Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-10-4443
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi JKvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
6 888,14 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn);
esindajad
Menetluse liik
Hageja volitatud esindaja Külli R (XXX); Kostja: JK(isikukood XXX, elukoht XXX). Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista JK’ilt AS-is Swedbank kasuks kokku 8240,88 eurot, millest laenuvõlg on 6824,33 eurot, intressivõlg on 373,69 eurot ja viivis on 1042,96 eurot.
3.Välja mõista JK’ilt AS-is Swedbank kasuks alates 25.08.2011 põhivõlalt 6824,33 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (VÕS § 94 sätestatud võlasuhete määr, millele lisandub 7% aastas) kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata JK’i taotlus asja läbivaatamata jätmiseks. Menetluskulud
Jätta AS-i Swedbank menetluskulud JK’i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagiavalduse asjaolud
1.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 17.11.2008 laenuleping , mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 114 108,95 krooni, mille arvelt refinantseeriti lepingutest tulenev võlgnevus. Intressimääraks lepiti kokku 20% aastas.
2.Kostja ei tasunud laenu osamakseid maksetähtpäevadel, vaid hilinemisega. Kostja ei täitnud korrektselt intressi maksmise kohustust. Lepingu p 2.4.1 kohaselt oli intressi maksete alguskuupäevaks kokku lepitud 16.12.2008. Nimetatud kuupäeval pidi kostja tasuma intressi
1 711,53 krooni, kuid seda ta ei teinud. Kostja tasus 16.12.2008 vaid 19,95 krooni, 17.12.2008 16,50 krooni ning 20.12.2008 1 675,08 krooni. Kostja ei tasunud kohaselt ka perioodil 16.06.2009-16.09.2009 tasumisele kuuluvaid intressimakseid. Kostjal on siiani tasumata perioodi 16.05.200-09.10.2009 eest intress summas 5 846,99 krooni. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed maksepäevadel, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Kostjal on tasumata hagejale perioodi 19.06.2009-06.10.2009 viivis summas 36,23 krooni. Pärast ülesütlemist (s.o 09.10.2009) on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale seisuga 26.10.2010 tasumata viivist kokku summas 2 620,62 krooni.
3.Laenulepingu p 14.1 ja 14.1.2 tulenevalt oli hagejal õigus lepingu üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses kolmele üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksmisega ning ei tasunud võlgnevust ka pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise teate saamisest. Hageja saatis kostjale 21.09.2009 kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 06.10.2009. Hageja on 21.09.2009 saatnud kirja kostja poolt laenulepingu sõlmimisel hagejale antud kontaktaadressil. Kostja ei ole teavitanud hagejat enese elukoha muutumisest, mistõttu tugines hageja kirja saates põhjendatult laenulepingus fikseeritud kontaktaadressile. Tähitud kirja saatmisega kostja elukohajärgsele aadressile on hageja teinud kõik endast sõltuva, et teavitada kostjat lepingu rikkumisest ning täiendava tähtaja andmisest lepinguliste kohustuste täitmiseks. 07.03.2001 sõlmis kostja hagejaga teleteenuste lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine. Hageja on saatnud kostjale ka 21.09.2009 e- kirjaga lepingu ülesütlemise teatise, mille kostja on kätte saanud. 24.10.2009 edastas kostja hagejale läbi Hanza.neti pangateate, milles kinnistab, et on lepingu ülesütlemisest teadlik. Hilisemalt ei ole hageja kostjale ühtegi teatist lepingu ülesütlemise kohta saatnud, seega kinnitab kostja enda 24.10.2009 pangateatises, et ta sai 21.09.2009 hageja poolt edastatud teatise kätte. Juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et leping öeldi hageja poolt korrektselt üles, siis alternatiivselt on hageja seisukohal, et leping lõppes hiljemalt 24.10.2009, mil kostja saatis hagejale pangateatise.
