Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.09.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-19367
Tsiviilasi
Reena Raudse (Raudne) hagi Swedbank Liising AS-i ja Farmeiness OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2582.63 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.03.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank Liising AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Reena Raudne (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-XX XXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Denis Polman Kostja Swedbank AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia t 8 Tallinnas), volitatud esindaja Külli Reinfeld Kostja Farmeiness OÜ (registrikood 11152078, asukoht Hirve t 16 Pärnu linnas)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.03.2011 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.26.04.2010 esitas Reena Raudne hagi Harju Maakohtusse Swedbank Liising AS-i ja Farmeiness OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hageja palus Swedbank Liising AS-lt välja mõista 40 409.34 krooni. Alternatiivselt esitas hageja sama nõude ka Farmeiness OÜ vastu. Hageja palus välja mõista ka viivised alates 30.03.2010, see on päevast, mil hageja palus Swedbank Liising AS-l tasuda hüvitist. Hageja palus kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hageja sõlmis 11.01.2010 AS-ga Nordea Finance Estonia liisinglepingu nr XXXXXXX sõiduauto Volvo XXXXXXX (2003) kasutamiseks. Samal päeval sõlmis AS Nordea Finance Estonia sõiduauto Volvo XXXXX (2003) müügilepingu Swedbank Liising ASga. Sõiduauto pidi hagejale üle andma Farmeiness OÜ esindaja Oleg Veliki. Hageja ja O.Veliki leppisid kokku sõiduauto üleandmise kohaks Swedbank AS peahoone parkla. Parklas anti hagejale üle sõiduauto dokumendid ja võtmed ning teatati, et sõiduk asub Nõmme keskuses parkimisplatsil.
3.12.01.2010 leidis hageja, et sõiduki lisavarustus ei vastanud müügikuulutuses märgitule. Hageja toimetas sõiduki 15.01.2010 ülevaatuse tegemiseks AS-i Info-Auto, mis on Volvode müügile spetsialiseerunud. Ülevaatuse käigus selgus, et vaja on vahetada kütusefilter ning auto nelivedu ei tööta. Lisaks avastas hageja veel terve rea lisavarustuse puudusi. AS Info-Auto hinnapakkumise järgi on kõikide sõidukil esinenud puuduste kõrvaldamise maksumuseks 40 409.34 krooni.
4.Müüja vastutab müügieseme vastavuse eest lepingutingimustele. Sõiduki lisavarustuse ja tehnilise varustuse taseme kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Farmeiness OÜ poolt avaldatud müügikuulutusest, mille alusel hageja oma ostuotsustuse tegi. Kostja vastuväited
5.Swedbank Liising AS hagi ei tunnistanud. Hageja väited müügilepingu eseme puuduste kohta on alusetud, sest pooled leppisid kokku vaid sõiduki margi, väljalaskeaasta ja läbisõidu, märkides ära ka tehasetähise. Muudes tingimustes müügilepingu pooled kvaliteedi osas kokku ei leppinud. Kostja andis lepingus kokkulepitud tingimustele vastava vara ostjale üle. Müügilepingu eseme puudused ei ole tõendatud, tõendiks ei saa olla hageja enda poolt koostatud nimekiri puudu olevast lisavarustusest. Ka Info-Auto AS-i arve ei tõenda lepingu esemel olevaid puudusi. See koostati kolm päeva pärast sõiduki üleandmist. Hinnapakkumine on koostatud ajaliselt veel hiljem. Hageja kohustuseks on tõendada, et puudused esinesid asja juhusliku hävimise riisiko üleminekul.
6.Ostja ja müüja on kokkuleppes välistanud vastutuse asja puuduste eest, mis tuleneb mõlema poole erilisest suhtest liisinguandjana. Hageja ei saa kostja vastu tõstatada
tarbijaks oleku küsimust, sest ostja ja müüja tegutsesid mõlemad oma majandustegevuse raames. Hageja on tarbijaks tema ja ostja vahelistes suhetes. Hageja ei ole kostjale teatanud puuduste olemasolust mõistliku aja jooksul.
