Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-70-11 Tartu, 14. september 2011. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu FERROLINE GRUPP OÜ hagi ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi vastu 347 386 krooni saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91362 ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus 22 202 eurot 1 sent Hageja FERROLINE GRUPP OÜ (registrikood 10713480), esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman Kostja ERGO Kindlustuse Aktsiaselts (registrikood 10017013), esindaja vandeadvokaat Carri Ginter 23. august 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-91362 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
3.Tagastada ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi kassatsioonkaebuselt 12. märtsil 2011 tasutud kautsjon 222 (kakssada kakskümmend kaks) eurot 2 senti Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
FERROLINE GRUPP OÜ (hageja) esitas 30. detsembril 2008 Harju Maakohtule ERGO Kindlustuse Aktsiaseltsi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 347 386 krooni. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud ekspedeerija vastutuskindlustuse lepingu, mille osaks on kostja "Ekspedeerija vastutuskindlustuse tingimused F100*2002" (tüüptingimused). Hörmann Eesti OÜ (tellija) tellis hagejalt kui ekspedeerijalt veoteenuse kauba veoks Saksamaalt Eestisse. Hageja tellis tellija huvides kauba veo Leedu äriühingult UAB ZBT (vedaja). Kaup laaditi vedaja veokile
15.augustil 2008 ning see pidi Eestisse jõudma 19. augustil 2008. Kaup Eestisse ei jõudnud. Hageja hüvitas tellijale tekkinud kahju 434 000 krooni. Kostja keeldus hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest, põhjendades seda asjaoluga, et rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 3 ja tüüptingimuste p 2.2 kohaselt võrdsustatakse hageja tegevus tema töötajate, agentide, teenistujate jt isikute tegevusega, kelle teenuseid ta kasutab vedude organiseerimisel, ning et tüüptingimuste p 7.25 kohaselt on kostjal õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kahju on tekkinud kindlustusvõtja töötajate tahtliku tegevuse tõttu. Hageja leidis, et vedaja ei ole hagejaga võrdsustatav isik tüüptingimuste, CMR-i ega seaduse mõttes. Allvedaja tegevuse samastamisel kindlustusvõtja tegevusega ei täidaks ekspedeerija vastutuskindlustus oma peamist eesmärki, milleks on vähendada riske, mis ei sõltu otseselt
ekspedeerijast. Sellise tõlgenduse puhul oleks tüüptingimuste p 2.2 ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-te 1 ja 2 ning lg 3 p 2 alusel tühine.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis, et tüüptingimuste p 2.2 kohaselt võrdsustatakse kindlustusvõtjaga kindlustuslepinguliste kohustuste täitmisel tema töökohustuste piires tegutsevad töötajad, agendid, teenistujad jt isikud, kelle teenuseid ta kasutab vedude organiseerimisel. Selle lepingupunktiga soovib kindlustusandja tagada, et lepingulised kohustused saaksid täidetud ka juhul, kui kindlustusvõtja kasutab veo korraldamisel kolmandaid isikuid. Hageja vastutab tegeliku vedaja tegevuse eest ka CMR art 3 kohaselt. Sarnane regulatsioon on sätestatud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg-s 2. Kostjale edastatud andmete kohaselt on vedaja tekitanud kahju tahtlikult. Pärast kauba autole laadimist olid vedaja kontakttelefonid välja lülitatud ning hagejal ei õnnestunud temaga enam kontakti saavutada. Kaupa sihtkohta ei toimetatud. Hageja esitas Leedu prokuratuurile kriminaalmenetluse algatamise avalduse, kuna leidis, et vedaja on kauba varastanud. Hageja rikkus ka tüüptingimuste p 15.2.4, mille kohaselt oli hageja kohustatud valima hoolikalt isikuid, kellega sõlmib kauba transportimiseks veolepinguid. Kuna hageja pani toime eelloetletud rikkumised, siis oli kostjal tüüptingimuste p 7.26 järgi õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest.
