Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jätta hageja ja menetluskulud kostja Swedbank Liising AS kanda. Jätta kostja F OÜ kulud hageja kanda. Jätta Swedbank Liising AS kulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kostjate vastu 26.04.2010 kahju hüvitamise nõude ja palus kostjalt 1 välja mõista 40 409,34 krooni. Alternatiivselt esitas hageja sama nõude ka kostja 2 vastu. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 11.01.2010 AS-iga Nordea Finance Estonia liisinglepingu 20100002 sõiduauto Volvo XC90 (2003) kasutamiseks. Samal päeval sõlmis AS Nordea Finance Estonia sõiduauto Volvo XC90 (2003) müügilepingu Swedbank Liising AS-iga. Sõiduauto pidi hagejale üle andma F OÜ esindaja OV. Hageja ja OV leppisid kokku sõiduauto üleandmise kohaks Swedbank AS peahoone parkla. Parklas anti hagejale üle sõiduauto dokumendid ja võtmed ning teatati, et sõiduk asub Nõmme keskuses parkimisplatsil. Hageja, saades sõiduauto enda valdusesse, avastas 12.01.2010, et sõiduki lisavarustus ei vastanud müügikuulutuses mägitule. Hageja toimetas sõiduki 15.01.2010 ülevaatuse tegemiseks AS-i Info Auto, mis on Volvode müügile spetsialiseerunud. Ülevaatuse käigus selgus, et vaja on vahetada kütusefilter ning auto nelikvedu ei tööta. Lisaks avastas hageja veel terve rea lisavarustuse puudusi. AS IA hinnapakkumise järgi on kõikide sõidukil esinenud puuduste kõrvaldamise maksumuseks 40 409,34 krooni. Hageja leiab, et müüja vastutab müügieseme vastavuse eest lepingutingimustele. Sõiduki lisavarustus ja tehnilise varustuse taseme kindlaksmääramisel tuleb lähtuda F OÜ poolt avaldatud müügikuulutusest, mille alusel hageja oma ostuotsustuse tegi. Hagejal on VÕS § 365 lg 1 järgi õigus esitada nõudeid kostjate vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates 30.03.2010 so päevast, mil hageja palus kostjal 1 tasuda kahju hüvitis. Hageja palub kostjal välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja 1 esitas kohtule kirjaliku vastuväite, milles vaidleb hagile vastu. Kostja 1 leiab, et hageja väited müügilepingu eseme puuduste kohta on alusetud, sest pooled leppisid kokku vaid sõiduki margi, väljalaskeaasta ja läbisõidu, märkides ära ka tehasetähise. Muudes tingimustes müügilepingu pooled kvaliteedi osas kokku ei leppinud. Kostja 1 andis lepingus kokkulepitud tingimustele vastava vara ostjale üle. Müügilepingu eseme puudused ei ole tõendatud, tõendiks ei saa olla hageja enda poolt koostatud nimekiri puudu olevast lisavarustusest. Ka IAAS arve ei tõenda lepingu esemel olevaid puudusi, see koostati kolm päeva pärast sõiduki üleandmist. Hinnapakkumine on koostatud ajaliselt veel hiljem. Hageja kohustuseks on tõendada, et puudused esinesid asja juhusliku hävimise riisiko üleminemisel.