7.Farmeiness OÜ hagi ei tunnistanud. Hageja käis enne müügilepingu sõlmimist müügiplatsil sõidukiga tutvumas ja kontrollis selle üle. Hageja poolt avastatud puuduste tõttu alandati hinda. Sõiduki komplektsus on märgitud hindamisaktis, hageja oli tehnilisest seisUst ja lisavarustusest teadlik. Talle selgitati, et kasutatud autodel ei ole garantiid. Sellest pidi hageja aru saama, et tegemist ei ole tehniliselt korras ja põhjalikult kontrollitud autoga. Hageja teatas liisinglepingu sõlmimisel, et on tutvunud müügilepingu tingimustega ja sõiduk anti ostjale üle tema poolt näidatud kohas. Kasutatud auto ostmisel tuleb arvestada tavapärase kulumisega. Hagejal oli õigus 7 päeva jooksul sõiduk tagastada, kuid ta ei teinud seda. Hagiavaldusest ei nähtu, milliseid müügilepingu tingimusi on kostja rikkunud. Kostja ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja nendest teadis. Kostja oli vaid auto valdaja ja osutas müügiteenust, ta ei ole müügilepingu pool. Esimese astme kohtu otsus
8.07.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis Swedbank Liising AS-lt hageja kasuks välja kahju 2582.63 eurot ja alates 30.03.2010 kuni kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 193.44 eurot ning viivise põhinõudelt kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam kui põhinõue. Kohus jättis menetluskulud Swedbank Liising AS-i kanda. Kohus jättis hagi Farmeiness OÜ vastu rahuldamata ja jättis selle kostja menetluskulud hageja kanda.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et müügilepingu pooleks on oma majandustegevuse raames tegutsevad äriühingud. Samas on müügileping sõlmitud eesmärgiga anda hagejale kui tarbijale võimalus sõlmida liisingleping sõiduauto kasutamiseks. Müügilepingu pooltele oli see asjaolu müügilepingu sõlmimisel teada, mida tõendab lepingu p 1, kus pooled kinnitavad, et ostja ostab kolmanda isiku huvides järgmise eseme. Liisingleping sisaldab endas nii müügi- kui laenulepingu tunnuseid ning hagejal on õigus nõuda liisinglepingu järgi ka selliste kohustuste täitmist, mida saaks esitada ostja. Liisinglepinguga vara omandisse soetamisel ei tohiks hageja jääda halvemasse olukorda, kui ta oleks soetanud vara müügilepinguga näiteks laenu abil. Müügilepingut tuleb seetõttu tõlgendada kui tarbijale müügilepingut ja sellele laienevad VÕS-i tarbijamüügilepingu sätted.
10.Müügilepingu pooled on lepinguga välistanud müüja vastutuse lepingueseme lepingutingimustele vastavuse eest, mis on VÕS § 237 lg 1 alusel tühine. Järelikult tuleb müüja vastutuse väljaselgitamisel lähtuda seadusest. VÕS § 217 lg 2 p 6 sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Ostja ja müüja leppisid müügilepingu esemes kokku, märkides müügilepingu esemeks Volvo XXXXX Summum 2,4, helehall, tehasetähisega YV1CM793731014993, ehitusaasta 2003, läbisõit 160384 km. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja valis sõiduki välja Farmeiness OÜ poolt esitatud müügikuulutuse alusel. Seda kinnitab ka tunnistaja O.Klooster.
11.VÕS § 217 lg 2 p 6 järgi on müügilepingu eseme kvaliteedi, see tähendab lepingutingimustele vastavuse osas, siduvad nii müügileping kui ka sõiduki kohta Farmeiness OÜ poolt avaldatud müügikuulutus. Müügikuulutuses on märgitud, et sõidukil on nelivedu ning loetletud ka lisavarustus, mille puudumist hageja kostjatele ette heidab. Garantii puudumine ei tähenda, et sõiduk ei peaks vastama müügilepingus kokkulepitud tingimustele. Tavapäraseks kulumiseks ei saa pidada seda, et auto ei ole sellises tehnilises
korras nagu müügikuulutusel märgitud. Kui müügikuulutuses on märgitud, et sõidukil on nelivedu ja see ei ole töökorras, on tegemist puudusega, sama kehtib ka müügikuulutuses nimetatud lisavarustuse kohta.