4.Hageja nõue kokku oli hagi esitamise ajal 28.01.2010 116 243,53 krooni, millest põhivõlgnevus ehk tagastamata laenusumma oli 107 775,92 krooni, intressivõlg oli 5846,99 krooni ja viivis oli 2 620,62 krooni. 25.08.2011 esitas hageja nõude täpsustuse. Asjaolude kohaselt maksis kostja 05.08.2011 võla katteks 63,91 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Võlg on 8240,88 eurot, millest intress 373,69 eurot ja põhivõlg on 68214,33 eurot ja viivis on 1042,96 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista 8 240,88 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt, s.o 6 824,23 eurolt alates 25.08.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda. Tõendid: laenuleping ja maksegraafik; 21.09.2009 kiri ; lepingul sooritatud operatsioonid; üldtingimused; väljastusteade; 21.09.2009 e- kiri Kostja vastuväited
6.13.04.2010 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja palub hagiavalduse jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja leiab, et laenulepingut ei ole kehtivalt üles öeldud. Kostja on laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate kätte saanud kohtu poolt saadetuna koos hagimaterjalidega. Kuna laenulepingu lõppemine kuulub selles asjas hagi alusesse ja hagi esitamise ajal, s.o 27.01.2010 ei olnud kostja laenulepingu ülesütlemise teadet saanud, siis ei olnud hageja laenulepingut kehtivalt üles öelnud. Seega ei ole kostjalt kogu laenujäägi ja kõrvalkohustuste väljanõudmiseks õiguslikku alust. Pärast hageja poolt hagi asjaolude täpsustamist seonduvalt lepingu ülesütlemisega ja sellekohaste tõendite esitamist, ei ole kostja täiendavaid vastuväiteid esitanud. 2 (5)
Kostja ei ole tõendeid esitanud. Kohtu põhjendused
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb lepingut täita ning VÕS §101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p4 ja 114 lg 4 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral pärast tähtaja andmist kohustuse täitmiseks ja selle mittetäitmise korral lepingu võlgnikule üles öelda. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 8.VÕS § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, mille kohaselt kohustub üks pool teisele andma laenu rahas või asendatav asja, laenusaaja kohustub laenu või samas koguses asju tagastama. VÕS § 401 järgi on krediidileping leping, millega antakse teise isiku kästusse krediiti ja teine ohustub selle tagastama ning tasuma kasutatud krediidilt intressi ning lg 3 alusel kohaldatakse sellele laenulepingu sätteid. VÕS § 399 lg 1 alusel võib krediidiandja lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui krediidisaaja ei tagasta laenu kokkulepitud osade kaupa ja on viivituses 2 osamaksega, ei tasu maks intressi. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb leping ülesütlemisega.
9.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: -Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 17.11.2008 laenuleping tähtajaga 16.03.2013. -Kostja sai hagejalt laenu summas 114 108,95 krooni, mille arvelt refinantseeriti lepingutest tulenev võlgnevus. -Lepingu p 2.7 kohaselt oli laenu intress 20% aastas ja kostja kohustus seda tasuma igakuiselt maksmata laenusummalt. -Kostja kohustus lepingu p 2.5 ja p 6.1 järgi tasuma iga kuu 16. kuupäevaks laenu ositi. -Kostja jättis oma lepingust tulenevad intressi ja laenu tagasimakse kohustuse täitmata. -Lepingu p 10.1 järgi on viivis tagastamata laenult seaduses sätestatud intress. -Kostja rikkus lepingust tulenevate põhimaksete tasumise tähtaega, ei tasunud täies ulatuses intressimakseid, vaid tasus neid osaliselt: 16.12.2008 tasus vaid 19,53 krooni, 17.12.2008 16,50 krooni, 20.198.2009 1675,08 krooni. Kostja oli viivituses 19.06.2009-06.10.2009 põhiosa maksetega, millelt viivis oli 06.10.2009 36,23 krooni. -Kostja tasus menetluse ajal 05.08.2011 põhivõla katteks 63,91 eurot. -Kostja võlg hagi esitamise seisuga oli järgmine: laenuvõlg 107775,92 krooni ja intressivõlg 5846,99 ning laenuosalt viivist 2620,62 krooni ning 25.08.2011 seisuga arvestades põhiosa vähenemist ning viiviseid järgmine: põhivõlg 6 824,23 eurot, intress 373,69 eurot ja viivis 1042,96 eurot. -07.03.2001 on poolte vahel sõlmitud teleteenuste leping, mille alusel väljastas hageja kostjale kasutajatunnuse ja paroolid, mille abil toimub kasutaja identifitseerimine. Kuna laenu andis kostjale pank (finantsasutus majanduskutsetegevuses) rahas ja sellelt peab kostja laenusaajana tasuma intressi, siis on poolte vahel sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses VÕS 396 lg 1, 401 lg 1 järgi.
10.Kostja leidis, et leping ei ole üles öeldud, kuna tema ei ole lepingu ülesütlemise teadet saanud ja et selle tõttu tuleb jätta hagi läbi vaatamata. 3 (5)
Lepingu p 14.1 ja 15.4 järgi tuleb lepingu rikkumisega seotud teated ja lepingu ülesütlemise teade teisele poole anda kas allkirja vastu või saata tähitud kirjaga, mis loetakse kättesaaduks 5 pangapäeva jooksul arvates postitamisest. Kui poolte vahel on sõlmituid teleteenuse leping, on pooltel õigus edastada lepingujärgsed teated, taotlused teisele poolele Hanza.neti või panga poolt aktsepteeritud elektroonilise kanali kaudu. Kohtule esitatud tähitud kirja kviitungiga 22.09.2009 on hageja tõendanud, et ta on saatnud lepingus kokkulepitud aadressil lepingu p 15.4 järgi kostjale XXX, Tallinn aadressil lepingu ülesütlemise kirja 21.09.2009 . Samuti on hageja tõendanud kohtule esitatud e-kirjaga teleteenuste kaudu 21.09.2009 lepingu ülesütlemisest kostjale põhjusel, et viimane on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja ühtlasi on palutud võlg ära tasuda 06.10.09, vastasel korral loetakse leping lõppenuks. Seega on hageja tõendanud, et ta on kooskõlas lepingu p 15.4, võlast ja lepingu ülesütlemisest kostjale teatatud ja täitnud oma kohustusi kostja ees kooskõlas VÕS § 76 lg 1. Sellega on ta tõendanud, et ta on tahteavalduse lepingu lõpetamiseks saatnud kostjale TsÜS § 69 lg 2 järgi, kuivõrd teade on teatavaks tehtud kostjale isiklikult e-teatega teleteenuse vahendusel kooskõlas laenulepinguga ning lisanduvalt tähitud kirjaga lepingus kokkulepitud aadressile saadetuna, kust kostjal oli mõistlikult võttes võimalik sellega tutvuda. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks hagejat kui lepingupartnerit teavitanud vastavalt lepingu p-le 13.2.1 muudest/uutest kontaktandmetest, kuhu lepingu p 14.1 –järgsed teated talle saata. Lisaks kinnitab lepingu ülesütlemist ka asjaolu, et panga e-kirjale 21.09.2009 lepingu lõpetamise kohta, on pangale saabunud kostjalt vastus, kus nähtub, et ta on teadlik lepingu ülesütlemisest. Eeltoodu tõttu on asjas tõendatud et hageja on kostjale lepingu üles öelnud 06.10.2009, millest on kostja teadlik.
