Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) hagi AS D vastu võlgnevuse saamiseks 1 976,42 eurot Hageja Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) (asukoht Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn, e-post [email protected])
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja AS D (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja TS Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Lihtmenetluses, kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista AS D võlgnevus 822,97 (kaheksasada kakskümmend kaks eurot ja 97 senti) eurot ja viivis 394,20 (kolmsada üheksakümmend neli eurot ja 20 senti) eurot Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult (100%) AS D kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
2-11-15522 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.04.04.2011 esitas Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) hagi AS D vastu võlgnevuse saamiseks, milles palus kostjalt välja mõista üürivõlgnevuse 1 153,45 eurot, kõrvalkulude võlgnevuse 822,97 eurot ja viivise 394,20 eurot (tl 1-4).
2.07.04.2011 esitas hageja kohtule taotluse osaliselt hagist loobumiseks (tl 40), seoses millega lõpetas kohus 12.04.2011 kohtumäärusega osaliselt menetluse Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) hagis AS D vastu üürivõlgnevuse 1 153,45 euro saamiseks osas ja tagastas hagejale pool riigilõivu summas 127,82 eurot (tl 44-45). Asjaolud
3.19.12.2006 sõlmisid pooled tähtajalise äriruumi üürilepingu nr XXX, mille alusel kostja võttis 19.12.2006 üleandmis-vastuvõtmisaktiga (tl 13) kasutusse XXX keldrikorruse ruumid nr 12-21 üldpinnaga 168,4m2 ja I korruse äriruumid üldpinnaga 245,5m2, kuni tähtajaga 19.12.2011 (tl 5-12).
4.11.01.2010 edastas kostja hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks alates 24.01.2010 (tl 15).
5.Pooltevaheline üürileping lõppes poolte kokkuleppel 01.07.2010 ja 06.07.2010 andis kosja vara valduse hagejale üle (tl 20). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalkulude võlgnevuse summas 822,97 eurot ja kõrvanõudena lepingulist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivise 394,20 eurot ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, § 23 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 108 lg 1.
7.Lepingu punkti 10 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri ning punkti 17.1 alusel tasuma täiendavalt üürile kõrvalkulud (sh haldus- ja hoolduskulud), maksud ja koormised eest. Üüri kohustus kostja tasuma otse üürileandjale ning kõrvalkulusid KÜ XXX(tl 14). KÜ XXX näol on tegemist XXX hoone haldajaga.
8.11.01.2010 avaldusele, millega kostja soovis lepingu lõpetada alates 24.01.2010 (tl 15) selgitas hageja 20.01.2010 kirjaga (tl 16), et tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud, samas tuli hageja kostjale vastu ning nõustus pooltevahelise lepingu lõpetamisega alates 01.07.2010, millega kostja nõustus hagejale edastatud 25.05.2010 kirjas (tl 17) ning tegi ettepaneku investeeringute hüvitamiseks. Hageja ei nõustunud investeeringute hüvitamisega ning selgitas kostjale 01.06.2010 (tl 18), et tulenevalt pooltevahel sõlmitud üürilepingu punkti 17.3 kohaselt kohustus üürnik teostama äriruumides remonttöid 500 000 krooni ulatuses ning punkti 17.4 kohaselt ei hüvita üürileandja üürniku poolt hoone ja selles asuvate äriruumide parendusteks tehtud kulutusi ning 11.06.2010 (tl 19) edastas hageja kostjale teate võlgnevuse likvideerimiseks. 19.07.2010 (tl 21-23) edastas kostja teistkordselt taotluse kulutuste hüvitamiseks, millisest hageja keeldus 27.07.2010 kirjaga (tl 24) eelnevalt toodud põhjustel. 29.09.2010 ettepanekus (tl 26) soovis kostja tasuda üürivõlgnevuse kolme kuu jooksul kolme osamaksena ja palus tühistada viivise nõude, millele hageja edastas 06.10.2010 selgituse (tl 27), et hagejal ei ole
2-11-15522 võimalik viivisenõuet annulleerida ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 31.12.2010. Kostja tasus üürivõlgnevuse summas 1 153,45 eurot 31.03.2011.