12.Hagejal ei olnud VÕS § 219 lg 1 järgi kohustust asi viivitamatult üle vaadata, sest see kohustus kehtib vaid majandustegevuse raames tegutseva isiku, mitte tarbija suhtes. VÕS § 220 lg 1 järgi oli hageja kohustatud lepingueseme puudustest kostjat teavitama. Tunnistaja O. K ütlustest nähtub, et hageja teavitas sõiduki üleandjat ehk Farmeiness OÜ esindajat leitud puudustest pärast valduse saamist ja ka hilisemalt. O.Velikit võib pidada Swedbank Liising AS-i esindajaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg 2 tähenduses. Farmeiness OÜ ja tema seaduslik esindaja tegutsesid Swdbank Liising AS-i teadmisel. Kolm päeva pärast valduse saamist tehtud lepingueseme kvaliteedi kontroll on tehtud mõistliku aja jooksul, et avastada puudused. Puuduste olemasolu on tõendatud AS Info-Auto hinnapakkumisega, mis on kohtu arvates usaldusväärne. See on koostatud seda marki sõidukite maaletoomisega tegeleva isiku poolt, mõistliku aja jooksul avastatud puuduste kohta. Asjaolu, et hinnapakkumine ise on koostatud mitu kuud hiljem, ei välista selle usaldusväärsust, sest puudused, mille kohta hinnapakkumine tehti, olid avastatud vahetult pärast lepingueseme valduse saamist. Kohtul ei ole alust kahelda, et hinnapakkumine on ülepaisutatud. Swedbank Liising AS ei ole ka sellekohaseid tõendeid esitanud.
13.Tunnistajate O.K ja L.U ütlustest ning AS Info-Auto hinnapakkumisest nähtub, et sõiduki müügikuulutuses märgitud lisavarustusest olid puudu tagaakna rulookardin, pagasiruumi matt, navigatsiooniseadme kaart, suusakott, pagasivõrk, ohutusvarustus (tõkiskingad, tulekustuti, tungraud, rattavõti), samuti puudusid sõidukil istmesoojendus, istmed ei olnud elektriliselt reguleeritavad, puudus esitulede korrektor, 12V väljavõtt ja esimeste tulede pesur. Hinnapakkumise kohaselt on kõikide puuduste kõrvaldamise hinnaks 40 409.34 krooni.
14.VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Tunnistaja O.K ütlustest nähtub, et hageja teavitas Swedbank Liising AS-i sõiduki puudustest, kuid kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid puudused kõrvaldanud. Kohus leidis, et hagejal on õigus kasutada õiguskaitsevahendina kahju hüvitamist ja asja puudused ise kõrvaldada VÕS § 222 lg 5 järgi. Hagejal on õigus kasutada kõiki seaduses määratud õiguskaitsevahendeid, muuhulgas võtta puudustega täitmine vastu ja nõuda kahju hüvitamist. Võlausaldajal on õigus otsustada, millist seadusega lubatud õiguskaitsevahendit ta kasutab. See, et hageja lepingust ei taganenud, ei tähenda, et ta minetas õiguse nõuda puuduste korral kahju hüvitamist või näiteks puuduste kõrvaldamist. Hageja saab VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist ja Swedbank Liising AS-lt tuleb hageja kasuks välja mõista 40 409.34 krooni ehk 2582.63 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja kohustus muutus hageja 18.03.2010 avaldusest nähtuvalt sissenõutavaks alates 30.03.2010, sellest ajast tuleb arvestada ka viiviseid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 193.44 eurot (2582.63*8% aastas*342 päeva) ja TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt 2582.63 eurot alates 08.03.2011 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue.
Apellatsioonkaebus
16.Swedbank Liising AS palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.
17.Maakohus jõudis otsuse tegemisel seisukohale, et müügilepingu eseme kvaliteedi, see tähendab lepingutingimustele vastavuse osas, on siduvad nii müügileping kui ka sõiduki kohta Farmeiness OÜ poolt avaldatud müügikuulutus. Apellant on seisukohal, et müügikuulutus ei ole käesoleva vaidluse puhul asjakohane ning lähtuda tuleb apellandi ja Nordea Finance Estonia AS-i vahel sõlmitud müügilepingus nr 20100002 sätestatust ning seega tuleks hagi jätta kogu ulatuses rahuldamata.
18.Isegi kui antud juhul tuleb asja läbivaatamisel aluseks võtta ka müügikuulutus, siis ei ole maakohus hinnanud Info-Auto AS-i pakkumist igakülgselt ning täielikult ja seetõttu on maakohtu hinnang ebaõige, mis on viinud kohtuotsuse tegemisel vale lõppjärelduseni. Nimelt nii vastustaja poolt koostatud nimekiri kui ka Info-Auto AS-i pakkumine sisaldavad hulgaliselt selliseid puuduseid, mida Farmeiness OÜ poolt avaldatud kuulutuses üldse auto omadusena või lisaseadmena märgitud ei olnud. Kuulutuses ei olnud märgitud, et auto peaks sisaldama DVD-ROM-i, ohutuspaketti, tungrauda, rattavõtit, tungraua võtit, tungraua võtme liigendosa ning veoaasa. Nimetatute kogumaksumus InfoAuto AS-i pakkumise kohaselt moodustab kokku 8 692.67 krooni, koos käibemaksuga 10 431.20 krooni. Kuivõrd nimetatud esemete olemasolu ei olnud müügikuulutuses märgitud, siis ei ole kuidagi põhjendatud nende maksumuse väljamõistmine apellandilt. Seejuures ei saa kasutatud sõiduki puhul kindlasti mitte eeldada, et auto varustus sisaldab endas ka ohutuspaketti. Selle olemasolu eest vastutab siiski sõiduki juht, mitte müüja.