3.Harju Maakohus jättis 18. detsembri 2009 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja ja tellija olid sõlminud ekspedeerimislepingu. Ilma saatja korralduseta või ilma saatjalt täiendavat teavet küsimata võib ekspedeerija sõlmida lepinguid vaid usaldusväärsete vedajatega. Usaldusväärsust ei saa ilma tõenditeta eeldada. Tõendiks võib olla näiteks lepingupartneri hea nimi omas valdkonnas või varasemad head kogemused lepingupartneriga. Tunnistajate Martin Võhandu ja Vassa Ponomarjova ütlused ei tõenda, et vedaja oli piisavalt usaldusväärne ning et hageja seda kontrollis. Eelnevast tulenevalt tuleb VÕS § 29 lg 6 kohaselt tüüptingimuste p 2.2, 7.26 ja 15.2.4 vaadelda koosmõjus. Kindlustusandjal on tüüptingimuste p 7.26 alusel õigus keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest, kui kahju on tekitatud kindlustusvõtja töötajate või p 2.2 järgi kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikute tahtliku tegevuse või raske ettevaatamatusega. Kui kindlustusvõtja on täitnud tüüptingimuste p-st 15.2.4 tuleneva kohustuse valida hoolikalt vedaja, aga sellele vaatamata läheb veos vedaja raske hooletuse või tahtluse tõttu kaotsi, siis ei ole kindlustusandjal õigust keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest. Vastasel juhul oleks ekspedeerija vastutus kindlustuslepingu kohaselt isegi rangem kui vedaja vastutus CMR-i alusel. Seega sõltub hüvitise väljamaksmisest keeldumise õigus tüüptingimuste p 7.26 alusel sellest, kas ekspedeerija valis vedaja piisava hoolsusega tüüptingimuste p 15.2.4 järgi. Tunnistaja V. Ponomarjova ütluste kohaselt sõlmiti veoleping veebikeskkonna cargo.lt kaudu, mis on ekspedeerijate portaal, mida ütluste andja oli varem aastaid probleemideta kasutanud. Vedaja usaldusväärsuse kontrollimiseks vaatas V. Ponomarjova üksnes seda, kas vedaja nimi esineb cargo.lt mustas nimekirjas. Tunnistaja M. Võhandu ütluste kohaselt vedajate puhul usaldusväärsust ei kontrollitagi, vaid kontrollitakse ainult kehtiva kindlustuse olemasolu. Kindlustuse olemasolu kontrollimist tõendab väljavõte vedaja faksi teel saadetud kindlustuslepingust.
Veebikeskkonna anonüümsus suurendab pettuse ohvriks langemise riski, mis omakorda kohustab valikuid hoolega kontrollima. Leedu Vabariigi prokuratuuri vastusest kostja teabepäringule nähtub, et vedaja tegevuse uurimiseks on algatatud kriminaalasjad mitmete majandussubjektide veoste omandamise tõttu pettuste teel. Sellest järeldub, et vedaja tegevus veoste kaotsiminekul on tahtlik. Hageja enda avalduse kohaselt algatati kriminaalasi kelmuse uurimiseks. Eelnevast tuleneb, et hageja ei ole täitnud vastutuskindlustuse tingimuste p-st 15.2.4 tulenevat ekspedeerija hoolsuskohustust, kuna ta ei kontrollinud vedaja usaldusväärsust. Faksi teel kehtiva kindlustuslepingu kontrollimine ja cargo.lt musta nimekirja kontrollimine ei tõenda vedaja usaldusväärsust. Ilma sobivate tõenditeta ei ole põhjendatud vedaja usaldusväärsust eeldada. Seega keeldus kostja õigustatult kindlustushüvitise väljamaksmisest vastutuskindlustuse tingimuste p 7.26 alusel.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja leidis, et ta on teinud kõik mõistlikult temalt oodatava vedaja usaldusväärsuse kontrollimiseks. Samuti ei ole selge, kas vedaja oli süüdi kauba kaotsiminekus. Maakohus on vastupidise tuvastamisel hinnanud valesti tõendeid ja rikkunud menetlusõiguse norme. Vedaja ei ole hagejaga võrdsustatud isik tüüptingimuste p 2.2 mõttes.