9.KÜ XXX väljastatud tasumata arvest nr XXX (tl 28) nähtub, et kostja on jätnud tasumata haldajale kõrvalkulude eest summas 822,97 eurot, ehkki lepingujärgselt kohustus kostja seda tegema. Arve kogusummaks on 907,62 eurot, kuid pangalaenu tagasimakse ei olnud kostja lepingujärgne kohustus. Hageja, vara omanikuna, on 13.12.2010 tasunud võlgnevuse haldusfirmale (tl 29), mistõttu palub hageja võlgnevuse välja nõuda kostjalt hageja kasuks.
10.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hagejale jääb arusaamatuks kostja väited seoses KÜ XXX arvega nr XXX, kuna kostja on tasunud kõik eelnevad KÜ arved KÜ , kuid on jätnud tasumata mingil põhjusel viimase arve. Sellest tulenevalt on kõrvalkulude arved põhjendatud ja kuna lepingujärgselt oli kõrvalkulude tasumine kostja kohustus. Kostja vastuväited
11.Kostja tunnistab üürivõlgnevuse, millise kostja on hagejale tasunud, ja viivisenõuet, kuid ei tunnista kõrvalkulude nõuet, kuna KÜ XX Xarve nr XXX kajastab KÜ XXX ja hageja omavahelist tehingut ning antud dokument ei vasta kostja jaoks raamatupidamise seaduse § 7 p 5 ja 6 esitatud tingimustele. Samuti ei kajasta hageja poolt saadetud saldokinnitus kostjale 31.12.2010 seisuga esitatud nõuet.
12.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et kostja ei vaidle 19.12.2006 sõlmitud üürilepingu sõlmimise fakti üle ja tunnistab üürilepingu olemasolu. Lähtudes VÕS §-st 292 lõige 1, Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusest nr 73 „Äriruumi üürilepingu tingimused“ punkt 9.3. ja üürilepingu punkt 17.1 koosmõjust, on pooled kokku leppinud, et kostja tasub üürileandjale kõrvalkulude eest. Samas, ei ole pooled sõnaselgelt kokku leppinud, kellele kostja on kohustatud kõrvalkulude eest tasuma. Tõlgendades üürilepingu punkte, saab järeldada, et kuivõrd üürileandjal on kohustus koostada igakuiselt üürnikule arve kõrvalnõuete tasumiseks, siis sellest tulenevalt on üürnikul kohustus tasuda kõrvalkulude eest üürileandjale. Üürileandja ei ole aga koostanud kõrvalkulude tasumise aluseks olevat arvet. Seega on üürileandja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kuivõrd üürileandja ei ole üürnikule esitanud arvet kõrvalkulude tasumiseks, siis järelikult ei ole üürileandjal ka õiguslikku alust kostja poolt kõrvalnõuete tasumiseks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka fakt, et üürileandja ei ole kinnitanud võlgnevust 02.02.2011 saldoteatises 31.12.2010 seisuga. Üürilepingu punkt 26 kohaselt toimub üürilepingu muutmine poolte kirjaliku kokkuleppega, mille aluseks on üürileandja poolselt on lepingu sõlmimise aluseks oleva haldusakti andnud organi eelnev otsus. Nimetatud kokkulepet osapoolte vahel ei ole. Kuna üürilepingu punkt 17.1. ei sätesta kõrvalkulude tasumise kohustust KÜ ning kostja ja hageja ei ole kirjalikult kokku leppinud, et kostja tasub kõrvalkulude eest KÜ-le, siis järelikult puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt kõrvalkulude tasumist arve alusel, mis on adresseeritud KÜ poolt hagejale. Hageja poolt esitatud arve nr XXX alusel on võlasuhe tekkinud KÜ ja hageja vahel, mitte KÜ ja kostja vahel ega hageja ja kostja vahel. Arvelt nr XXX pole võimalik välja lugeda, et see oleks kuidagi seotud kostja poolt üüritud pinnaga, puuduvad viited nii üüripinnale või ruumidele, selle asukohale või üürnikule. Isegi viidete olemasolu korral ei vastaks esitatud arve osapoolte vahel väljakujunenud praktikale ja tavale. Samuti puudub selle arve kostjale esitamiseks õiguslik alus, kuna see ei ole suunatud kostjale. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt arve tasumist, mis ei ole suunatud kostjale vaid hagejale endale. Kohtuotsuse põhjendused
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.
