Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-26087
Tsiviilasi
MLavaldus SGOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja ML(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu, e-post [email protected]) Puudutatud isik SGOÜ (kustutatud XXX, registrikood XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Rahuldada ML avaldus SGOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks.
Viia läbi SGOÜ (kustutatud XXX) täiendav likvideerimine.
Määrata SGOÜ likvideerijaks ML(isikukood likvideerimismenetluse läbiviimiseks.
Saata määrus Harju Maakohtu registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks.
Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
XXX,
elukoht
XXX)
täiendava
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud Harju Maakohtu registriosakond on 28.09.2007, 06.10.2009 ja 15.06.2010 teinud SGOÜ-le (kustutatud) kirjalikud hoiatused, milles teatas äriühingu netovara seadusele mittevastavusest, andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Harju Maakohtu registriosakonna poolt on 06.01.2011 Harju Maakohtule edastatud dokumendid OÜ SG(kustutatud) sundlõpetamise otsustamiseks, kuna netovara ei vastanud 2006-nda kuni 2009-nda majandusaasta aruannetes ÄS § 136 ja § 176 sätestatud nõuetele ja puudusi ei ole tähtajaks kõrvaldatud. Harju Maakohus võttis osaühingu sundlõpetamise menetlusse ja andis oma 11.01.2011 kirjaga tsiviilasjas nr 2-11-498 avaldajale omapoolsete seisukohtade ja likvideerija tasu summas 958 eurot (likvideerija kulude katteks) maksmiseks aega 30 päeva. Harju Maakohtu 04.03.2011 määrusega SGOÜ sundlõpetati ja kustutati 30.03.2011 registrist seoses netovara mittevastavusega äriseadustikus sätestatud nõuetele. Avaldaja möönab, et SGOÜ on esitanud kohtu registriosakonnale 2006 kuni 2009 majandusaasta aruanded, mille netovara oli tunduvalt alla äriseadustikus nõutud osakapitalile ettenähtud kohustuslikku minimaalmäära. Omakapitali püsivale mittevastavusele reageerimata jätmise on
tinginud asjaolu, mille kohaselt omakapitali on viinud miinusesse osanike laenud, millised on mistahes ajahetkel võimalik konverteerida osakapitali laienemiseks. Osanike andmetel mistahes võlad kolmandate isikute ees SGOÜ-l (kustutatud) puuduvad. Avaldaja kinnitab, et kannab viidatud laenu bilansist maha või suurendab selle võrra ülekursiga osakapitali niipea kui tekib vajadus uue bilansi esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab avaldaja, et käesolevas asjas on vajalik täiendav likvideerimismenetlus, kuivõrd äriühing omab 100% osalust Venemaa ettevõttes S OOO. SGOÜ (kustutatud) on S OOO ainuosanik. S OOO on omakorda Vene Föderatsioonis tegutsev ettevõte. Asjaolu, et S OOO on kantud Venemaa ühtsesse juriidiliste isikute registrisse, tuleneb käesolevale avaldusele lisatud Venemaa Föderaalse Maksuameti tunnistusest. Seetõttu on möödapääsmatu likvideerimismenetluse täiendav läbiviimine, mille käigus on vajalik müüa SGOÜ (kustutatud) osalus S OOO-s ja jaotada allesjäänud vara osanike vahel. ÄS 218 lõikes 2 on sätestatud Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideerimine, mille kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata uued likvideerijad. Kahjuks peab avaldaja nentima, et äriühingul puudusid sel hetkel, mil kohus teavitas teda vajadusest tasuda likvideerija kulude katteks likvideerija tasu summas 958 eurot, rahalised vahendid ja seega äriühing ka kohtu poolt edastatud kirjale ei vastanud. See on ka põhjus miks äriühing ei reageerinud kohtu poolt varasemalt saadetud hoiatuskirjadele. Seetõttu ei olnud äriühingul ka võimalik sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldada, vaatamata sellele, et kohus oli selle kõrvaldamiseks eelnevalt mõistliku tähtaja andnud. Lisaks, avaldajal kui SGOÜ (kustutatud) endisel juhatuse liikmel puudus teave avaldaja 100% osalusest viidatud Venemaa äriühingus. Käesoleval ajal on avaldaja arvestanud likvideerimismenetluse ennistamisel ka võimalike täiendavate kuludega so likvideerija tasu maksmisega kohtu deposiiti. Sundlõpetamine on kahtlemata erandlik äriühingu lõpetamise vorm. Avaldaja jaoks on antud juhul SGOÜ (kustutatud) kohtulahendi alusel sundlõpetamine ühingu huvi riivav asjaolu. Antud juhul viib äriühingu sundlõpetamine ja sellest tulenev registrist kustutamine selleni, et äriühingul ei ole võimalik temale kuuluvat vara tagasi saada. Tõepoolest, äriühingu majandusaasta aruannetes ei vasta tema netovara nõutud suurusele, kuid SGOÜ (kustutatud) on vaatamata sellele olnud kuni tema registrist kustutamiseni tegutsev ettevõte, kus reaalne vara, hoolimata suurest kahjumist, on olnud olemas. Avaldaja on seisukohal, et äriühingu registrist kustutamine on tekitanud ohu võlausaldajate huvidele, kuivõrd registrist kustutatud ühingu vastu ei ole võimalik nõudeid esitada, võlausaldajatel ei ole olnud seadusest otseselt tulenevat alust sekkuda sundlõpetamisega seotud menetlusse enne ühingu registrist kustutamist. Loomulikult on võlausaldajatel võimalik ka kustutatud ühingu puhul taotleda ÄS-i § 218 lõikes 2 ette nähtud täiendavat likvideerimist, kuid see on aeganõudev ja seotud võlausaldaja jaoks täiendavate kuludega. SGOÜ (kustutatud) ei pidanud vajalikuks ka koheselt äriühingu registrist kustutamise määrusele edasi kaevata, kuivõrd asjaolu, et ta omab veel täiendavat vara, selgus avaldajale alles hiljem. Eelnevast tuleneb, et täiendava likvideerimismenetluse läbiviimine on vajalik, kuna alles peale äriühingu registrist kustutamist ilmnes, et äriühingul on siiski rohkem vara, kui varasematest majandusaasta aruannetest nähtus. Käesoleval juhul ei soovi äriühing edasi SGOÜ (kustutatud) tegevust jätkata, vaid taotleb täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist ja selleks likvideerija määramist. Avaldaja on andnud kirjaliku nõusoleku enda äriühingu likvideerijaks määramiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. SGOÜ on kustutatud äriregistrist 30.03.2011 ilma likvideerimismenetlust läbi viimata Harju Maakohtu 04.03.2011 kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-11-498. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. SGOÜ-le kuulub avaldusele kohaselt vara, nimelt on äriühing ainuosanik Venemaa äriühingus S OOO, mille osad on müümata ning vara jagamata. Seega on täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldajad taotleb määrata ennast äriühingu likvideerijaks ning on andnud kohtule vastavasisulise kirjaliku nõusoleku. Kohtu hinnangul on avaldaja võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks ML. Kooskõlas TsMS § 478 lg 3 kuulub määrus viivitamatule täitmisele. TsMS § 606 lg 1 tulenevalt jõustub määrus kättetoimetamisega äriühingule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.