Ostja ja müüja on kokkuleppes välistanud vastutuse asja puuduste eest, mis tuleneb mõlema poole erilisest suhtest liisinguandjana. Hageja ei saa kostja 1 vastu tõstatada tarbijaks oleku küsimust, sest ostja ja müüja tegutsesid mõlemad oma majandustegevuse raames. Hageja on tarijaks tema ja ostja vahelistes suhetes. Hageja ei ole kostjale 1 teatanud puuduste olemasolust mõistliku aja jooksul. Kostja 2 kohtule esitatud vastuväidete kohaselt ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Hageja käis enne müügilepingu sõlmimist müügiplatsil sõidukiga tutvumas ja kontrollis selle üle. Hageja poolt avastatud puuduste tõttu alandati hinda. Sõiduki komplektsus on märgitud hindamisaktis, hageja oli tehnilisest seisust ja lisavarustusest teadlik. Talle selgitati, et kasutatud autodel ei ole garantiid, sellest pidi hageja aru saama, et tegemist ei ole tehniliselt korras ja põhjalikult kontrollitud autoga. . Hageja on liisinglepingu sõlmimisel teatanud, et on tutvunud müügilepingu tingimustega ja sõiduk anti ostjale üle tema poolt näidatud kohas. Kasutatud auto ostmisel tuleb arvestada tavapärase kulumisega. Hagejal oli õigus 7 päeva jooksul sõiduk tagastada, kuid ta ei teinud seda. Hagiavaldusest ei nähtu, milliseid müügilepingu tingimusi on kostja rikkunud. Kostja 2 ei vastuta lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja nendest teadis. Kostja 2 oli vaid auto valdaja ja osutas müügiteenust, ta ei ole müügilepingu pool.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja 1 suhtes. Kostja 2 suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et müügilepingu pooleks on oma majandustegevuse raames tegutsevad äriühingud. Samas on müügileping sõlmitud eesmärgiga anda hagejale kui tarbijale võimalus sõlmida liisingleping sõiduauto kasutamiseks. Müügilepingu pooltele oli see asjaolu müügilepingu sõlmimisel teada, mida tõendab müügilepingu p 1, kus pooled kinnitavad, et ostja ostab kolmanda isiku huvides järgmise eseme. Liisingleping sisaldab endas nii müügilepingu kui ka laenulepingu tunnuseid ning hagejal on õigus nõuda liisinglepingu järgi ka selliste kohustuste täitmist, mida saaks esitada ostja. Kohus asub seisukohale, et liisinglepinguga vara omandisse soetamisel ei tohiks hageja jääda halvemasse olukorda, kui ta oleks soetanud vara müügilepinguga näiteks laenu abil. Kohus leiab, et müügilepingut tuleb seetõttu tõlgendada kui tarbijamüügilepingut ja sellele laieneb VÕS tarbijamüügilepingu sätted. Müügilepingu pooled on lepinguga välistanud müüja vastutuse lepingueseme lepingutingimustele vastavuse eest, mis on VÕS § 237 lg 1 alusel tühine. Järelikult tuleb müüja vastutuse väljaselgitamisel lähtuda seadusest. VÕS § 217 lg 2 p 6 sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui tarbijamüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kohtule esitatud müügilepingust nähtub, et ostja ja müüja leppisid müügilepingu esemes kokku, märkides müügilepingu esemeks Volvo XC90 Summum 2,4, helehall, tehasetähisega YV1CM793731014993, ehitusaasta 2003, läbisõit 160384 km. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja valis sõiduki välja kostja 2 poolt esitatud müügikuulutuse alusel, seda kinnitab ka tunnistaja O.K . Kohus asub seisukohale, et VÕS § 217 lg 2 p 6 järgi on müügilepingu eseme kvaliteedi st lepingutingimustele vastavuse osas siduvad nii müügileping kui ka sõiduki kohta kostja 2 poolt avaldatud müügikuulutus. Müügikuulutuses on märgitud, et sõidukil on nelivedu ning loetletud ka lisavarustus, mille puudumist hageja kostjatele ette heidab. Kohus leiab, et garantii puudumine ei tähenda, et sõiduk ei peaks vastama müügilepingus kokkulepitud tingimustele.