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis mh, et hageja mõjusfääris oli see, milliseid allvedajaid ta endale veolepingu täitmiseks valib, seega sai hageja otseselt mõjutada seda, mil viisil saavad kindlustuslepingust tulenevad hoolsuskohustused täidetud ka juhul, kui tegelik vedaja ei ole mitte hageja, vaid tema lepingupartner. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. detsembri 2010. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 347 386 krooni. Ringkonnakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: tellija tellis hagejalt kui ekspedeerijalt veoteenuse kauba veoks Saksamaalt Eestisse. Kauba veo tellis hageja vedajalt, kelle veokile kaup 15. augustil 2008 laaditi. Kaup oleks pidanud jõudma Eestisse
19.augustil 2008, kuid ei ole siiani Eestisse jõudnud. Kauba kadumise uurimiseks on Leedus algatatud kriminaalasi; hageja vastutab kauba kadumise eest ning on hüvitanud tellijale kauba kadumisest tekkinud kahju 434 00 krooni, millest hageja omavastutus kindlustuslepingu järgi on 86 614 krooni. Hageja nõuab kostjalt kindlustushüvitisena 347 386 krooni; hagejal oli sõlmitud kostjaga kehtiv vastutuskindlustuse leping, mille lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Kostja tunnistas kindlustusjuhtumi saabumist, kuid keeldus hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest tüüptingimuste p 7.26 alusel. Tüüptingimuste p 7.26 kohaselt ei hüvitata kindlustuslepingu alusel kahjusid, mis tekivad kindlustusvõtja töötajate tahtliku tegevuse või raske ettevaatamatuse tõttu, samuti kauba veo- või hoidmistingimuste rikkumise tõttu, kusjuures raske ettevaatamatuse all mõistetakse kindlustusvõtja ja
temaga võrdsustatud isikute tegevust või tegevusetust töökohustuste täitmisel, mille tulemusena kaubaomaniku või kolmanda isiku pretensioone pidi või oleks pidanud ette nägema, kuid kergemeelselt loodeti, et need tagajärjed ei saabu. Kuna kaup läks kaduma vedaja käest, on vaja kõigepealt lepingut tõlgendades selgeks teha, kas vedaja on kindlustusvõtjaga võrdsustatud isikuks. Tüüptingimuste p 2.2 kohaselt võrdsustatakse kindlustusvõtjaga kindlustuslepinguliste kohustuste täitmisel tema töökohustuste piires tegutsevad töötajad, agendid, teenistujad jt isikud, kelle teenuseid ta kasutab vedude organiseerimisel. Selles punktis on peetud silmas isikuid, kes tegutsevad kindlustusvõtja nimel ja vahetu kontrolli all ning siia ei kuulu kindlustusvõtja lepingupartnerid. Selline tõlgendus on kooskõlas ka vastutuskindlustuse üldiste põhimõtetega VÕS § 510 tähenduses. Ekspedeerija vastutus ekspedeerimislepingu partnerite ees vedajana ei ole samastatav kindlustuslepingulise kohustuse täitmata jätmisega või kindlustuslepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tüüptingimuste p 2.2 järgi, mille puhul kindlustusandja vabaneks kahju hüvitamise kohustusest. Olukorras, kus vastutuskindlustuse lepingu on sõlminud juriidiline isik, peaks kindlustusandja ka seaduse alusel (VÕS § 513) täitmise kohustusest vabanema siis, kui kahju on tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustanud organisatsiooni liige, näiteks töötaja, mitte aga siis, kui kahju põhjustajaks on alltöövõtja. Seega ei tuleks VÕS § 513 kohaldamise üle otsustamisel lähtuda TsÜS §st 132. Sellisel seisukohal on ka VÕS § 513 kommentaaride autorid. Tuvastatud asjaolude põhjal ei saa järeldada hageja tahtlust või rasket ettevaatamatust kauba kadumisel. Selleks pidi hageja olema teadlik või vähemalt ette nägema, et kui kaup anda vedada vedajale, siis see kaob ja omanik jääb sellest ilma, ning üksnes kergemeelselt lootma, et ehk seekord nii ei juhtu. Ekspedeerija ülesandeks on organiseerida