks kohtule kompromisslepingut ei esitatud. Kostja teatas kohtule veelkord, et tunnistab võlga, kuid kogu summa koheseks tasumiseks puudub tal igasugune võimalus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on 2007. aastal saanud laenu, millest on käesolevaks ajaks tagastamata 615.78 eurot. Samuti ei ole kostjal vastuväiteid intressi ja viiviste arvestusele. Kostja on õigeks võtnud asjaolu, et ta ei ole täitnud laenulepingut selles kokkulepitu kohaselt. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Hageja nõue põhineb seadusel ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab Anu Tellingult välja viivise 16 % viivitatud summalt aastas alates 09.05.2011 kuni võlasumma 615.78 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 47.93 eurot ja riigilõiv hagiavalduselt 79.89 eurot, kokku 127.82 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja poolt tasutud riigilõivud tuleb välja mõista kostjalt. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.