Tavapäraseks kulumiseks ei saa pidada seda, et auto ei ole sellises tehniliselt korras, nagu müügikuulutusel märgitud. Kui müügikuulutuses on märgitud, et sõidukil on nelikvedu ja see ei ole töökorras, on tegemist puudusega, sama kehtib ka müügikuulutuses nimetatud lisavarustuse kohta. Hagejal ei olnud VÕS § 219 lg 1 järgi kohustust asi viivitamatult üle vaadata, sest see kohustus kehtib vaid majandustegevuse raames tegutseva isiku mitte tarbija suhtes. VÕS § 220 lg 1 järgi oli hageja kohustatud lepingueseme puudustest kostjat teavitama. Tunnistaja O.Kloostri ütlustest nähtub, et hageja teavitas sõiduki üleandjat e kostja 2 esindajat leitud puudustest pärast valduse saamist ja ka hilisemalt. OV võib pidada kostja 1 esindajaks TsÜS § 121 lg 2 tähenduses. Kohus leiab, et kostja 2 ja tema seaduslik esindaja tegutsesid kostja 1 teadmisel. Kolm päeva pärast valduse saamist tehtud lepingueseme kvaliteedi kontroll on tehtud mõistliku aja jooksul, et avastada puuduseid. Puuduste olemasolu on tõendatud AS IA hinnapakkumisega, mis on kohtu arvates usaldusväärne. See on koostatud seda marki sõidukite maaletoomisega tegeleva isiku poolt, mõistliku aja jooksul avastatud puuduste kohta. Asjaolu, et hinnapakkumine ise on koostatud mitu kuud hiljem ei välista selle usaldusväärsust, sest puudused, mille kohta hinnapakkumine tehti, olid avastatud vahetult pärast lepingueseme valduse saamist. Kohtul ei ole alust kahelda, et hinnapakkumine on ülepaisutatud. Kostja 1 ei ole ka sellekohaseid tõendeid esitanud. Tunnistaja O.K ja L.U ütlustest ning AS IA hinnapakkumisest nähtub, et sõiduki müügikuulutuses märgitud lisavarustusest olid puudu tagaakna rulookardin, pagasiruumi matt, navigatsiooniseadme kaart, suusakott, pagasivõrk, ohutusvarustus (tõkiskingad, tulekustuti, tungraud, rattavõti), samuti puudusid sõidukil istmesoojendus, istmed ei olnud elektriliselt reguleeritavad, puudus esitulede korrektor, 12 V väljavõtt ja esimeste tulede pesur. Hinnapakkumise kohaselt on kõikide puuduste kõrvaldamise hinnaks 40 409,34 krooni. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et ui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Tunnistaja O.K ütlustest nähtub, et hageja teavitas kostjat 2 sõiduki puudustest, kuid kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid puudused kõrvaldanud. Kohus leiab, et hagejal on õigus kasutada õiguskaitsevahendina kahju hüvitamist ja asja puudused ise kõrvaldada VÕS § 222 lg 5 järgi. Hagejal on õigus kasutada kõik seaduses määratud õiguskaitsevahendeid mh võtta puudustega täitmine vastu ja nõuda kahju hüvitamist. Võlausaldajal on õigus otsustada, millist seadusega lubatud õiguskaitsevahendit ta kasutab. See, et hageja jättis lepingust taganemata, ei tähenda, et ta minetas õiguse nõuda puuduste korral kahju hüvitamist või näiteks puuduste kõrvaldamist. Hageja on õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 järgi nõuda kahju hüvitamist ja kostjalt 1 tuleb hageja kasuks välja mõista 40 409,34 krooni e 2582,63 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kostja 1 kohustus muutus hageja 18.03.2010 avaldusest nähtuvalt sissenõutavaks alates 30.03.2010, sellest ajast tuleb arvestada ka viiviseid. Kostjalt 1 tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 193,44 eurot (2582,63*8% aastas*342 päeva) ja TsMS § 367 alusel viivis põhinõudelt 2582,63 eurot alates 08.03.2011 kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui põhinõue.

TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb hageja menetluskulud jätta kostja 1 kanda, kostja 1 menetluskulud tema enda kanda ja kostja 2 menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskuude summalise kindaksmääramise avadlasu esitada otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.