kauba vedu operatiivselt ja ökonoomselt. Sobiva vedaja leidmist internetiportaali www.cargo.lt kaudu ei saa pidada kergemeelseks käitumiseks. Tunnistaja V. Ponomarjova ütlustest nähtub, et tegemist on ekspedeerijate portaaliga ning ta on kasutanud selle portaali abi kaks aastat ja kõik on hästi toiminud. Ta kontrollis, ega vedaja nimi ei ole portaali mustas nimekirjas, ja uuris vedaja tausta ka internetis. Vedaja puhul oli tegemist Leedu äriregistris registreeritud äriühinguga. Hageja kontrollis vedajal kehtiva kindlustuslepingu olemasolu faksi teel ja tegi kiirpäringu vedaja taustainfo saamiseks Incure Inkasso Agentuur OÜ kaudu UAB-le Skolu Valymo Centras, kellel on andmeid Leedus tegutsevate äriühingute majandustulemuste ja usaldusväärsuse kohta. Midagi kahtlast ei tuvastatud. Nimetatud tõenditele tuginedes leiab ringkonnakohus, et hageja tegutses vedaja valikul tavapärase ekspedeerija hoolsusega ning kõrgendatud hoolsuse vajadusele ei viidanud ükski tuvastatud asjaolu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kostja leiab, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta tellija avalduse hagejaga sõlmitud veolepingu ülesütlemiseks ja hagejalt kui vedajalt hüvitise nõudmiseks. Seetõttu ei ole ringkonnakohus välja selgitanud, kas hageja oli vedaja või vahendaja ning kas see mõjutab asja lahendust. Hageja tegutses suhtes tellijaga vedaja, mitte ekspedeerijana. Kohaldada tuleb CMR-i, mille art 3 kohaselt vastutab
vedaja oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute eest, kelle teenuseid ta vedamisel kasutab. CMR art 17 lg 3 kohaselt ei vabane vedaja vastutusest oma teenistuses olevate isikute ebaõige tegevuse või hooletuse korral. Isegi kui hageja tegutsenuks üksnes ekspedeerijana, vastutab ta VÕS § 861 lg-te 1 ja 2 järgi nii vahendustegevuse kui ka allvedaja tegevuse eest. Maakohus leidis õigesti, et vedajale veose usaldamisel oli hageja raskelt hooletu, kuna ei kontrollinud vedaja usaldusväärsust. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb tõendeid selles osas maakohtust erinevalt hinnata. Seejuures on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta tunnistaja M. Võhandu ütlused, mille kohaselt hageja vedajate usaldusväärsust ei kontrolli, vaid kontrollib üksnes kehtiva kindlustuse olemasolu. VÕS § 513 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja põhjustas tahtlikult ja õigusvastaselt sündmuse, millest tulenevalt kindlustusvõtja kahjustatud isiku ees vastutab. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel. Sama põhimõte on sätestatud ka tüüptingimuste p-des 2.2 ja 7.26. Seega vastutab hageja oma alltöövõtjate käitumise nagu oma tegevuse eest.
8.Hageja leiab, et kassatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning tuleks seetõttu jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohtu otsus tehti 30. detsembril 2010. Pole põhjust kahelda, et kostjale edastati otsus samal päeval ning ta sai selle kätte või pidi kätte saama hiljemalt järgmisel tööpäeval. Kostja esitas kassatsioonkaebuse alles 16. märtsil 2011. Juhul kui kassatsioonkaebus läbi vaadatakse, palub kostja jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Vastuseks kostja väitele, et kassatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt, märgib kolleegium, et toimikus oleva kostja e-kirja (kohtutoimiku I kd, tl 227) kohaselt sai kostja ringkonnakohtu otsuse kätte 14. veebruaril 2011. Muid andmeid ringkonnakohtu otsuse kostjale kättetoimetamise kohta toimikus ei ole. Kostja esitas kassatsioonkaebuse 16. märtsil 2011, seega tähtaegselt.