11.TsMS § 423 sätestab asja läbivaatamata jätmise alused. TsMS § 423 lg 2 p 1, 2 alusel võib kohus jätta hagi läbivaatamata, p1) kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaolude tõttu üldse võimalik eeldades nende väidete õigsust, 2) kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvide kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks kandma õiguskaitset või kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kostja väide sellest, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, on alusetu, kuna asjaolu, kas leping on üles öeldud või mitte, on asja sisulise lahendamise (so asjaolude tuvastamise ja õigusliku hinnangu andmise) küsimus mitte menetluslik küsimus (TsMS § 423 lg 1 p 1-13) või olukord, mis ei võimaldaks hagi selle asjaolude enda tõttu arutada (TsMS § 423 lg 2 p1,2). Seega tuleb kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
12.Nii posti teel kui e-kirja teel kostjale saadetud kirjast 21.09.2009 nähtub, et hageja on andud kostjale võimaluse võlg ära tasuda hiljemalt 06.10.2009 ning e-kirjast 21.09.2009 kostjale nähtub, et kostjal on võimalik võtta kontakti kokkulepete saavutamiseks. Nii on hageja täitnud VÕS § 416 lg 1 tuleneva tähtaja andmise ja kokkuleppe pakkumise kohustust. Kostja ei ole väitnud, et ta poleks lepingust tulenevate intressi ja laenu maksete tähtaegse tasumise kohustust rikkunud ega ole väitnud, et ta oleks võla hagejale hiljemalt 06.10.2009 ära tasunud. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid intressi maksmise ja laenu osade tähtaegse maksmise kohustust, mis on kohustuse rikkumine VÕS § 100 tähenduses ja selle tõttu oli hageja õigustatud kooskõlas VÕS § 399 lg 1 p 2, § 186 p 6, § 114 lg 4, § 101 lg 1 p 4 alusel lepingu kostjale üles ütlema. VÕS § 399 lg 1 p 2 alusel võib lepingu ülesütlemise korral võlausaldaja nõuda laenu tagastamist ning lepingu lõppemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi. Vaidlust ei olnud selles, et laenu võlgnevus oli hagi esitamise seisuga 28.01.2010 (aeg, mil hagi kohtusse faktiliselt esitati) 107 775,92 krooni, intressi võlg 5846,99 krooni ja viivise võlg 2 620,62 krooni ning pärast kostja poolt 05.08.2011 võla katteks 63,91 eurot tasumist on tema võlg kokku 8240,88 eurot, millest laenuvõlg on 6824,33 eurot, intressivõlg on 373,69 eurot ja viivis on 1042,96 eurot.
4 (5)
13.Kuna kostja on lepingust tulenevat intressi maksmise ja laenu tagastamise tähtaja kohustust rikkunud, on hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 399 lg 1 ning § 401 lg 1 alusel kohustuse täitmist, so kogu laenuvõla ja intressivõla tasumist ning VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel kokkulepitud viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib viivise määr tuleneda lepingust või seadusest. Lepingu p 10.1 järgi oli viivis hinnakirja-järgne ning esitatud hinnakirjast nähtub, et see on EKP intress + 7% aastas. Nimetatu tähendab seda, et viivis on seadusjärgne e. VÕS § 113 lg 1 2. lausest tulenevalt VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 367 alusel võib võlausaldaja nõuda veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist protsendina kuni põhivõla tasumiseni.
14.Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 8240,88 eurot, millest laenuvõlg on 6824,33 eurot, intressivõlg on 373,69 eurot ja viivis on 1042,96 eurot ja alates 25.08.2011 välja mõista põhivõlalt 6824,33 eurot viivis VÕS §113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (VÕS § 94 sätestatud võlasuhete määr, mis avaldatakse Ametlikes Teadaannetes iga aasta enne 01.01 ja 01.07, millele lisandub 7% aastas) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega Tsiviilasja hind
17.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, §123 ja § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind selle esitamise ajal põhivõla nõude hind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks hagi esitamise ajal esitatud põhivõla nõude väärtus 107775,92 krooni e. 6888,14 eurot.
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.