19.Info-Auto AS pakkumine ei ole usaldusväärne, kuna see on koostatud ligi 2 kuud pärast vara üleandmist vastustaja valdusesse ning sellel on puudustena välja toodud hulgaliselt asju, mille olemasolu müügikuulutusest ei nähtunud. Seega ei saanud vastustaja eeldada, et need sõidukil olemas on ja seega ei saa vastustaja nõuda nende maksumuse hüvitamist apellandilt. Äärmiselt oluline on ka asjaolu, et vaidlusalune vara ei viibinud ülevaatusel, vaid pakkumine tehti vastustajale tema esindaja poolt e-maili teel edastatud andmete põhjal. Nimetatut kinnitab Info-Auto AS-i 17.06.2010 vastus nr 3/1-12. Seega ei saa kindlasti pidada Info-Auto AS-i pakkumist usaldusväärseks eriti just nende autoosade puudumise osas, mida müügikuulutuses märgitud ei olnud. Ka maakohtu otsusest tulenevalt on kohus tuvastanud üksnes tagaakna rulookardina, pagasiruumi mati, navigatsiooniseadme kaardi, suusakoti, pagasivõrgu, ohutusvarustuse, istmesoojenduse, esitulede korrektori ja esimeste tulede pesuri puudumise ning selle, et vaid üks iste oli elektriline ning sigarisüütaja ei töötanud. Muude Info-Auto AS-i pakkumises nimetatud autoosade puudumist kohus tuvastanud ei ole. Seega on põhjendamatu mõista vastustaja kasuks välja kogu pakkumise hind. Maakohus oma otsust kuidagi põhjendanud ei ole.
20.Kohtuotsuse resolutsioon on apellandi seisukohalt vastuolus kohtu hinnanguga, mille kohaselt on Info-Auto AS-i pakkumine ülepaisutatud. Juhul kui maakohus on otsuse tegemisel eksinud sõnastusega, siis on apellant eelpool toodu alusel seisukohal, et kohus on ebaõigesti hinnanud Info-Auto AS-i tõendit. Maakohus on ilmselgelt jätnud vastava tõendi analüüsimata, jättes tähelepanuta asjaolu, et sellel on puudustena märgitud hulgaliselt asju, mida müügikuulutuses märgitud ei olnud. Seega on apellant seisukohal, et Info-Auto AS-i pakkumine on ülepaisutatud ja antud juhul puudub alus hagi kogu ulatuses rahuldamiseks. Apellant ei pidanud tõendama, et pakkumine on ülepaisutatud, kuivõrd see on ilmselge, kui seda müügikuulutusega võrrelda. Kokkuvõtvalt ei saanud maakohus kuidagi nimetatud tõendit hinnates asuda seisukohale, et see ei ole ülepaisutatud. Kohus on otsuses nimetanud autoosad või -lisad, mis väidetavalt autol puudu olid ning asunud seisukohale, et need vastavad summale 40 409.34 krooni, jättes aga arvestamata, et hinnapakkumine sisaldas veel ka palju muud. Kohus ei ole Info-Auto AS-i pakkumist
hinnanud igakülgselt ning täielikult ja seetõttu on maakohtu hinnang ebaõige, mis on viinud kohtuotsuse tegemisel vale lõppjärelduseni.
21.Kuivõrd vaidlusaluse sõiduki näol oli tegemist kasutatud autoga, siis pidi vastustaja (ilma eriteadmisi omamata) olema teadlik asjaolust, et reeglina vajab iga kasutatud auto kas siis koheselt või mõne aja möödudes remonti, sealhulgas teatud osade väljavahetamist. Selline olukord on tingitud auto kui liiklusvahendi pidevast kasutamisest ja seega auto kui ka selle osade kulumisest. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavust. Tegemist on loomuliku amortisatsiooniga, mille hüvitamist ei saa kindlasti liigitada apellandi hüvitamiskohustuse alla. Vastustaja sai enda kasutusse kasutatud sõiduauto, mille läbisõit sel hetkel oli üle 160 000 km.
