2.Välja mõista kostjalt M. V.`lt hageja Swedbank Liising AS kasuks põhivõlgnevus 3 046,95 (kolm tuhat nelikümmend kuus eurot ja 95 senti) EUR, intressivõlgnevus 133,43 (ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 43 senti) EUR, tähitud teatise tasu 6,39 (kuus eurot ja 39 senti) EUR ja viivis 563,06 (viissada kuuskümmend kolm eurot ja 06 senti) EUR.
3.Välja mõista kostjalt M. V.`lt hageja Swedbank Liising AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (3 046,95 eurot) alates 19.05.2010. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
1.Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud ja viivise menetluskuludelt, kannab kostja.
2.Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (viitenumber 3100057484) Brios Magus OÜ (RK 11130601) poolt selgitusega „käekirjaekspertiis tsiviilasjas 2-10-6868“ 15.02.2011. a tasutud ettemaks 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot kanda tagatiste kontolt riigituludesse.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-10-6868, Swedbank Liising AS hagi M. V. vastu põhivõla 51 617,32 krooni, intressi 2 087,67 krooni, kulutuse 100 krooni ja viivise 3 304,54 krooni ning lisanduva viivise nõudes, mis anti üle hagimenetluse jätkamiseks maksekäsu kiirmenetlusest, sest võlgnik esitas nõudele vastuväite (tl 1-6, 10-13).
2.Hageja nõue tuleneb M. V. ja Ida Servis Grupp OÜ vahel 18.01.2007. a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 541/131702, mille järgi müüja (Ida Servis Grupp OÜ) müüs ostjale (M. V.) kauba ning kostja kohustus selle eest vastavalt maksegraafikule tasuma Swedbank Liising AS-le kui faktoorile (tl 14-17). Lepingu üldtingimuste punktide 4.1 ja 4.5 kohaselt oli kostjal kohustus tasuda hagejale makseid, maksete tasumise tähtpäevad olid iga kuu 15. kuupäeval ja viimase makse tasumise tähtpäev oli 15.01.2011. a Intressimäär oli 12,9% aastas. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 25.02.2009. a ning 25.06.2009. a kostjale kirjalikud lepingu ülesütlemise teatised (tl 18-20).
3.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile, milles hagi ei tunnistanud (tl 29-30). Kostja märkis, et ta ei ole Ego järelmaksu müügilepingut sõlminud, kostja arvab, et tema isikuandmeid kasutas kõrvaline isik ning pöördus avaldusega politseisse, kus alustati selle fakti põhjal
kriminaalmenetlust. Välja on selgitatud, et kostja isikuandmeid kasutades sõlmis lepingu V. V. (Ida Servis Grupp), raha pangast laekus OÜ-le Ida Servis Grupp, V. V. on oma süüd tunnistanud ning tegemist on pettusega. Kostja pole saanud mingit rahasummat, samuti lepingus nimetatud kaupa (uksi ja aknaid). Samuti pole kostja andnud mingit allkirja lepingule ja allkiri lepingul on võltsitud ning pank ei ole kontrollinud isikuandmeid, kellele ta laenu annab. Hageja teatisest tulenevalt on kostja justkui tasunud pangale alates 15.02.2007. a kuni 16.03.2008. a erinevaid rahasummaid, kostja pole pangale midagi tagasi maksnud. Kostja on eelmärgitud asjaoludest teavitanud nii hagejat kui ka politseid, kuid hageja ei ole sellele reageerinud.
4.Vastuses kostja vastusele (tl 42) märkis hageja, et Ego järelmaksu müügilepingu sõlmisid M. V. ja OÜ Ida Servis Grupp, mitte aga kostja ja hageja. Hageja sai taotluse järelmaksu võimaldamiseks ning andis taotlusele positiivse vastuse, hagejal kliendi identifitseerimise kohustus puudus, hageja kohustuseks oli analüüsida kostja maksevõimet. Hageja leiab, et lepingu näol on tegemist korrektse dokumendiga. Lisaks eeltoodule on lepingu sõlmimisel tehtud kostja passist koopia (tl 46), seega on isiku samasust lepingu sõlmimisel kontrollitud.
5.Kohtuistungil 17.09.2010. a selgitas kostja, et tema pass sattus OÜ Ida Servis Grupp juhatuse liikme V. V.i kätte seetõttu, et kostja tahtis võtta laenu Parex Liisingust, samas pole kostja esitanud mingit taotlust kauba ostmiseks Ida Servis Gruppilt ja taotlust järelmaksu saamiseks Swedbank Liisingule, kostja allkiri lepingul on võltsitud, võltsitud lepingu alusel pole kostja mingeid makseid hagejale teostanud. Hageja esindaja selgitas, et tagasimakseid teostas V. V., kuid ka kostja on ühel korral – 11.02.2009. a raha tagasi maksnud. Mille alusel V.V. tagasimakseid teostas, seda hageja esindaja ei tea. Kostja taotles käekirjaekspertiisi tegemist (tl 49).
