2-10-53298/20 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kaebuse esitaja sõnul oli kohtutäitur teadlik eelmistest täitemenetlustest, täitetoimikus oli olemas kogu eelnev kirjavahetus täituritega. Sellest, et tal on probleem kohtutäitur K. M.iga, sai ta teada alles siis, kui tahtis teha pangas ülekandeid. 27.09.2010 läks ta panka, et uurida, milles on probleem, ta ei saanud oma arvet kasutada. Pangast öeldi, et probleem on kohtutäituris. Kaebuse esitaja läks täituri juurde, esitles ennast, näitas dokumenti. Küsimusele, et miks tal on arved arestitud, ütles täitur, et ta peab oma probleeme ise teadma. Kuna vestlus toimus kõrgendatud toonidel, siis kartis kaebuse esitaja, et täitur kirjutab avalduse politseisse tema kohta. Ta saatis e-maili politsei prefektuuri ja selgitas, mis on toimunud. Järgmisel päeval käis ta täituri juures koos oma esindajaga, tegi koopiad ja tutvus toimikuga, so peale seda, kui tema pangaarve oli arestitud. Kõige hullem oli see, et ta ei saanud kasutada oma pangaarvet, tema elu on kindlustatud pangas otsekorraldusega ning ta ei saanud teha makseid õigeaegselt, seega pidi kasutama alaealise lapse arvet, et maksta arveid. Kohtutäitur ei tahtnud temaga kontakteeruda ja suhelda. Ja pärast järjekordset kirja, kus ta kirjutas, et ta ei hakka midagi läbi vaatama, siis oli kaebuse esitaja sunnitud pöörduma kohtusse. Mõne päeva pärast sai ta K. M.ilt kirja menetluse lõpetamise kohta, kuid kohus ei olnud siis veel asja menetlusse võtnud. Menetlus on lõpetatud hiljem kui ta esitas kaebuse kohtusse, makstes lõivu ja kasutades õigusabi. Kaebuse esitaja on nõus lõpetama menetluse, kui puudutatud isik hüvitab tema menetluskulud. Puudutatud isiku, kohtutäitur K. M.`i esindaja M. T. on seisukohal, et kui käesolevas teisi nõudmisi ei ole, kui ainult menetluskulud, siis seda ei arutata selles menetluses. Sõltuvalt kohtulahendist saab pärast esitada menetluskulude taotluse kohtusse. Praeguses menetluses ei ole midagi arutada. Puudutatud isiku esindaja arvamuse kohaselt oli probleem selles, et K. M. alustas täitemenetluse. Täitemenetluses on selline formaliseerituse põhimõte ja selle kohaselt peab kohtutäitur võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad täitedokumendis esitatavatele nõuetele. Menetlust alustades ei saa kohtutäitur kontrollida, et kas nõue on tegelikult täitmata või täidetud. Kohtutäituril puudub järelvalvefunktsioon. Kohtutäitur ei ole pädev lahendama täitedokumendi sisulise õiguspärasusega seotud küsimusi. Selles täitemenetluses olid kõik nõuded kohtutäitur K. M.i poolt täidetud, seega tal puudus igasugune alus keelduda täitemenetluse algatamisest. Kui 10.08.2010 esitati avaldus täitemenetluse alustamiseks koos täitedokumentidega, siis kohtutäitur pidi seda menetlust alustama. Kohtutäitur saatis koheselt samal päeval täitmisteate võlgnikule. Vastavalt võlgniku poolt esitatud kaebusele sai ta arestimisakti kätte 24.09.2010, seega ta teadis täitemenetlusest. Võlgnik tuli 27.09.2010 kohtutäituri kontorisse ja keeldus vastavalt täitetoimikule vastavat ankeeti täitmast. Kuna võlgnik täiturit eelnevatest menetlustest ei teavitanud, siis oli kohtutäituril võimatu seda kontrollida. Kui kohtutäitur sai teada sellest, et vastavalt 2003 aastal kehtinud täitemenetluse seadustikule välistas vastulause esitamine täitemenetluse alustamise, siis ta 11.11.2010 lõpetas täitemenetluse. Kaebuse esitaja ei ole esitanud selle kohta ühtegi tõendit, et ta varem teavitas kohtutäiturit sellest vastulausete, vastuväidete esitamisest. Siin tuleb arvestada ka seda, et see ei olnud selle kohtutäituri menetluses olev asi, ta tuli üle teise kohtutäituri käest ja arvestades aja faktorit, siis kohtutäitur lõpetas õigeaegselt menetluse. Võlgnikul oli võimalus esitada 27.09.2010 oma vastuväide, kui ta käis kohtutäituri kontoris, aga seda ta ei teinud. Seega leiab esindaja, et puudub alus seda kaebust üldse arutada, samuti puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks kohtutäiturilt. Esindaja sõnul ei saa ta nõustuda kohtukulude kandmisega, talle ei ole antud volitusi sellega nõustumiseks

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohtule esitatud kaebus leidis kohtuistungi käigus lahenduse ,sest kaebaja teatas, et tal ei ole kohtutäituri vastu enam pretensioone, siis kohtul ei tule koostada lahendit kellegi kasuks ega kahjuks,kuna kaebaja on sisuliselt kaebusest loobunud ning lahendada tuleb ainult menetluskulude küsimus. Kohus saab käesolevas hagita menetluses rakendada analoogiat hagimenetlusega rakendades TsMS § 168 lg. 5: Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud ,kannab kostja hageja menetluskulud. Nimetatud põhimõtet toetavad ka TsMS § 477 lg 1 ning 172 lg. 7. TsMS § 477 lg 1 sätestab : Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 172 lg 7 sätestab : Kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamata ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlus ei olnud põhjendamatu,üksnes avalduse alusel algatatud menetluses ei ole avaldus jäänud rahuldamata. Avaldus –kaebus on tagasi võetud, sellest on loobutud. Avaldus oli esitatud täitemenetluse alustamise peale ning kinni oli peetud eelnevast kohtueelse lahendamise korrast. TsMS § 3 kohaselt on kodanikul kohtusse pöördumise õigus. TSMS § 3 sätestab : (1) Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. (2) Seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. (3) Seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. TsMS § 3 lg 3 –le viidates tuleb viidata ka TMS § 218 ,mille kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Antud juhul on kaebaja kohtutäiturile tema tegevuse kohta 04.oktoobril 2010 kaebuse esitanud ning saanud otsuse, et kaebus tagastatakse(tl 19 –kohtutäituri otsus),kuna on esitatud selleks seaduses ettenähtud tähtaega mitte järgides. Kaebus on esitatud 05.oktoobril 2010, kuigi esitamise tähtaeg oli 04.10.2010. Kohus leiab , et kaebus on esitatud tähtaegselt , sest kaebaja sai täitmisteate kätte 27.09.2010,mil loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Avaldaja kaebus on seotud täituri tegevusega täitemenetluse algatamise protseduuris. Avaldaja küll leiab , et ,et kohtutäituril ei olnud õigust alustatud täitemenetlust 11.novembril 2010 ,so enne kohtuvaidluse lõpetamist lõpetada , kuid kohus ei pea seda avaldaja arvamust õigeks ,sest täitemenetluse jätkamine oleks olnud ilma selleks aluse olemasoluta ebaseaduslik. Tuginedes eeltoodule kohus lõpetab menetluse avaldaja poolt esitatud nõudest loobumisega ning mõistab kohtutäiturilt välja menetluskulud ,mille avaldaja kandis seoses avalduse