22.Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kõnealune sõiduk oli müügis hinnaga 229 000 krooni, soodushinnaga 219 000 krooni, kuid vara lõplik müügihind oli veelgi madalam, 210 000 krooni. Eeltoodu kinnitab, et vastustaja oli teadlik tema poolt nimetatud puudustest ja seetõttu langetati ka sõiduki hinda. Nimetatut on oma vastuses hagile kinnitanud ka Farmeiness OÜ. Autohindajalt oli tellitud hindamisakt, milles oli fikseeritud sõiduki komplektsus. Vastustaja pidi ta olema teadlik ka sõiduki tehnilisest seisundist. Samuti oli vastustajale avaldatud, et kasutatud autol tuleks koheselt vahetada õli, filtrid ja rihmad. Vastustaja ei ole eelpool nimetatule vastu vaielnud, seega on ta mainitu õigeks võtnud. Küll aga ei ole maakohus seda otsuse tegemisel arvesse võtnud. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Vastustaja seisukoht
23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusega materiaalõigusnormide olulist rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
25.Tulenevalt VÕS § 365 lg-st 1 võib liisinguvõtja esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Apellant ei vaidlusta maakohtu seisukohta, et hageja on tarbija VÕS § 34 mõttes ning et hageja saab tugineda tarbijale müüki reguleerivatele seaduse sätetele. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üleantud auto vastas lepingutingimustele.
26.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et konkreetse vaidluse puhul tuleb sõiduki müügikuulutust (t lk 8-10) arvestada vara kokkulepitud omaduste tuvastamisel. Maakohus on asjakohaselt tuginenud VÕS § 217 lg 2 p-le 6 ning seda ka piisavalt põhjendanud. Lepingudokument loob eelduse, et selles kajastuvad ammendavalt kõik pooltevahelist lepingulist suhet puudutavad kokkulepped, kuid selline eeldus ei välista poole võimalust tõendada dokumenteerimata jäänud kokkulepete olemasolu poolte vahel. 11.01.2010 müügileping (t lk 14) on äärmiselt üldsõnaline ega võimalda peale sõiduki nimetuse, värvi, tehasetähise, ehitusaasta, läbisõidu ja hinna muid kokkuleppeid kindlaks teha. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et selle lepingu objektiks oli konkreetne kasutatud sõiduk, mille hageja (hilisem liisinguvõtja) oli eelnevalt kostja 2 poolt avaldatud müügikuulutuse alusel välja valinud. Viidatud kuulutus sisaldas üksikasjalikku varustuse kirjeldust, mille
olemasolu oli hageja õigustatud sõidukit välja valides mõistlikult eeldama, kui müüja teda vastupidisest ei teavitanud.
27.Apellant ei nõustu maakohtu otsusest nähtuva tõendite hindamise tulemusega. Maakohus on tunnistajate O.K ja L.U ütluste (t lk 91-94) alusel tuvastanud tagaakna rulookardina, pagasiruumi mati, navigatsiooniseadme kaardi, suusakoti, pagasivõrgu, ohutusvarustuse, istmesoojenduse, esitulede korrektori ja esimeste tulede pesuri puudumise, samuti, et vaid üks neljast istmest oli elektriline ja sigarisüütaja ei töötanud. Lisaks tõendab tagasilla mittetöötamist ehk nelikveo puudumist sõidukil AS Info-Auto arve 15.01.2010 (t lk 23), kus sisaldub vastav märge. Kostjad ei esitanud tõendeid, mis oleksid tõendanud, et kõik kuulutuses märgitu oli tegelikkuses sõidukil olemas ja/või töötas. Hageja sai negatiivset asjaolu (millegi puudumist) tõendada vaid kaudselt – läbi positiivsete asjaolude tõendamise (mida tunnistajad tajusid, mida autohoolduses fikseeriti). Kostjatel oleks olnud võimalik esitada tõendeid auto komplektsuse kohta üleandmisel või hageja teadlikkusest puuduste olemasolu kohta. Kostja 2 kirjalikust vastusest nähtub, et sõiduki kohta oli müügiprotsessis tellitud kolmandalt isikult hindamisakt, mille eest tasus hageja (t lk 40 teine lõik). Kohtule aga kostjad seda ei esitanud ja kostja 2 esindaja kohtuistungitele ei ilmunud.