11.Hageja on esitanud kostja vastu vastutuskindlustuslepingust tuleneva nõude kindlustushüvitise saamiseks. Kostja ei ole eitanud kindlustusjuhtumit. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vabanenud kindlustushüvitise maksmise kohustusest seetõttu, et kahju, mille hüvitamist hageja nõuab, on põhjustatud hageja või temaga võrdsustatud isiku tahtlikust või raskelt ettevaatamatust tegevusest. Tüüptingimuste p 7.26 kohaselt vabaneb kostja kindlustushüvitise tasumise kohustusest, kui kahju, mille hüvitamist nõutakse, on tekkinud kindlustusvõtja töötajate tahtliku tegevuse või raske ettevaatamatuse tõttu, samuti kauba veo- või hoidmistingimuste rikkumise tõttu. Raske ettevaatamatuse all mõistetakse sama punkti järgi kindlustusvõtja ning temaga võrdsustatud isikute tegevust või tegevusetust töökohustuste täitmisel, mille tulemusena kaubaomaniku või kolmanda
isiku pretensioone pidi või oleks pidanud ette nägema, kuid kergemeelselt loodeti, et need tagajärjed ei saabu. Kostja on esitanud hagile vastuväited, mille kohaselt ei valinud hageja vedajat piisava hoolsusega ning vedaja, kes on hagejaga võrdsustatud isik, tekitas kahju tahtlikult.
12.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega osas, milles ringkonnakohus leidis, et hageja ei olnud vedaja valimisel raskelt ettevaatamatu tüüptingimuste p 7.26 mõttes. Asjas tuvastatud asjaolude põhjal ei saa teha järeldust, et vedaja valimisel pidi hageja ette nägema, et kauba andmisel vedajale läheb see kaotsi, ning ta üksnes kergemeelselt lootis, et seda ei juhtu. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et ringkonnakohus ei tuvastanud selles osas asjaolusid maakohtust erinevalt, vaid andis samadele asjaoludele erineva õigusliku hinnangu, leides, et hageja ei tegutsenud vedaja valimisel raskelt ettevaatamatult.
13.Iseenesest on õige ka ringkonnakohtu seisukoht, et kostja ei vabaneks kindlustushüvitise maksmise kohustusest VÕS § 513 järgi ka juhul, kui vedaja oleks kahju tekitanud tahtlikult. Samas võib kindlustuslepinguga sätestada kindlustusandja täitmise kohustusest vabanemise alused laiemalt VÕS §-s 513 sätestatust (vt Riigikohtu 19. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-05, p 12). Praeguses asjas ongi selline regulatsioon sätestatud kindlustuslepingu osaks olevates tüüptingimustes. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lisaks VÕS §-le 513 hinnata kostja vastutusest vabanemise aluseid tüüptingimuste järgi. Ringkonnakohus leidis, et tüüptingimuste p 7.26 kohaselt välistab kostja kindlustushüvitise maksmise kohustuse ka see, kui hagejaga võrdsustatud isik tahtlikult või raske ettevaatamatusega on kahju põhjustanud. Asja lahendamisel on järelikult oluline, kas vedaja on hagejaga võrdsustatud isikuks kindlustuslepingu kohaselt ning kui on, siis kas vedaja põhjustas kahju tahtlikult või raske ettevaatamatusega.