2-11-15522
14.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Kohus on tuvastanud, et 19.12.2006 sõlmisid pooled tähtajalise äriruumi üürilepingu nr XXX, mille alusel kostja võttis 19.12.2006 üleandmis-vastuvõtmisaktiga (tl 13) kasutusse XXX keldrikorruse ruumid nr 12-21 üldpinnaga 168,4m2 ja I korruse äriruumid üldpinnaga 245,5m2, kuni tähtajaga 19.12.201 (tl 5-12). Pooltevaheline üürileping lõppes poolte kokkuleppel 01.07.2010 ja 06.07.2010 andis kostja vara valduse hagejale üle (tl 20). Kostja on tasunud hagejale üürivõlgnevuse summas 1 153,45 eurot 31.03.2011. Puudub vaidlus, et kostja võlgneb hagejale viivise summas 394,20 eurot (tl 49).
17.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma kõrvalnõude summas 822,97 eurot.
18.Võlaõigusseadus (VÕS) § 292 lg 1 alusel lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Poolte vahel 19.12.2006 sõlmitud äriruumi üürilepingu nr XXX punkti 17.1 kohaselt kohustus üürnik tasuma äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh hooldus- ja halduskulud), maksud ja koormised (tl 5 pöördel). Äriruumi üürilepingu tingimuste punkti 9.3 alusel üürnik on kohustatud kandma kõik äriruumiga seotud kõrvalkulud. Selliste kulude suuruse määrab üürileandja, lähtudes mõõturite näitudest (mõõturite olemasolul), teenuse pakkujate esitatavatest arvetes ja kehtivas arvestusmetoodikast. Üldtingimuste punkti 9.4 kohaselt äriruumiga seotud maksud ja koormised kannab üürnik. (tl 8 pöördel). 09.01.2007 hageja teatega nr XXX KÜ XXXon tõendatud, et kostja kohustus kõrvalkulud tasuma otse KÜ (tl 14). KÜ XXX arvega nr XXX on tõendatud, et kõrvalkulud on tasumata summas 14 201,21 krooni ehk 907,62 eurot, millelt kuulub mahaarvestamisele pangalaenu tagasimakse summas 1 324,48 krooni ehk 84,65 eurot, ehk kokku tasumata 822,97 eurot (tl 28), millise on hageja ise tasunud KÜ XXX 13.12.2010 (tl 29). Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kostja ei ole kohustatud nimetatud arvet tasuma, kuna arve on esitatud KÜ poolt hagejale ning hageja ei ole kostjale arvet esitanud ning, et arvest ei nähtu, millise ruumiga on tegemist. Kohus märgib, et arvelt nähtub, et arve on tehtud kogupinnale 413,9 m2, mis on üldpindala, millise üüris kostja hagejalt (tl 5), seega võib lugeda, et arve on esitatud äriruumide eest, mida kostja rentis hagejalt. Samuti pole tõendatud, et hagejale kuulus veel äriruume XXX hoones. Samuti on kostja tasunud kõik eelnevad arved KÜ vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning seda 2007 aastast ega ole esitanud vastuväited, seega võib lugeda, et selline kõrvalkulude tasumine oli pooltele aktsepteeritav ning välja kujunenud tava ja praktika. Seega on alusetu kostja poolt käesoleval ajal väita, et hageja oli kohustatud kostjale esitama kõrvalkulude arved. Samuti tulenevalt üldtingimuste punkti 9.3 alusel määratakse kõrvalkulud kindlaks muuhulgas teenuse pakkujate esitatavatest arvetest ning käesoleva juhul on XXX hoone haldajaga, kelle arve alusel ka kõrvalkulud kindlaks määrati ning kohus leiab, et pooled on vastavalt tavale ja praktikale ning 09.01.2007 (tl 14) kirjaga sõnaselgelt kokku leppinud, kellele kostja kõrvalkulud tasub. Kostja esindaja vara tagastamisel hagejale on allkirjaga kinnitanud, et kohustub likvideerima kõik ruumide kasutamisega seotud võlgnevused (tl 20). Samal dokumendil on fikseeritud numbriliselt vee- ja elektriarvesti näidud. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja kõrvalkulude nõue on
2-11-15522 põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele kõrvakulude võlgnevus 822,97 eurot.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tingimuste punkti 10.3 kohaselt kohustub üürnik lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvanõudena lepingulist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivise 394,20 eurot. Kostja nõustub viivisenõudega (tl 49), seega kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 394,20 eurot. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.