28.Kulu tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks on tuvastatud AS Info-Auto hinnapakkumisega (t lk 17). DVD-ROM (vastav komplekt), mille maksumus sisaldub hinnapakkumises, on vajalik navigatsiooniseadme tööle saamiseks ehk selle puuduse kõrvaldamiseks, mis tuleneb navigatsiooniseadme kaardi puudumisest (kaardi puudumist tõendas tunnistaja O.K). Hinnapakkumise ülepaisutatuse tõendamiseks kostjad maakohtus tõendeid ei esitanud. Asjakohane on apellandi seisukoht, et hinnapakkumine iseenesest ei tõenda selles nimetatud tarvikute puudumist sõidukil, sest pakkumine tehti hageja esindaja poolt edastatud osadele, mitte aga sõidukit kohapeal üle vaadates (AS Info-Auto kiri t lk 50). Samas ei ole maakohus selle alusel tuvastanud mitte puudusi, vaid puuduste kõrvaldamise kulusid. Hinnapakkumise usaldusväärsusele ei avalda mõju asjaolu, et see oli koostatud mitu kuud pärast sõiduki üleandmist.
29.Maakohtus ei esitanud kostjad konkreetseid vastuväiteid iga hagetava puuduse kohta (vastuväidete sisuks oli kõigi puuduste tõendamata jätmine hageja poolt). Seega tuleb vastavad seisukohad apellatsioonkaebuses jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Ka ei ole kaebuses põhjendatud, miks vastavaid asjaolusid (vastuväiteid) ei toodud maakohtus esile. Samas märgib kolleegium, et ei nõustu apellandi väitega, et kasutatud auto puhul ei saa eeldada, et varustuses on ka ohutuspakett. Kuna ohutuspaketi puudumise osas mingeid erikokkuleppeid pooled ei tõendanud, siis tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki (sõltumata sellest, kas tegemist on uue või kasutatuga) puhul on ohutuspaketi olemasolu nõutav tehnilise ülevaatuse positiivse tulemuse saavutamiseks, viimane aga hädavajalik selleks, et liikluses osaleda. Järelikult selle puudumise korral on tegemist sõiduki omaduste ja kasutuseesmärgi seisukohalt lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Vastavad nõuded tulenevad teede- ja sideministri määrusega alates 04.12.2006 kehtivatest nõuetest mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele.
30.Esmapilgul näib asjakohane apellandi väide, et lahendi põhjenduses olev maakohtu lause „Kohtul ei ole alust kahelda, et hinnapakkumine on ülepaisutatud.“ on vastuoluline kohtu muude järeldustega (et tegemist on usaldusväärse tõendiga; et kostja 1 ei ole hinnapakkumise ülepaisutatuse kohta tõendeid esitanud). Arvestades aga maakohtu otsust tervikuna, on ilmne, et viidatud lause võib küll konkreetses sõnastuses olla eksitav, kuid sisuliselt ei ole vastuolus maakohtu muude seisukohtadega – tõendatud ei ole, et hinnapakkumine on ülepaisutatud ja kohtul puudub alus selle tõendi sisu õigsuses kahelda. Maakohus ei tuvastanud, et vaidlusalune hinnang oleks ülepaisutatud. Seega sõnastuse selguse mõttes tuleks vaidlusaluses lauses lugeda sõna „on“ asemel „oleks“. Sellise
mõnetise ebaselguse näol ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühistamise.
31.Põhimõtteliselt võib nõustuda apellandi seisukohaga, et kuna vaidlusaluse sõiduki näol oli tegemist kasutatud sõidukiga, siis pidi vastustaja ka eriteadmisi omamata olema teadlik, et iga selline sõiduk vajab kas koheselt või mõne aja möödudes remonti (teatud osade väljavahetamist). Samas käesoleva vaidluse lahendamisel see tähtsust ei oma, sest ostja ei hage mitte igasuguse remondi hüvitamist müüjalt, vaid nende osade hüvitamist, mille olemasolu oli kokku lepitud müügitehingus. Asjaolu, et pooled sõlmisid lepingu müügikuulutuses märgitust madalama hinnaga, ei tõenda iseenesest, et hinna alandamine toimus müüja poolt puuduste teatavaks tegemise tagajärjel. Hageja ja tunnistaja O.Klooster on selgitanud, et nad kauplesid hinna alla. Muid asjaolusid hinna kokkuleppe kohta kostjad ei tõendanud.
32.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.