Tsiviilasi 2-11-31774
Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis
Tartu Maakohus kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. september 2011, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Toomas Vätsing vastu kahju hüvitamiseks 949.66 eurot hageja Eesti Haigekassa; esindaja Tartu osakond, direktor Maivi Parv, Põllu 1a, 50303, Tartu, [email protected] ; kostja Toomas Vätsing
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista Toomas Vätsingult (Vätsing) Eesti Haigekassa kasuks 949 (üheksasada nelikümmend üheksa) eurot 66 senti. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta Toomas Vätsingu kanda. Välja mõista Toomas Vätsingult Eesti Vabariigi kasuks 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 73 senti riigilõivu katteks. Riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks tuleb Toomas Vätsingul 30 päeva jooksul käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest tasuda väljamõistetud 191.73 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078538. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb Toomas Vätsingul viivitamatult esitada Tartu Maakohtu kantseleisse või saata aadressil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, 50092, Tartu, või [email protected] . Vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja möödumisel saata kohtuotsus täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse läbivaatamist kohtuistungil. Juhul, kui
menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja kohtu põhjendused Toomas Vätsing on Tartu Maakohtu 09.04.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-16928 süüdi tunnistatud selles, et tema 07.06.2009 kasutas vägivalda H. Tartu vastu, tekitades viimasele tervisekahjustusi. H. Tartu viibis TÜ Kliinikumis ambulatoorsel vastuvõtul 07. ja 08. juunil 2009, millega seoses kandis raviasutus kulutusi 30.55 euro ulatuses. Tekitatud vigastuste tõttu oli H. Tartu töövõimetuslehel 07.06.-16.07.2009, saades töövõimetuse hüvitist 919.11 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 949.66 eurot. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt võtab ta hagi õigeks. Ta on kandnud kriminaalasjas mõistetud karistuse ning peab ravikulude hüvitamist ülekohtuseks, kuid asjaolude ja summa suuruse üle ei vaidle. Kostja taotleb tasumise tähtaja pikendamist ühe aasta võrra, sest talv on tulemas, mil kostjal ei ole piisavalt tööd ja selle tõttu ka sissetulekut. Perekonnas on alaealine laps. Menetluskulud peaks maksma hageja, sest kostja on madalapalgaline. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kahjuhüvitise maksegraafik on võimalik poolte vahel kokku leppida kohtuväliselt enne hageja pöördumist kohtutäituri poole või täitemenetluse kestel. Viimasel juhul lisandub täituritasu. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Ravikindlustuse seaduse (RKS) § 25 lg 1 kohaselt Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RKS § 26 lg 1 kohaselt Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kostja süül, mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-16928, sai kehavigastusi H. Tartu. Kannatanu ambulatoorse ravi kulud on tõendatud raviteenuste arvega 7020431185/08.06.2009 ja ajutise töövõimetuse hüvitis töövõimetuslehega 38670. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestatud asjaolusid ei ole kohtule esitatud, st miks on menetluskulu jätmine kostja kanda äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostjalt tuleb riigi kasuks välja mõista riigilõiv 191.73 eurot, sest hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud seaduse alusel.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.