6.Kostja esitas 27.09.2010. a kohtule taotluse menetluse peatamiseks seoses kriminaalmenetlusega (tl 60-61). Hageja menetluse peatamise taotlusega ei nõustunud (tl 65). Kohtu 03.11.2010. a määrusega jäeti kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et asjaolu, kas kostja on vaidlusalasele lepingu allkirjastanud või mitte, on võimalik tuvastada käekirjaekspertiisiga (tl 69-70).
7.Kohtu 23.03.2011. a määrusega määrati käekirjaekspertiis, tuvastamaks, kas Ego järelmaksu müügilepingule onn alla kirjutanud kostja (tl 85-86).
8.Ekspertiisi teostas EKEI eksperdid ning esitasid kohtule ekspertiisiakti. Eksperdiarvamuse kohaselt on müügilepingu ja selle lisad ostja nimel allkirjastanud M. V. (tl 90-95).
9.Kohtuistungil 09.09.2011. a hageja esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi ning täpsustas, et hageja koguvõlgnevus on seisuga 09.09.2011. a 3 749,83 eurot, millest põhivõlgnevus on 3 046,95 eurot, intressivõlgnevus 133,43 eurot, tähitud teatise tasu 6,39 eurot ja viivis 563,06 eurot. 30.06.2011. a on V.V. tasunud 127 eurot ning 25.08.2011.a 125 eurot. Kostja märkis, et ta soovib, et võla maksaks hagejale OÜ Ida Servis Gruupp ning koostaks selle kohta hagejaga maksegraafiku.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.Ego järelmaksu müügilepingust nr 541/131702 ja müügilepingu üldtingimustest tuleneb, et M. V. sõlmis lepingu ostjana, Ida Servis Grupp OÜ müüjana ning ostja pidi lepingust ja maksegraafikust tulenevad maksed tasuma AS-le Hansa Liising Eesti (Swedbank Liising AS) kui faktoorile. Üldtingimuste p 4.1 kohaselt on faktooril õigus nõuda lepingu täitmist ja maksete täielikku ja tähtaegset tasumist ostjalt.
12.Kostja väide, et tema allkiri lepingul oli võltsitud, ei leidnud kohtus kinnistust. Kostja selgituste kohaselt sattus tema pass Ida Servis Grupp OÜ valdusesse seoses laenu taotlemisega Parex Liisingult ning tema isikuandmeid kasutati ära ning võltsiti allkirja. Kohus märgib, et kostja väited ei ole üheselt tõendatud, kuigi alustatud on kriminaalmenetlust (tl 32), V.V. on andnud asja kohta selgituse (tl 59) ning on lepingust tulenevaid makseid hagejale tasunud. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et ka kostja on ühel korral, so 11.02.2009. a oma pangakonto kaudu hagejale vaidlusaluse lepingu järgi tagasimakse teostanud. Samuti on eksperdiarvamusega kategooriliselt jaatavalt tuvastatud, et nii lepingu, maksegraafiku, müügilepingu üldtingimused ja juhendi osamaksete tasumise kohta on allkirjastanud kostja. Seega on kostja lepingust teadlik, selle sõlminud, ning on kohustatud lepingut hageja ees ka täitma, olenemata sellest, millised õigussuhted ja kokkulepped olid (on) kostjal teiste isikutega (V. V.) ning ka müüjaga (OÜ Ida Servis Grupp). Kostjal on võimalus oma õigused maksma panna teiste isikute vastu ning väidetav müüja või kolmandate isikute poolne pettus ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks ning ei mõjuta hageja ja kostja omavahelist lepingulist kohustust. Kohus märgib kostjale, et kostja selgitused on vastuolulised. Kostja väitis, et ta ei ole mingit kaupa tellinud, ostnud ega saanud, kuid lepingus on kostja allkirjastanud kauba üleandmise-vastuvõtmise akti.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
14.Arvestades kostja poolt kohtule esitatud tõendit kriminaalmenetluse alustamise kohta ja V.V.i kinnitust, asjaolu, et lepingust tulenevaid makseid on hagejale üle kandnud V.V., loodab kohus, et hageja tegutseb edaspidi heas usus vastavalt oma esindaja kinnitusele viimasel kohtuistungil selle kohta, et seni kuni V.V. teostab tasumist, ei esitata kohtuotsust täitmiseks.
15.Hagi on õiguslikult põhjendatud ka VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, TsMS § 367 ja § 177 lg
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Seega kannab hageja menetluskulud kostja ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Rahandusministeeriumi tagatistele makstud ekspertiisitasu 282 eurot tuleb kanda riigituludesse.
17.TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.