14.See, keda loetakse kindlustuslepingus hagejaga võrdsustatud isikuks, on sätestatud tüüptingimuste p-s 2.2, mille kohaselt võrdsustatakse kindlustusvõtjaga kindlustuslepinguliste kohustuste täitmisel tema töökohustuste piires tegutsevad töötajad, agendid, teenistujad jt isikud, kelle teenuseid ta kasutab vedude organiseerimisel. Tüüptingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 39, mille esimese lõike esimese lause kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Sama lõike teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Eeldatavasti on tüüptingimuste p-s 2.2 sätestatu eeskujuks TsÜS § 132. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kui hageja ei kasutanud vedajat pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, ning pooled ei leppinud
tüüptingimuste kaudu kokku teisiti, kui on sätestatud TsÜS § 132 lg-s 2, siis sõltub tüüptingimuste p 2.2 kohaldamine hageja kahjuks sellest, kas ta kasutas vedajat oma lepinguliste kohustuste täitmiseks või mitte.
15.Tulenevalt TsÜS § 132 lg-s 2 sätestatust võib tüüptingimuste p 2.2 kohaldamisel omada tähtsust ka see, mis liiki lepinguline suhe oli hagejal tellijaga. Kostja väited on selles osas olnud vastuolulised. Asja menetlemisel maakohtus on kostja pidanud hagejat nii ekspedeerijaks kui ka vedajaks. Ka vastuses apellatsioonkaebusele viitas kostja hagejale mh kui vedajale. Kassatsioonkaebuses väitis kostja, et tegemist oli veolepinguga. Samas nähtub hageja esitatud kindlustuspoliisist, et see on antud välja ekspedeerija vastutuskindlustuse kohta ning kostja esitatud tüüptingimused on ekspedeerija vastutuskindlustuse tüüptingimused. Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-st 3 tulenevat selgitamiskohustust, jättes välja selgitamata kostja selge seisukoha selle kohta, milline leping oli hagejal tellijaga. Ka ringkonnakohus ei ole selgelt kahte lepingut eristanud. Ringkonnakohus nimetab hagejat küll ekspedeerijaks, kuid räägib samas veoteenusest. Kolleegium selgitab, et ekspedeerija ekspedeerimislepingust tulenevad kohustused erinevad vedaja veolepingust tulenevatest kohustustest. VÕS § 774 lg 1 kohaselt on vedaja kaubaveolepingust tulenev põhikohustus vedada veos sihtkohta ja anda see üle saajale. Ekspedeerija ekspedeerimislepingu järgseks põhikohustuseks on aga vedu korraldada. See hõlmab VÕS § 855 lg 1 järgi eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. VÕS §-des 859 ja 860 nimetatud juhtudel on ekspedeerijal ka vedaja õigused ja kohustused. Samuti võivad ekspedeerijal olla vedaja kohustused poolte kokkuleppest tulenevalt. Seega sõltub lepingu liigist ja tingimustest, kas hageja kasutas vedajat tellijaga sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisel või mitte. Kuna ekspedeerimislepingu korral ei oleks vedaja üldjuhul isikuks, keda ekspedeerija kasutab oma kohustuste täitmiseks, siis ei vastutaks hageja tellija ees TsÜS § 132 lg 2 järgi ning kostjal ei oleks eeldatavasti alust ka keelduda hagejale kindlustushüvitise maksmisest tüüptingimuste p 2.2 järgi.
16.Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus VÕS §-st 39 lähtudes tõlgendama tüüptingimuste p 2.2 ning võtma põhjendatud seisukoha, kas vedaja on hagejaga võrdsustatud isik. Seejuures tuleb arvestada ka seda, kas hageja ja tellija olid sõlminud veo- või ekspedeerimislepingu ning kas ekspedeerimislepingu korral olid hagejal ka vedaja õigused ja kohustused. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et hagejal olid vedaja õigused ja kohustused, siis tuleb võtta seisukoht selle kohta, kas vedaja Leedu äriühing UAB ZBT tekitas kahju tahtlikult või raskelt ettevaatamatult tüüptingimuste p 7.26 mõttes.
17.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Hageja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada Advokaadibüroo SORAINEN AS-ile. Kuna Riigikohus ei tee asjas lõplikku otsust, tuleb poolte menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.